lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-24279/9

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-24279/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

30.03.2009, Kentmanni kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-06-24279

Tsiviilasi

Hagi ja vastuhagi hind 750000 krooni

Menetlusosalised ja nende

IL(XXX, XXX)

esindajad

MR(XXX, XXX)

Esindaja vandeadvokaat Ljudmila T LP(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Enno H

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.02.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Põhihagis hagejate esindaja vandeadvokaat Ljudmila T osalenud isikud nõustaja Rauno A Põhihagis hageja LP ja esindaja vandeadvokaat Enno H

ja

RESOLUTSIOON

I Jätta ILja MR hagi LPvastu rahuldamata. II Rahuldada LPvastuhagi ILja MR vastu. Lõpetada kaasomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX ja jagada kaasomand reaalosadeks selliselt, et moodustuksid korteriomandid järgmiselt: 1) korteriomand, mis moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (inventariseerimisjoonistel roosaga tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 5,6,7,8,9,10) üldpinnaga ca 56,8m2, mis jääb IL omandisse 2) korteriomand, mis moodustab 1298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (inventariseerimisjoonistel rohelisega tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 11,12,13,14,15, üldpinnaga 29,8m2 jääb MR omandisse 3) korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

inventariseerimisjoonistel kollasega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 3 ruumid tähistatud 17,18,19,20 üldpinnaga ca 30,0m2 mis jääb LP omandisse. 4) korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 (inventariseerimisjoonistel sinisega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 4, ruumid tähistatud 21,22,23 üldpinnaga ca 27,6m2, mis jääb MR omandisse. Tuvastada, et ILja MRon kohustus anda järgnevad tahteavaldused selleks, et: a) avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX all kantud kinnistu jagamisel tekkivatele korteriomanditele iseseisvad korteriomandi kinnistusregistri registriosad vastavalt alljärgnevas tabelis toodud andmetele: I II mõtteline III reaalosa IV V VI ülpind REAAL osa

REAALOSA

REAALOSA REAALOSA

OSA

ISELOOMUSTUS

ASUKOHT TÄHISTUS

Plaanil tähistatud numbriga

568 / 1442 ÜLDPIN 56,8 Eluruum Elamu I

tähistatud numbriga Elamu I Plaanil

korrusel tähistatud numbriga

300 / 1442 30,0 Eluruum Elamu II Plaanil

korrusel tähistatud numbriga

276 / 1442 27,6 Eluruum Elamu II Plaanil

korrusel b) kõikide eeltoodud andmete kohaselt avatavate registriosade esimestesse jagudesse saaks märkida kaasomandi teostamise kitsendamine teiste sama kinnisasja jagamise tulemusena tekkivate reaalosadega seotud õigustega;

298 / 1442

29,8

Eluruum

c) avatavate registriosade teistesse jagudesse kanda omanikuna alljärgnevad isikud:

1.korteriomand, mille moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 omanikuna sisse kanda IL(isikukood XXX);
2.korteriomand, mis moodustab 298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX);
3.Korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 omanikuna sisse kanda LP(isikukood XXX);
4.Korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX); d) kõikide ülamärgitud andmete kohaselt avatavate registriosade kolmandatesse jagudesse ja neljandatesse jagudesse kandeid mitte teha; e) sulgeda kinnistu senise registriosa number XXX.

Menetluskulude jaotus Jätta LPmenetluskulud võrdsetes osades ILja MRkanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagihind 750000 krooni. MRja ILhagi, põhjendused ja vastuväited vastuhagile Tallinnas XXXasuva kinnistu, mis on kantud Harjua Maakojhtu kinnistuosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX, kuulub 2/5 mõttelises osas IL, 2/5 mõttelises osas MRja 1/5 mõttelises osas LP. Kinnistul asub 2-korruseline elamu. 23.11.05 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepingu alusel on määratud ka vaidlusaluse kinnistu ja sellel asuva elamu kasutuskord selliselt, et LP kasutuses on elamu II korrusel olev korter nr 3, panipaik, keldrikorrusel asuv ruum ja osa kinnistust vastaval lepingule lisatud joonisele. Ülejäänud osa on hagejate kasutuses. Hagejad soovivad kinnistu kaasomandi lõpetamist, tegid ettepaneku kostjale kaasomand lõpetada ja olid nõus tasuma kostjale vastavalt 750000 krooni. Kostja ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega, mistõttu pöörduvad kohtusse. Hagejad paluvad kaasomand lõpetada selliselt, et jätta kinnistu 1⁄2 mõttelistes osades IL ja MRja kohustada hagejaid välja maksma kostjale 750000 krooni ning kanda hagejad vastavate mõtteliste osade omanikena kinnistusraamatusse või müüa asi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (lk 144). Menetluskulud paluvad jätta kostja kanda. ILja MRei ole nõus vastuhagiga, kuna selline viis ei vasta omanike huvidele, L Pei ela Eestis vaid Soomes ja seega ei jää ta kaasomandi lõpetamisel hagejate poolt pakutud viisil eluasemest ilma, lisaks jääks LP poolt pakutaval viisi kaasomandi lõpetamisel talle suurem osa ja kindlaks tuleks määrata osade väärtus ning vahe tuleks hüvitada, lisaks ei jää I. L kasutusse WC-d, samuti tuleks määrata uus kasutuskord, kuna osa elamust ja territooriumist jääks ühiskasutusse. Kinnisasjal lasuvad hüpoteegid ja asja jagamine korteriomanditeks on takistatud (lk 102). Tõendid: ekspertarvamus kinnistu väärtuse kohta RKAS akt (lk 6), tähtkirja kviitung, kinnistusraamatu väljavõte, notariaalselt tõestatud leping 6665 (lk 11) koos plaaniga (87). LP vastuväited ja vastuhagi Kostja LP ei ole nõus hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viivisega ja oma vastuses 26.02.07 ei pidanud võimalikuks hagi esitatud rahuldamist nõude raames. Kostja ei pea võimalikuks kaasomandi jagamist selliselt, et kostja kaotaks omandi täielikult. Kaasomandi lõpetamine peab võimalikult vähe riivama teise kaasomaniku õigusi. Kaasomandi ese on kostja kodu. Pakutav hüvitis on liiga väike, kuna esitatud ekspertiisiaktis ei ole arvestatud kinnistu kui sellise väärtust, vaid ainult elamu väärtust. Menetluskulud palub jätta hagejate kanda. LP palub vastuhagis jagada kaasomand selliselt, et kaasomandi jagamisel jääks igale kaasomanikule korteriomand, kuna selline jagamise viis riivab kõige vähem omanike õigusil, kaasomandi kasutamise korra kokkuleppe reguleerib sisuliselt kaasomandi kasutamist, mis võimaldaks sellest lähtuvalt ka kaasomand lõpetada ja vastavalt kasutuses oleva osa järgi moodustada ka korteriomandid. LP kasutuses on vastavalt lepingule ka selle lisaks olevale plaanile korter nr 3 elamu katusekorrusel, panipaik ning keldrikorrusel asuv ruum ja osa kinnistu territooriumist (lepingu p 12.1.3, plaan tähistatud kollasega). I. L kasutuses on vastavalt kokkuleppele elamu I korrusel asuv korter 1 ja elamu keldrikorrusele asuvad ruumid

ja osa kinnistu territooriumust vastavalt lepingu lisaks olelevale plaanile (lepingu p 12.1.2, ) vastavalt tähistatud roosaga. MR ja I. L kasutusse jäid lepingu p 12.1.4 järgi trepikoja osa. Lepingu p 12.1.5 järgi jäid kõigi omanike kokkuleppel keldrikorruste ruumid ja osa kinnistu territooriumist ühisesse kasutusse. Lepingus on kõik omanikud käsitlenud oma kasutuses ja valduses olevaid reaalosasid korteritena, mis nähtub ka ehitiste registri väljavõttest, kus käsitatakse korteritega elamut. Korteriomandid vastaksid poolte mõtteliste osade mahule. Korteriomanditeks jagamisel ei riivaks selline jagamine LP kui omaniku õigusi. LP palub: lõpetada kaasomand nr XXX ja jagada kaasomand reaalosadeks selliselt, et moodustuksid korteriomandid 1) korteriomand, mis moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (inventariseerimisjoonistel roosaga tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 5,6,7,8,9,10) üldpinnaga ca 56,8m2, mis jääks IL omandisse 2) korteriomand, mis moodustab 1298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (inventariseerimisjoonistel rohelisega tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 11,12,13,14,15, üldpinnaga 29,8m2 jääb MR omandisse 3) korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 inventariseerimisjoonistel kollasega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 3 ruumid tähistatud 17,18,19,20 üldpinnaga ca 30,0m2 mis jääks LP omandisse. 4) korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 (inventariseerimisjoonistel sinisega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 4 ruumid tähistatud 21,22,23 üldpinnaga ca 27,6m2 jääks MRomandisse Lisaks palub LP tuvastada eelnevaga seoses IL ja MR kohustuse olemasolu teha kõik nõutavad tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et jagada XXXTallinnas asuv kinnisasi korteriomanditeks ja ta palub tuvastada, et ILj a MR on kohustus anda tahteavaldused selleks, et: a) avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX all kantud kinnistu jagamisel tekkivatele korteriomanditele iseseisvad korteriomandi kinnistusregistri registriosad vastavalt alljärgnevas tabelis toodud andmetele: I II mõtteline III IV V VI reaalosa REAAL osa

REAALOSA

REAALOSA REAALOSA

ÜLDPIND

OSA

ISELOOMUSTUS

ASUKOHT TÄHISTUS

M2 NR

PLAANIL

568 /1442 56,8 Eluruum Elamu I Plaanil tähistatud numbriga 1

298 /1442 29,8 Eluruum Elamu I Plaanil tähistatud korrusel numbriga 2

300 /1442 30,0 Eluruum Elamu II Plaanil tähistatud korrusel numbriga 3

276 /1442 27,6 Eluruum Elamu II Plaanil tähistatud korrusel numbriga 4

b) kõikide eeltoodud andmete kohaselt avatavate registriosade esimestesse jagudesse saaks märkida kaasomandi teostamise kitsendamine teiste sama kinnisasja jagamise tulemusena tekkivate reaalosadega seotud õigustega; c) avatavate registriosade teistesse jagudesse kanda omanikuna alljärgnevad isikud:

1.korteriomand, mille moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 omanikuna sisse kanda IL(isikukood XXX);
2.korteriomand, mis moodustab 298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX);
3.Korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 omanikuna sisse kanda LP(isikukood XXX);
4.Korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX); d) kõikide ülamärgitud andmete kohaselt avatavate registriosade kolmandatesse jagudesse ja neljandatesse jagudesse kandeid mitte teha; e) sulgeda kinnistu senise registriosa number XXX. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda. Tõendid: inventariseerimisjoonised, plaan, vaatlus, fotod, tugines kasutuskorra kokkuleppele. Kohtu põhjendused AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel kaasomand vastavalt kokkuleppele ning lg 2 järgi siis kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel ka asi jagada kaasomanike vahel raalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikest, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. KOS § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub ja lg 2 järgi on kaasomandi esemeks korteriomandi seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS 2 lg 1 järgi on korteriomandi reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa ja lg 2 järgi ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Vastavalt KOS § 3 lg 1 alusel võib kinnisasja jagada ka korteriomanditeks. Nimetatut tuleks kohtu arvates pidada üheks kaasomandi lõpetamise viisiks AÕS § 77 tähenduses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaasomand tuleks lõpetada, kuid vaidlus on selles, milline peaks olema lõpetamise viis. Hageja leiab, et kaasomandi jagamine korteriomanditeks ei oleks mõistlik, ja kuna asjal on lasuvad hüpoteegid, ei ole jagamine korteriomanditeks võimalik, kostja jaoks on oluline, et temale säiliks reaalselt omand. Kaasomandi lõpetamise

viisi otsustamisel tuleb kohtul kaaluda mõlema omaniku huve ja jagada kaasomand viisil, mis oleks kõige õiglasem ja koormab kaasomanikke kõige vähem. Kuna hagi ja vastuhagi on omavahel niivõrd seotud, puudub vajadus neid eraldi käsitelda ja väidete ja vastuväidete ning esitatud tõendite hindamise kaudu saavad korraga lahendatud hagi ja vastuhagi. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnisosakonna Tallinna jaoskonna kinnistuosakonna registriossa nr XXX (Tallinn XXX), millest 2/5 suuruses mõttelises osas kuulub IL ja 2/5 suuruses mõttelises osas MRja 1/5 suuruses mõttelises LP. Kinnistul asub 2-korruseline elamu. 23.11.05 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepingu alusel on määratud ka vaidlusaluse kinnistu ja sellel asuva elamu kasutuskord selliselt, et LPkasutuses on elamu II korrusel olev korter nr 3, panipaik, keldrikorrusel asuv ruum ja osa kinnistust vastaval lepingule lisatud joonisele. Ülejäänud osa on hagejate kasutuses. Kuivõrd poolte vahel on kokku lepitud kaasomandi kasutuskord, seega on kinnistu ja sellel asuva ehitise näol tegemist asjaga, kus reaalosadeks jagamine korteriomandite näol on võimalik. Vaatluse käigus selgus, et II korrusel on tinglikult kaks eraldi olevat korterit, sh nr 3, millel on köök, 2 tuba, WC, pesuruum ja korter nr 4, milles on kööktuba, tuba ja WC. Esimesel korrusel on korter nr 1, mis on kahetoaline, sellest üks on kööktuba, samuti on seal vannituba ja WC ning lisaks on veel I korrusel /tänavapoolsest osast sisenedes/ korter, milles on sisenedes kööktuba, tuba, mille vahel sisuliselt sein puudub ja lisaks WC ja duširuum. Eeltoodust järeldub, et sisuliselt moodustavad I ja II korrusel (plaanil nimetatud katusekorrus) asuvad eluruumid koos köökide, kööktubade, WC-de ja duši- või peruruumidega selliseid iseseisvad üksused, milledest võib moodustada korteriomandeid. Nimelt on kohtu arvates võimalik märgitud ruumide näol moodustada ühtselt funktsioneerivat korterit – üksust, milles on vastavalt toad, köök, pesuruum ja WC ja mis ei sõltu teistest köökidest, pesu- või duširuumidest ning WC-dest ja sealjuures võib nende korterite juurde kuuluda ehitisest ja maatükist mõtteline osa, mis ei jää konkreetse korteri reaalossa. Kohtule esitatud plaanidest - joonistest (Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo joonis, lk 118- 121, Linnaplaneerimise Ameti ärakirjad lk 152-160) nähtub sisuliselt sama ruumide jaotus ja asetus ja otstarve nagu selgus vaatlusel. Nii vastaksid korterid koos sinna juurde kuuluvate mõttelise osadena korteriomandi tunnustele KOS § 1 lg 1, 2, § 2 lg 1, 2 tähenduses. LP poolt kohtul esitatud fotodest (lk 122-137) nähtub, et LP on tähistanud märgitud XXXasuvas majas oma sünnipäeva koos ema, vennaga, teinud kevadisi koristustöid, majas on käinud torupanija. Kostja selgitas istungil, et fotod on pärit ajavahemikust 2000-2006, sh osad fotod kannavad ka märgitud aasta numbrit. Vaatluse käigus selgus, et L. P asjad asuvad II korrusel ruumis nr 3. Kohtu arvates on LP märgitud fotodega tõendanud, et nimetatud kaasomandi näol on tegemist tema koduga, millega seostavad mälestused ühistest üritustest lähedastega, koristustööd majas ja aias. Kohtu arvates on loomulik, et isik fotografeerib sündmusi oma kodus ja kohtul puudub alus kahelda selles, et LPei sooviks jätkata edaspidist elamist märgitud kohas. Asjaolu, et LPelab käesoleval ajal Soomes, kus tal on registreerud aadress ei tähenda, et märgitud XXXasuvat elamus asuvat ja tema kasutuses olevat eluruumi ei võiks pidada tema elukohaks ja koduks, mille säilitamise vastu tal on huvi. LPselgitas, et ta töötab Soomes ja seega on ka mõistetav, et tal on ka Soomes registreeritud elukoht. Kas seda ruumi kasutab LPvend käesoleva ajal või mitte, ei oma vaidluses üldse mingit kaalu ega tähenda, et tegemist poleks LPkoduga. ILja MRei ole näidanud üles huvi kasutada kaasomandi osa või ka tervikut elamut elamiseks enda tarbeks juhul kui see jääks nende omandisse pärast nende poolt pakutaval viisil kaasomandi lõpetamist. Asjaolu, et märgitud kinnisasi on koormatud hüpoteekidega AS Swedbank ja Nordea finland Pank PLc kasuks, ei tähenda, et omanikud ei võiks kaasomandit lõpetada, sj lõpetada seda korteriomanditeks jagamise teel. Asjaolu, et AÕS § 356 lg 1

kohaselt siis kui kinnisasja on koormatud hüpoteegiga, siis on vajalik selleks hüpoteegipidaja ja omaniku notariaalset tõestatud kokkulepe, ei tähenda, et kinnisasja ei saaks jagada, küll aga omab see tähendust kinnistamismenetluses, kui reaalselt kinnistusraamatus hakatakse vastavaid kandeid tegema. Arvestades LPhuvi kasutada asja isiklikult elamiseks ning I. L ja MRhuvi, mis pigemini oleks suunatud asja võõrandamisele, siis leiab kohus, et LPhuvi jagada asi korteriomanditeks kaalub üles I. L ja MRhuvi lõpetada kaasomand seda müües enampakkumise teel omanike vahel või selliselt, et LPsuhtes kaasomand lõpetataks täielikult, kuivõrd pärast asja korteriomanditeks jagamist ei ole välistatud I. L ja MRõigus vastavad korteriomandid ka võõrandada. Vastukostjad ei ole vastuhagi mõtteliste osade suuruse arvestusele mingeid vastuväiteid esitanud, seega tuleb eeldada, et märgitu on õige ja tõendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel tuleb lõpetada kaasomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr Lõpetada kaasomand nr XXX ja jagada kaasomand selliselt, et moodustada järgmised korteriomandid: 1) korteriomand, mis moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (inventariseerimisjoonistel roosaga tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 5,6,7,8,9,10) üldpinnaga ca 56,8m2, mis jääks IL omandisse 2) korteriomand, mis moodustab 1298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (inventariseerimisjoonistel rohelisega tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 11,12,13,14,15, üldpinnaga 29,8m2 jääb MRomandisse. 3) korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 inventariseerimisjoonistel kollasega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 3 ruumid tähistatud 17,18,19,20 üldpinnaga ca 30,0m2 mis jääks LPomandisse. 4) korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks olevaks ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 (inventariseerimisjoonistel sinisega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 43 ruumid tähistatud 21,22,23 üldpinnaga ca 27,6m2 jääks MRomandisse. KOS 4 lg 4 alusel tekivad korteriomandid kinnistusraamatusse kandmisega. KRS § 34.1 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on selleks ILja M. R , kelle huve kande tegemine puudutaks. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada ka vastuhagi nõue ja tuvastada, et hagejatel on nõusoleku andmise kohustus kannete tegemiseks korteriomandite kinnistamiseks, so korteriomandite kandmiseks kinnistusraamatusse. Lisaks tuleb tuvastada, et ILja MRon kohustus anda järgnevad tahteavaldused selleks, et: a) avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX all kantud kinnistu jagamisel tekkivatele korteriomanditele iseseisvad korteriomandi kinnistusregistri registriosad vastavalt alljärgnevas tabelis toodud andmetele:

I

III

IV

V

VI

Reaalosa nr mõtteline osa

II

Reaalosa üldpind M2

REAALOSA ISELOOMUSTUS

REAALOSA

ASUKOHT

REAALOSA

TÄHISTUS PLAANIL

56,8

Eluruum

Elamu I

568 / 1442

Plaanil tähistatud numbriga 1

298 / 1442 29,8 Eluruum Elamu I Plaanil tähistatud korrusel numbriga 2

300 / 1442 30,0 Eluruum Elamu II Plaanil tähistatud korrusel numbriga 3

276 / 1442 27,6 Eluruum Elamu II Plaanil tähistatud korrusel numbriga 4 b) kõikide eeltoodud andmete kohaselt avatavate registriosade esimestesse jagudesse saaks märkida kaasomandi teostamise kitsendamine teiste sama kinnisasja jagamise tulemusena tekkivate reaalosadega seotud õigustega; c) avatavate registriosade teistesse jagudesse kanda omanikuna alljärgnevad isikud:

1.korteriomand, mille moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 omanikuna sisse kanda IL(isikukood XXX);
2.korteriomand, mis moodustab 298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX);
3.korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 omanikuna sisse kanda LP(isikukood XXX);
4.korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 omanikuna sisse kanda MR(isikukood XXX); d)kõikide ülamärgitud andmete kohaselt avatavate registriosade kolmandatesse jagudesse ja neljandatesse jagudesse kandeid mitte teha; e)sulgeda kinnistu senise registriosa number XXX. Hagejad leidsid, et L. P jääb sellisel jagamisel suurem osa kui tegelikult talle käesoleval ajal kuuluks, mistõttu tuleks arvestada välja ka hüvitise suuruse, millele oleks hagejatel õigus. Kohus leiab, et hagejad ei ole ise hüvitise suurust välja arvestanud, mida nad sooviksid saada ja teiseks ei oma see ka käesoleval juhul tähendust, sest sellise hüvise arvestamine ja osa hindamine tuleb kõne alla siis, kui vastav korteriomand kinnisusraamatusse kande tegemisega tekib ja vastavalt hüpoteegipidajatelt nõusolek saadakse, st siis kui reaalselt tekivad korteriomandid ja sellisel juhul vastab ka hüvitis kaotatud omandi osa turuväärtusele AÕS § 77 lg 3 järgi. Eeltoodu tõttu ei pea kohus vajalikuks ka käesoleval ajal anda hinnangut põhihagis hagejate poolt esitatud AS RK eksperthinnangule. Hagejad märkisid, et kaasomandi lõpetamine LP poolt pakutaval viisil tekitab vajadust määrata uus kasutuskord, võib olla iseenesest õige, küll aga ei ole see kohustuslik, pealegi ei taksita see kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, kuivõrd ei tulene seadusest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 1. lõike 1. lause järgi siis, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude ees võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele, jäävad LP menetluskulud võrselt I. L ja MR kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi

menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja