Võlaõigus › Töövõtulepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

19.07.2008. Kostja 17.07.2008 kirjast tulenes, et ei kavatse puuduseid kõrvaldada. Seega taganes hageja lepingust 19.07.2008. Hageja tellis kostja paigaldatud katla demonteerimise Janek Härmilt ning tasus nimetatud tööde eest 7695 krooni. Hageja sõlmis 08.08.2008 ehituse töövõtulepingu OÜ-ga Toru-Jüri asendustööde tegemiseks. Hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud ning kostja on VÕS §-de 647 ja 189 lg 1 alusel kohustatud tagastama lepingu alusel saadu. VÕS § 189 lg l ja 94 lg l alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale tagastatavalt rahalt intressi. VÕS § 115, 127 lg 1 ja 646 lg 5 alusel on kostja kohustatud hüvitama hagejale lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hagejal on lepingu rikkumisega tekkinud kahju eelkõige OÜ ToruJüri poolt küttesüsteemi ümbertegemise kuludega summas kokku (195 777.96 - 112 454 -6 490) 76 833.96 krooni ja kostja paigaldatud katla demonteerimise ja ruumide ettevalmistamise eest makstud 7695 krooni. Hageja hindab kahju suuruseks kokku 84 528.96 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

ka 4 meetri võrra pikendamine ebapiisavaks. Korstna ebapiisava pikendamisega rikuti lepingu p.5.2. Eksperdi arvamusega on tõendamist leidnud korstna pikendatud osa isoleerimata jätmine. Tunnistaja A.H. ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja jättis korstna mütsi paigaldamata. Tunnistajate H.M. ja E.S. ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja, rikkudes lepingu p 12.2, jättis hagejale esitamata katla sertifikaadid ja teostusdokumendid. Kostja ei esitanud nimetatud dokumente ka kohtule, kuigi kohus kohustas dokumente kohtule hiljemalt esitama. Internetist saadud kahe katla kohta käiva valguskoopia esitamisega kostja kohtu nõuet ei täitnud. Ekslik on kostja seisukoht, et kostjal ei olnudki kohustust dokumente hagejale üle anda. Maakohus, lähtudes sellest, et lepingu esemeks oli küttesüsteemi renoveerimine (mitte ainult katla paigaldamine), leidis, et kostja poolt paigaldatud küttesüsteem ei vastanud lepingus kokkulepitule. Lähtudes asjaolust, et hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist alates katla proovikütmisest oktoobris 2007 ning kostja selle aja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud, oli tegemist lepingu kostjapoolse olulise rikkumisega. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tõendatud on, et hageja tasus esimese maksena 59 472 krooni 26.06.2007. Seega tuleb VÕS § 189 lg 1-s sätestatud intressi summalt 52 982 krooni tasuda alates 26.06.2007. Tõendatud on, et hageja tasus teise maksena 59 472 krooni 21.08.2007. Seega tuleb VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud intressi summalt 59 472 krooni tasuda alates 21.08.2007. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja ei vaidlustanud hageja poolt esitatud intressi arvestust, on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 7695 krooni, mida hageja oli sunnitud tasuma J. H kostja poolt paigaldatud küttesüsteemi demonteerimiseks, kuna kostja seda ise vabatahtlikult ei teinud. Demonteerimine oli vajalik, sest vastasel juhul ei oleks võimalik olnud uut küttesüsteemi paigaldada. Maakohus, rahuldades hagi 66% osas, jättis menetluskulud proportsionaalselt TsMS § 173 lg 4 alusel 66% osas kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

OÜ Portlif Grupp esitas apellatsioonkaebuse, mille palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega OÜ-lt Portlif Grupp mõisteti Maidla valla kasuks välja 112 454 krooni, kahju 7695 krooni, intressid ning menetluskulud. Kaebuse põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud VÕS § 647 lg 1, millejärgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Apellant ei keeldunud töövõtulepingu järgi tehtud töö parandamisest, vaid püüdis enne kohtumenetluse algust erapooletu eksperdi abil jõuda selgusele, kas paigaldatud katlal või süsteemil esinevad mingisuguseid puudused või mitte. Maakohus sellega ei arvestanud ning samuti ei ole otsuses põhjendanud, miks ta seda ei teinud.

Maakohtu järeldus töövõtulepingu olulise rikkumise osas on alusetu ning tugineb hageja oletuslikele väidetele, ei ole tõendatud töötava süsteemi puudulikkus või rahvamaja vajadustele mittevastavus. Hageja keeldus ekspertiisist ning demonteeris ilma apellandi juuresolekuta kogu süsteemi. Maakohtu määratud ekspert tegi ekspertiisi ilma dokumentideta ning juba demonteeritud katlale ja küttesüsteemile. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et apellant on lepingu rikkumise osaliselt omaks võtnud. Apellant nõustus vaid sellega, et algselt esinesid vähesed probleemid, millised aga kõrvaldati. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud eksperdi arvamusele, mis on suuremalt jaolt oletuslik, kuna kogu süsteem oli ekspertiisi tegemise ajaks demonteeritud. Ekspertarvamuse ja eksperdi poolt kohtuistungil antud ütluste vahel esines vasturääkivusi, kuid maakohus jättis nendega arvestamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg -s1 ja lg-s 2, § 232 lg-s 1 sätestatut, mille järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohtuistungil selgus eksperdi ütlustest, et ekspert oli kõik arvestused teinud kividest laotud korstna kohta, kuid objektil oli metallkorsten, mille takistus on palju väiksem ning mis annab parema tulemuse, kui laotud korsten. Eksperdi väited olid umbmäärased, tema poolt tegemata tööd õigustavad. Apellant leiab, et ekspertarvamuses toodud järeldused näitavad pigem seda, et apellandi poolt teostati kõik tööd nõuetekohaselt. Ekspertarvamusest ei nähtu, et katel või muu paigaldatud seade ei vastaks või ei saanud vastata lepingutingimustele ning, et Maidla rahvamaja kütmine ei saanud seetõttu olla nõuetele vastav või et tegemist oleks lepingu olulise rikkumisega. Ekspertarvamuse lk 10 on küll öeldud, et põleti väike võimsus mõjutab vedelkütusega kütmist, kuid samas demonteeritud süsteemi asemel OÜ Toru-Jüri poolt paigaldatud süsteem sisaldab samuti põletit, mille võimsus on 52-87 kW. Seega pidi ka apellandi poolt paigaldatud põleti sobima küttesüsteemi. Eksperdi kohtuistungil antud ütlused ebapiisava ventilatsiooni ja metallkorstna osas ei tulene ekspertarvamusest, seega ei ole selles osas ekspertiisi teostatud ning ütlused on oletuslikud. Arusaamatuks jääb, millisele ekspertarvamuses toodud punktile, järeldusele maakohus otsuse tegemisel tugines lugedes apellandi oluliselt lepingut rikkunuks ning hageja õigustatuks lepingust taganeda. Kindlasti ei ole lepingu oluliseks rikkumiseks dokumentide puudumine või korstna isoleerimata jätmine, nagu maakohus leiab. Hageja ei nõudnud taganemisavalduses mitte paigaldatud katla osas vastavate tööde tegemist, parandamist, vaid süsteemi demonteerimist ning uue katla paigaldamist. Seega pole maakohus otsuse tegemisel arvestanud VÕS § 116 sätestatuga. Maakohus on ebaõigesti käsitlenud demonteerimiskulu kahjuna. Tegemist ei olnud tühja hoonega, kus küttesüsteem puudus. Ka apellant pidi enne katla paigaldamist vana süsteemi demonteerima, sama pidi tegema ka OÜ Toru-Jüri. Väljamõistetud intressid ei tulene Maidla valla hagiavaldusest. Hagiavalduses toodud intressiarvestus ei ühti seadusest tuleneva intressi arvestusega. Hageja ei ole põhjendanud intressinõuet esitatud arvestuste alusel. Samuti ei tulene sellise nõude rahuldamise vajadus kohtuotsuse sisust.

Menetluse käigus on tuvastatud, et vaatamata vastustaja korduvatele pöördumistele ei astunud apellant samme tekkinud probleemide põhjuse tuvastamiseks ega konstruktiivse lahenduse leidmiseks. Apellant kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi olema teadlik, et tema poolt paigaldatud katel ei sobi olemasolevasse küttesüsteemi. Kui apellant oleks teinud eksperdi määramise pakkumise heas usus sooviga tõepoolest vaidlusele lahendus leida, oleks ta edastanud hagejale ka eksperdi kohta andmed või esitanud täiendavad andmed katla kohta. Vastustaja tegi ettepaneku määrata riiklikult tunnustatud ekspert ja taotles selleks apellandilt katla dokumentide esitamist. Apellant täiendavaid andmeid ei esitanud. Dokumentide puudumise tõttu keeldus vastustajale ekspertiisi tegemisest Tehnilise Inspektsiooni Jõhvi osakonna peaekspert Tarmo Treial. Maakohus on tuginenud nii vastustaja poolt esitatud kirjalikele tõenditele, tunnistajate ütlustele kui ka eksperdi arvamusele. Probleemide ilmnemise fakt on tuvastatud kõigi tunnistajate ütlustega. Apellandi paigaldatud katla ja tehtud töö lepingule ja rahvamaja vajadustele mittevastavus on kinnitatud nii dokumentaalsete tõenditega kui ka ekspertarvamusega. Lepingust ja selle lisaks olnud hinnapakkumisest nähtub, et paigaldatav katel pidi nii tahke- kui ka vedelkütusel töötama võimsusega 100kW. Asjaolu, et apellandi poolt paigaldatud katlaga ei olnud olemasolevas küttesüsteemis võimalik kokkulepitud võimust saavutada, on tõendatud eksperdi arvamusega. Asjaolu, et paigaldatud katlaga ei olnud tegelikest asjaoludest lähtuvalt üleüldse võimalik saavutada kokkulepitud võimsust (100kW), on oluline lepingu rikkumine, mis VÕS §-st 647 lg 3 tulenevalt annab tellijale õiguse lepingust taganeda. Vastustaja esitatud kirjavahetuse ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et vastustaja andis kostjale korduvalt võimaluse puudused kõrvaldada, kuid kostja keeldus sellest. Ekspert on andnud hinnangu üksnes ulatuses, mida ta ilma dokumente nägemata sai anda. Ebaõige on apellandi väide, et ekspertarvamuse ja eksperdi poolt kohtuistungil öeldu vahel esines vasturääkivusi. Ekspert kinnitas istungil, et kuigi näitajad ei ole päris samad, kehtivad eksperdi lõppjäreldused 100kW võimsuse saavutamise kohta ka teraskorstna puhul. Seega ei ole asjaolu, et ekspert lähtus algselt laotud korstna eeldusest asja lahendamise seisukohast asjakohane. Tõenditega vastuolus on apellandi väide, et ekspertarvamusega on tõendatud, et apellant on tööd teostanud nõuetekohaselt. Vastustaja leiab, et ekspertarvamusega on tõendatud, et lepingus kokkulepitud võimsust (100kW) ei olnud paigaldatud katla ja olemasoleva küttesüsteemiga võimalik saavutada. Lepingu punkte 5.1 ja 5.2 arvestades on sellise võimatuse näol tegemist olulise lepingurikkumisega. Ebaõige on apellandi väide, et kohus on pidanud oluliseks lepingurikkumiseks üksnes dokumentide puudumist või üksnes korstna isoleerimata jätmist. Maakohus on nõustunud hagejaga, et neid rikkumisi tuleb pidada oluliseks kogumis ning et taganemise on põhjendatud ennekõike just tulenevalt lepingu punkte 5.1 ja 5.2 arvestades. Asjaolu, et ka OÜ Toru-Jüri poolt paigaldatud süsteem sisaldab põletit, mille võimsus on 52-87 kW, ei tõenda iseenesest, et apellandi poolt teostatud töö oli nõuetekohane. OÜ Toru-Jüri paigaldas teiste parameetritega katla. Asendustööde puhul on ilmne, et paigaldatud katel ja olemasolev põleti sobivad kokku ja võimaldavad rahvamaja kütta. Apellandi poolt paigaldatud katlaga seda eesmärki saavutada ei olnud võimalik. Apellant ei ole täpsustanud, millise VÕS § 116 lõikega ei ole kohus arvestanud. Vastustaja on seisukohal, et tunnistajate ütluste ning pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et enne taganemisavalduse tegemist palus hageja korduvalt apellandil puudused kõrvaldada. Apellant seda ei teinud. Asjas on tuvastatud, et apellandi poolt paigaldatud katel ei sobinud kokku olemasoleva küttesüsteemiga – seda puudust ei olnudki mõistlikult võimalik kõrvaldada muul viisil kui katla demonteerimisega.

Vastustaja hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks tuleb katla demonteerimise kulu lugeda valla kahjuks. Kuna apellant ei teostanud töid nõuetekohaselt ja lepingu eesmärk jäi täitmata, oli hageja sunnitud tellima vastava töö kolmandalt isikult. Seega tulenes demonteerimise vajadus ja selle kulu kostjast. Teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub seaduse kohaselt hüvitamisele. Juhul, kui vastustaja ei saaks mittenõuetekohaselt teostatud töö demonteerimisega seotud kulu apellandilt tagasi nõuda, jääksid demonteerimise kulud kahekordselt vastustaja kanda. Apellant ei ole kogu kohtumenetluse jooksul kordagi vaidlustanud intressi arvestamist ei intressi määra ega arvestamise aja kohta ega esitatud arvestust. Hagile tervikuna vastuvaidlemist ei saa tõlgendada kui vastuväidet iga üksiku asjaolu või väite suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

vedelkütusel. Oli märgata põlemisgaaside imbumist katlaruumi. Kui katel oli mõnda aega küdenud, prooviti halgudega kütma hakata ja selgus, et katlal ei olnud koldereste. Automaatkilp oli paigaldatud katla peale, kus ta ei oleks pidanud olema. Puudega kütmisel oli suitsu sisseimbumine märksa suurem. Tunnistaja väitel juhtis ta töövõtja tähelepanu sellele ja palus kõrvaldada vead. Töövõtja esindaja möönis puudusi, kolderestid lubas hiljem järgi tuua. Kontrollimisel selgus, et korstnat ei olnud pikendatud 4 m võrra. Mõni aeg hiljem tulid töömehed ja pikendasid korstent 2 m võrra ja toodi osaliselt kolderestid, tehti keevitustöid. Pärast neid töid oli märgatav puudus, et katel ei andnud vajalikku võimsust ja ajas suitsu sisse. Tunnistaja kinnituse kohaselt nende puuduste osas suhtles ta töövõtja esindajatega vähemalt kolm korda. Täiendavalt keevitati ventiil. Kolderestid paigaldati osaliselt, 2 resti jäi puudu. Korstna tõmme oli selle katla jaoks nõrk. Tunnistaja ütluste kohaselt anti suuliselt võimalus paigaldada suurem korsten, kuid töövõtja leidis, et see korsten peab sobima (I kd lk 129). Tunnistaja A. H ütluste kohaselt osales ta proovikütmisel. Tunnistaja sõnul „esimene reaktsioon oli, et mingit tõmmet ei olnud, mehed roomasid käpuli maas. Kui tuli tehti alla, ajas suitsu sisse. Sel päeval me sooja ei saanud. Korsten oli osaliselt isoleerimata, korstna müts paigaldamata. Algselt puudusid kolderestid täielikult. Hiljem paigaldati osaliselt. Praegune katlakütja tõi oma kodust enamiku restidest. Kütmise ajal pidi kogu aeg uks lahti olema, sest suitsu ajas sisse“ (I kd lk 206). Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et proovikütmisel ilmnesid töös olulised puudused. Osaliselt töövõtja need kõrvaldas, osaliselt keeldus kõrvaldamast (keeldus korstna pikendamisest vajaliku pikkuseni). Poolte edasise kirjavahetusega on tõendatud, et töövõtja poolt tehtud parandused ei andnud vajalikku tulemust ning pea aasta möödumisel, pärast kütteperioodi lõppu, olid puudused olemas.

Egon Konsand

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.