Asjaõigus › Omandiasjad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-10633 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-10633

ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sellel sättel on õiguste rikkumist ennetav funktsioon. Hagejad esitasid norme ületava müra olemasolu tõendamiseks müra mõõtmise tulemuste protokolli lisad 11.09.2006 protokolli nr 6/4-6-2/257 juurde. Protokolli lisadel on märkus, et protokolli ja selle lisasid võib paljundada ainult tervikuna. Kohus on seisukohal, et esitatud lisad ei ole müra normtaseme ületamise tõendamiseks kohased tõendid, kuna need on esitatud osadena, s.t ilma protokollita, milles peaksid kajastuma mõõtmise läbiviinud spetsialisti järeldused mõõtmise tulemuste kohta. Müra mõõtmise tulemuste põhjal saab järeldused müra normtaseme ületamise või mitteületamise kohta teha vastavaid eriteadmisi omav isik, mitte kohus. Protokollis müra mõõtmise läbiviinud spetsialisti järeldusliku osa puudumise tõttu ei ole müra olemasolu või puudumise tõendamiseks kohane tõend ka kostja esitatud 16.04.2007 läbi viidud müra mõõtmise tiitelleht ja lisad tulemuste kohta. Asjas läbi viidud ekspertiisiga on tõendatud, et XXXX XX X asuva restorani ja ilusalongi ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatud hinnatud helirõhutasemed kogu päeva jaoks vastavad sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42, § 7, tabelis 2, punktis 1.2 kehtestatud normtasemele. Samade süsteemide poolt tekitatud hinnatud helirõhutasemed ei vasta tehnoseadmete lubatud piirväärtustele juhul, kui nende tööaeg öösel ületab neli tundi. Müra hinnatud taset öisel ajal arvutas ekspert ajavahemikus 23.00-7.00. Mõõtepunktide asukohad valiti elamute välisterritooriumil 0,5 m kaugusel XXXX XX välisfassaadi peegeldavast pinnast, korterite X, XX ja XX välisakende kõrgusel. Hagejate väited müra mõõtmise protokolli puuduste kohta on ainetud, kuivõrd eelmenetluses ei taotletud eksperdi ülekuulamist ega kordusekspertiisi läbiviimist. Hagejad ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolu, et restorani ja ilusalongi ventilatsiooniseadmed töötaksid öisel ajal ja samaaegselt maksimaalsel võimsusel üle nelja tunni. Kostja väitel ei ole ilusalong öisel ajal avatud, kohtule esitatud majandustegevuse registri väljatrükiga XXXX XX X tegutseva restorani lahtiolekuaegade kohta on tõendatud, et restorani lubatud lahtioleku aegadeks on 11.00-23.00. Seega kostja ruumide ventilatsioonisüsteem ei ületa lubatud müra normtaset 0,5 m kaugusel hagejate akendest. Hagejad ei ole tõendanud, et nendele kuuluvates eluruumides ületaks müra kehtestatud normtaseme. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinnistult levib hagejate eluruumidesse saastunud ebameeldiv hais. Kostja seda asjaolu omaks võtnud ei ole. Kohus ei lugenud TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et ventilatsioonisüsteemist väljutatav õhk on ebameeldiva haisuga ja saastunud. Kohus tegi eelmenetluses hagejatele ettepaneku antud asjaolu tõendada. Kahjulike mõjutuste (müra ja ebameeldiva saastatud haisu olemasolu ja taset või tulevikus tekkimist), ei saa tõendada teiste asjas esitatud tõenditega nagu näiteks halduskohtu otsustega, ventilatsiooniseadmete kasutusluba puudutavate tõenditega, ehituse kohta väljastatud dokumentatsiooni ja plaanidega vms, sest need ei ole kohased tõendid. Kuivõrd hagejad ei ole kahjulike mõjutuste olemasolu ega eeldusi kahjulike mõjutuste tekkimiseks tulevikus tõendanud, siis ei tõusetu küsimust kostja kinnistul asuvate tehnosüsteemide seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle ega selle üle, kas kostja peaks need kõrvaldama. Samuti ei tõusetu küsimust kostja käitumise õigusvastasusest. Seega jätab kohus vastavad väited ja tõendid tähelepanuta kui asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust mitteomavad.

Apellatsioonkaebus

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-10633

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-10633

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-10633

G. Kivinurm

E. Liiv

U. Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.