Martti Raidali, Joanne Vaughani ja OÜ Talu Management Group hagi AS Marcron vastu naaberkinnisasjalt tulenevate kahjulike mõjutuste lõpetamise ja keelatud rajatiste kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Martti Raidali, Joanne Vaughani ja OÜ Talu Management Group apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad Martti Raidal (isikukood XXXXXXXXXXX), Joanne Vaughan (isikukood XXXXXXXXXXX), OÜ Talu Management Group (registrikood XXXXXXXX) Kostja AS Marcron (registrikood XXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.05.2010
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.10.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Martti Raidali, Joanne Vaughani ja OÜ Talu Management Group kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-10633 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Martti Raidal, Joanne Vaughan ja OÜ Talu Management Group esitasid 21.03.2007 Harju Maakohtule hagi AS Marcron vastu, milles palusid lõpetada XXXX XX X kinnistult tulenevate kahjulike mõjutuste levimine XXXX XX X kinnistule ja kohustada kostjat kõrvaldama ventilatsioonisüsteem, mis suunab ventileeritud õhku ja müra XXXX XX X sisehoovi.
2.Hagiavalduse kohaselt on Martti Raidal Tallinnas, XXXX XX X-XX, Joanne Vaughan XXXX XX X-XX ja OÜ Talu Management Group XXXX XX X-X korteriomandi omanikud. AS Marcron on naaberkinnistu Tallinnas, XXXX XX X-XX, X-XX ja X-XX korteriomandite omanik. Nimetatud korteriomandites asuvad ilusalong (B.) ja restoran (K.), kuhu rajatud ventilatsioonisüsteemi avad on suunatud XXXX XX X kinnistu sisehoovi, põhjustades ebameeldivat saastatud haisu ja ventilatsioonimüra. Ventilatsiooniavadest tulenev lõhn ja müra kahjustavad oluliselt hagejatele kuuluvate korteriomandite kasutamist. Hagejate korteriaknad asuvad kolme meetri kaugusel ventilatsiooniavadest, mistõttu ei ole sisehoovis leviva müra ja haisu tõttu võimalik aknaid avada ja hoones asuvaid kortereid loomulikul teel ventileerida. Nii restoran kui ka ilusalong tegutsevad ruumides, milliste kasutusloajärgne sihtotstarve seda ei võimalda. Kostjale kuuluvates korteriomandites ei asunud 2003.a seisuga sundventilatsioonisüsteemi. Sundventilatsioonisüsteemi ehitamine ja ventilatsioonisüsteemi kuuluvate avade suunamine naaberkinnistule on tahtlik tegevus. Kuna sundventilatsioonisüsteemi eesmärgiks on saastunud siseõhu väljaheide ning sundventilatsiooniga kaasneb paratamatult müra, on kostja tegevus käsitletav mõjutuste tahtliku suunamisena. Ventilatsioonisüsteemil kehtivat kasutusluba käesoleval hetkel ei ole. Hagejate ega ka XXXX XX X korteriühistu nõusolekut mõjutuste suunamiseks ei ole. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hagejate nõue on tõendamata või ümber lükatud asjas esitatud ja kogutud tõenditega. Hagejate omandiõigust ei ole kahjustatud, seega ei ole nende subjektiivseid õigusi rikutud. Kui eeldada omandiõiguse kahjustamist, on tegemist mõjutustega, mida hagejad on kohustatud taluma. Hagejate nõuded ei oleks täidetavad. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 16.10.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Eelnevast tuleneb, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma kahjulikke mõjutusi, kuni need ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist. Kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, võib kinnisasja omanik nõuda nende kõrvaldamist või lõpetamist vastavalt AÕS §-le 89. AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-10633
ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sellel sättel on õiguste rikkumist ennetav funktsioon. Hagejad esitasid norme ületava müra olemasolu tõendamiseks müra mõõtmise tulemuste protokolli lisad 11.09.2006 protokolli nr 6/4-6-2/257 juurde. Protokolli lisadel on märkus, et protokolli ja selle lisasid võib paljundada ainult tervikuna. Kohus on seisukohal, et esitatud lisad ei ole müra normtaseme ületamise tõendamiseks kohased tõendid, kuna need on esitatud osadena, s.t ilma protokollita, milles peaksid kajastuma mõõtmise läbiviinud spetsialisti järeldused mõõtmise tulemuste kohta. Müra mõõtmise tulemuste põhjal saab järeldused müra normtaseme ületamise või mitteületamise kohta teha vastavaid eriteadmisi omav isik, mitte kohus. Protokollis müra mõõtmise läbiviinud spetsialisti järeldusliku osa puudumise tõttu ei ole müra olemasolu või puudumise tõendamiseks kohane tõend ka kostja esitatud 16.04.2007 läbi viidud müra mõõtmise tiitelleht ja lisad tulemuste kohta. Asjas läbi viidud ekspertiisiga on tõendatud, et XXXX XX X asuva restorani ja ilusalongi ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatud hinnatud helirõhutasemed kogu päeva jaoks vastavad sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42, § 7, tabelis 2, punktis 1.2 kehtestatud normtasemele. Samade süsteemide poolt tekitatud hinnatud helirõhutasemed ei vasta tehnoseadmete lubatud piirväärtustele juhul, kui nende tööaeg öösel ületab neli tundi. Müra hinnatud taset öisel ajal arvutas ekspert ajavahemikus 23.00-7.00. Mõõtepunktide asukohad valiti elamute välisterritooriumil 0,5 m kaugusel XXXX XX välisfassaadi peegeldavast pinnast, korterite X, XX ja XX välisakende kõrgusel. Hagejate väited müra mõõtmise protokolli puuduste kohta on ainetud, kuivõrd eelmenetluses ei taotletud eksperdi ülekuulamist ega kordusekspertiisi läbiviimist. Hagejad ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolu, et restorani ja ilusalongi ventilatsiooniseadmed töötaksid öisel ajal ja samaaegselt maksimaalsel võimsusel üle nelja tunni. Kostja väitel ei ole ilusalong öisel ajal avatud, kohtule esitatud majandustegevuse registri väljatrükiga XXXX XX X tegutseva restorani lahtiolekuaegade kohta on tõendatud, et restorani lubatud lahtioleku aegadeks on 11.00-23.00. Seega kostja ruumide ventilatsioonisüsteem ei ületa lubatud müra normtaset 0,5 m kaugusel hagejate akendest. Hagejad ei ole tõendanud, et nendele kuuluvates eluruumides ületaks müra kehtestatud normtaseme. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinnistult levib hagejate eluruumidesse saastunud ebameeldiv hais. Kostja seda asjaolu omaks võtnud ei ole. Kohus ei lugenud TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et ventilatsioonisüsteemist väljutatav õhk on ebameeldiva haisuga ja saastunud. Kohus tegi eelmenetluses hagejatele ettepaneku antud asjaolu tõendada. Kahjulike mõjutuste (müra ja ebameeldiva saastatud haisu olemasolu ja taset või tulevikus tekkimist), ei saa tõendada teiste asjas esitatud tõenditega nagu näiteks halduskohtu otsustega, ventilatsiooniseadmete kasutusluba puudutavate tõenditega, ehituse kohta väljastatud dokumentatsiooni ja plaanidega vms, sest need ei ole kohased tõendid. Kuivõrd hagejad ei ole kahjulike mõjutuste olemasolu ega eeldusi kahjulike mõjutuste tekkimiseks tulevikus tõendanud, siis ei tõusetu küsimust kostja kinnistul asuvate tehnosüsteemide seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle ega selle üle, kas kostja peaks need kõrvaldama. Samuti ei tõusetu küsimust kostja käitumise õigusvastasusest. Seega jätab kohus vastavad väited ja tõendid tähelepanuta kui asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust mitteomavad.
Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-10633
11.Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 143 lg 1, leides, et säte kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui mõjutused kahjustavad oluliselt hagejate kinnisasja kasutamist ja on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kohus jättis kohaldamata AÕS § 143 lg 1 teise lause, mille kohaselt on mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale keelatud ja kinnisasja omanikul on õigus nõuda mõjutuste tahtliku suunamise lõpetamist. Nimetatud säte ei eelda, et mõjutus peab kahjustama oluliselt kinnisasja kasutamist ja olema vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-05 sedastanud, et AÕS §-st 89 tuleneb üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine leiab aset tulevikus (p 16). Seega oleks kohus pidanud kohaldama koosmõjus AÕS § 143 lg 1 teise lausega AÕS § 89 ning keelama kostjal tahtlike mõjutuste suunamise hagejate kinnisasjale. Kohus jättis aga AÕS § 89 kohaldamata.
12.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata ka AÕS § 143 lg 1 esimese lause koosmõjus AÕS §-ga 89. Kohus jättis tähelepanuta, et ruumide ja nende tehnosüsteemide kasutamise aeg ei ole seotud restorani ja ilusalongi lahtiolekuaegadega. Kostjale ei ole väljastatud kasutusluba, millega oleks piiratud ruumide kasutamist ajaliselt. Kui isegi eeldada, et kostja käitab hetkel oma kinnisasjal asuvaid ventilatsiooniseadmeid öisel ajal üksnes neli tundi, ei ole välistatud, et seadmete käitamine tulevikus võib hakata öisel ajal ületama nelja tundi. Sellist rikkumist on mõistlik eeldada, kuna kostja on suunanud mõjutused tahtlikult hagejate kinnisasjale. Seega oleks pidanud kohus lähtuma sellest, et kostja ruumidest lähtuv müra ületab kehtestatud piirtasemeid, sest kostja ruumide kasutusaeg ei ole ajaliselt piiratud. Samuti oleks kohus pidanud arvestama rikkumise tõenäosusega tulevikus. Seega on võimalik kahjuliku mõjutuse teke hagejate kinnisasjale ka siis, kui ventilatsioonisüsteemi hetkel ei käitata üle nelja tunni öisel ajal.
13.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS § 144 lg 1 ja 2. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt ventilatsioonisüsteemi kõrvaldamist kostja kinnisasjalt. Hagejatel ei ole kohustust oodata keelatud mõjutuse järjekordse tekkimiseni ja alles siis esitada kostjale nõue seadeldise kõrvaldamiseks. Hagejad tõendasid, et kostja ehitas ventilatsioonisüsteemi ebaseaduslikult. Kostja ruumidele 2003.a antud kasutusluba ei sisalda andmeid ventilatsioonisüsteemi kohta. Kohus oleks pidanud kohaldama AÕS § 144 lg 2 ning kohustama kostjat kõrvaldama oma kinnisasjalt ventilatsioonisüsteem, mis suunab ventileeritud õhu hagejate kinnisasjale. Käesoleval juhul jättis kohus kohaldamata avaliku õiguse valdkonda kuuluvad normid, millest tuleneb kostja kinnisasjal asuva ventilatsioonisüsteemi ebaseaduslikkus. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Kohus on kontrollinud hagi aluseks olevaid asjaolusid nii AÕS § 89 kui ka AÕS § 143 ja 144 (mis on erinormid AÕS § 89 suhtes) alusel ning teinud ühese järelduse, et hageja väited ülemäärase müra ja haisu olemasolu suhtes ei ole asjas tõendamist leidnud.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-10633
17.Hagejad ei ole tõendanud väidetava kahjuliku mõjutuse olemasolu. Kui kahjulikku mõjutust ei eksisteeri, ei ole võimalik rääkida kostja õigusvastasest tegevusest ning mõjutuste tahtlikust suunamisest ega nõuda mõjutuse tahtliku suunamise lõpetamist.
18.Lähtudes AÕS §-st 143 tuleb naabritel taluda mõistlikke mõjutusi teiselt kinnistult, mis paratamatult tekivad inimeste kooselus. Tegemist on tiheasustusalaga (vanalinn), kus ajalooliselt on välja kujunenud nii inimeste elukeskkond kui ka korterite vahetus naabruses eksisteerivad toitlustus- ja meelelahutusasutused. Ostes korteri vanalinna toitlustusasutuse vahetus läheduses ei saa hagejad eeldada võimaliku lõhna ja müra täielikku puudumist. AÕS § 143 kohaldamise üldine eeldus on kahjuliku mõjutuse olemasolu ise ning asjaolu, et selline mõjutus kahjustab oluliselt hagejate kinnisasja kasutamist. Ülemäärase müra ja haisu olemasolu hagejad tõendanud ei ole.
19.Tuvastamist ei leidnud kostja tahtlik tegevus hagejate mõjutamiseks. Hagejate poolt probleemseks peetavad ventilatsiooniavad olid füüsiliselt olemas juba 1922. aastal, millist väidet kostja tõendas muinsuskaitse järelevalve aruande lisaks oleva joonisega. Seega olid need avad koos toimiva ventilatsioonisüsteemiga olemas juba siis, mil hagejad soetasid eluruumid XXXX XX hoones. Ventilatsioonisüsteeme ei ole juurde ehitatud ega muudetud, vaid olemasolevaid avasid on üksnes laiendatud. Neid väiteid tõendas kostja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 loaga nr 3038 XXXX X teise korruse ruumide ventilatsiooniavade korrigeerimiseks ning muinsuskaitselise järelevalve aruandega. Loast nähtus ka tööde kirjeldus: olemasolevad kaks ventilatsiooniava, mõõtmetega 40 x 40 cm suurendatakse mõõtudeni 80 x 30 cm. Ava välisservad krohvitakse ja avadesse paigaldatakse 15 cm sügavusele välisseinapinnast puitrestid. Sissepoole paigaldatakse tuletõkkeklapid ja mürafiltrid. Taastatakse ühendus olemasoleva ventilatsioonisüsteemiga. Nimetatud tööd teostati just hagejate endi elamu korteriühistu kaebuse alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kostjale 06.12.2006 tehtud ettekirjutuse täitmiseks.
20.Hagejate omandiõiguse rikkumise hindamisel tuleb kindlaks teha, kas hageja poolt esile toodud asjaolud on olemas. Antud vaidluse esemeks ei ole mitte igasuguse müra ning nende allikate keelamine, vaid hagejate õigusi saaks rikkuda üksnes ülemäärase müra olemasolu. Ülemääraseks müraks on võimalik pidada vaid kehtivaid õigusnorme ületavat müra. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemused kinnitavad, et müra tase vastab normidele, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42. Kohtu poolt määratud ekspert on arvamuses kinnitanud, et XXXX X restorani ja ilusalongi poolt tekitatav müratase vastab päevase mürataseme osas normidele. Öise mürataseme osas on ekspert kinnitanud, et ka see vastab selleks ettenähtud piirväärtustele juhul, kui nende tööaeg öösel ei ületa 4 tundi. Sotsiaalministri 04.03.2002.a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 3 kohaselt lähtutakse müra normtasemete kehtestamisel päevasest 7.00-23.00 ja öisest (23.00- 7.00) ajavahemikust.
21.Maakohus tuvastas, et restoran ja ilusalong, millede ventilatsioonisüsteemid hagejaid väidetavalt häirivad, ei ole öisel ajal avatud ja nende ventilatsioonisüsteemid öösel ei tööta. Vastupidist ei ole hagejad tõendanud. Hagejad on tuginenud üksnes hüpoteetilisele võimalusele, et ülemäärane müra eksisteeriks, kui seadmete käitamine öösel ületab nelja tundi. Nõuet ei saa rajada tulevikus tekkida võivale hüpoteetilisele võimalusele. Samuti ei saa hagi rahuldada pelgalt oletuste pinnalt, sest otsust tehes peab kohus tuginema konkreetsetele asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kuivõrd hageja oma väidete kinnituseks tõendeid ei esitanud, on hagi jäänud põhjendatult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-10633
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kõik menetluskulud hagejate kanda. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus ka apellatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
G. Kivinurm
E. Liiv
U. Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.