Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esmane

II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks on kohtumäärusega väljamõistetud ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks kokku summas 18 000 krooni. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Jaotise alusel pole väljamakseid teostatud. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. Antud menetluses oli halduri jaoks esmane ülesanne leida ostja sõidukile, sest see oli ainus võimalus saada raha pankrotimenetluse kulude katteks. Teiseks tuli lahendada probleeme, mis tekkisid juhatuse liikme TP käest võlgniku vande jaoks vajaliku informatsiooni saamisega ja varade ning võlgade nimekirja täpsustamisega. Juhatuse liige AH esitas kohtusse pankrotiavalduse ja lisas avalduse juurde 2008. bilansi ning raamatupidaja poolt temale üleantud varade ja võlgade nimekirja. Selle kohaselt oleks pidanud olema kassas sularaha ja pangaarvetel kokku 351 367 krooni. AH kinnitas, et kassas olev raha peaks olema T Pkäes ja nii õnnestus vajalikud andmed ja seletuskirjad saada alles novembrikuus 2009 koos võlgniku vandega. Raamatupidaja ja juhatuse liikme AH seletuskirja kohaselt oli omanikel vaja esimesel tegevusaastal 2007.aastal käibevahendite ebapiisavuse tõttu anda osaühingule laenu, mis 2008.a. bilansis kajastus kahjumi katmise reservina omaniku finantseerimisel. Kontakti puudumisel TPei saanud raamatupidaja kassas olevat summat kuludesse kanda, kuna TPei olnud esitanud sellekohaseid dokumente. Samuti tuli põhjalikumalt analüüsida maksejõuetuse tekkimise põhjusi ehk et kontrollida, kas ei olnud tegemist juhatuse liikme raske juhtimisveaga ja kas ei olnud tehtud tehinguid, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada ja seeläbi võita tagasi pankrotivara. Selle tulemusel võib haldur kinnitada, et tegemist ei olnud juhatuse liikme raske juhtimisveaga ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotimenetluses esitasid haldurile võlanõuded:

• • •

RAGNAR-SELLS – II järgu nõue 1901.90 EEK Maksu- ja Tolliamet _ II järgu nõue 95 968.00 EEK Movek Grupp OÜ – II järgu nõue 172 594.27 EEK

Vahendite puudumisel pole võlausaldajatel võimalik raha saada. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid. Kuna TP poolt on endale laenu tagasimaksmisega eelistatud ühte võlausaldajat teistele, siis on tegemist tehinguga, kus TP teadis, et laenu tagasimaksmisega kahjustatakse teiste võlausaldajate huve ja sellise tehingu saab kohus kehtetuks tunnistada. Kahjuks puuduvad aga menetluse jätkamiseks rahalised vahendid. Lisaks sellele on haldur hankinud teavet TP varalise seisu kindlaks tegemiseks ning jõudnud sel teel järeldusele, et isegi kui temalt kohtu teel tagasi nõuda laenu tagasimaksete summa, siis puudub tal reaalselt vara, mille arvel seda nõuet saaks rahuldada. Seega tuleks võlausaldajatel võtta seisukoht, kas kanda kohtudeposiiti menetluse jätkamiseks raha või anda nõusolek pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud: 1) ajutisele haldurile väljamõistetud tasu 16 500 krooni (s.h.ajutise halduri tasult arvestatud riigimaksud 9033 krooni) 2) halduri bürookulud ( side-, paljunduste-, sekretäri- ja raamatupidamiseteenused)- 2000 krooni 3) halduri töötasu –5 500 krooni ( sellest riigimaksud 2696) X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks oli äritegevuse alustamine ajal, kui majanduses ilmnesid juba esimesed langustendentsid ning seoses sellega vähenes uustulnukal 2007 .a. ka võimalus ehitusturul konkureerida ja saada tellimusi, mis annaksid võimaluse kasumit teenida ja firmat edasi arendada. 2007.aastal tekkinud kahjumi katmiseks tuli rekapitaliseerida omaniku laen omakapitali hulka, et omakapital juba esimesel aastal ei oleks muutunud negatiivseks. 2008.aasta lõpuks aga olid tekkinud omanike vahel juba nii tõsised erimeelsused, mistõttu juhatuse liige AH esitas pankrotiavalduse kohtusse kohe, kui selgus, et omakapital on negatiivne ja selle taastamiseks pole enam reaalset võimalust. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti

halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keekurust ja halduri kutseoskust. Kohus, võttes arvesse töö mahtu, keekurust ja halduri kutseoskust, peab põhjendatuks maksta haldurile töötasuna 5500 krooni. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määrab, et pankrotimenetluse dokumendid tuleb jätta pankrotihalduri vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.