Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

eelnimetatud korteriomand A K ja kostja ühisvara hulka. Notarile esitatud avalduse punktis 5 märkis kostja, et pärandajal on üks laps, hageja, kelle kohta kostjal täpsemad andmed puuduvad. Notar väljastas 25.07.2008 kostjale pärimisõiguse tunnistuse, mille alusel läks kostjale kui pärandaja üleelanud abikaasale xxx Tallinnas asuv korteriomand nr. 32. Kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki kohaselt on kostja sissekantud korteriomandi omanikuna. Hageja on arvamusel, et ta on õigustatud pärima peale isa surma ja et kostja on esitanud notarile valeandmeid, kuna kostja teadis hageja e-posti aadressi ja telefoni numbrit, mille ta oleks saanud anda notarile. Hoolimata ajavahemikul 06.02.2008 kuni 24.10.2008 poolte vahel toimunud kirjavahetusest, milles kostja tunnistas hageja õigust poolele pärandvarast ning arutas hagejaga pärandi jagamise võimalusi, ei teatanud kostja hagejale, et ta on pöördunud notari poole pärandi vastuvõtmiseks, mistõttu hageja sai pärandi vastuvõtmisest kostja poolt teada alles 2008 septembris. Hageja leiab, et ta laskis pärimiseks ettenähtud tähtaja mööda mõjuvatel põhjustel, kuna kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet esitada avaldus notarile ühiselt, kostja ei andnud notarile hageja kontaktandmeid ning hagejal ei olnud võimalust jälgida Ametlikes Väljaannetes avaldatavaid pärimisteateid, kuna ta elab välismaal ja ei valda piisavalt eesti keelt. Hageja nõustub, et korteriomand jääb kostja omandisse ja taotleb esitatud hagis hüvitist poole korteriomandi turuväärtusest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel olnud kokkulepet notarile avalduse esitamiseks ühiselt; kostja pöördus notari poole kuu aja jooksul pärast pärandaja surma, mis oli piisav aeg pärandvara vastuvõtmise üle järelemõtlemiseks ka hagejale; kostja esitas notarile teadaolevad andmed hageja kohta, hageja elukohta kostja ei teadnud; hageja on elanud suure osa ajast Eestis ning pidi teadma, et pärimismenetlus toimub Eesti Vabariigi seaduste alusel. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on pärandaja A K tütar, kellel on õigus poolele pärandvaraks olnud xxx Tallinnas asuvast korteriomandist nr. 32. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal olid mõjuvad põhjused pärandvara vastuvõtmiseks antud tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt pärimisseaduse (PärS) §-dest 11 lg 1, 13 lg 1 ja 16 lg 1 on hageja esimese järjekorra seadusjärgne pärija, kes pärib kostjaga võrdses osas. Kuivõrd hageja ei esitanud PärS § 118 lg 1 sätestatud tähtajal notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega pärandist loobumiseks ega asunud pärandvara valdama, kasutama ega käsutama, siis jagati tema pärandiosa kostjale, kui pärandi vastuvõtnud pärijale juurdekasvuõiguse alusel. Kostja esitatud avaldusest Tallinna notar Kätlin Aun-Janiskile 11.04.2008 surnud A K pärandi vastuvõtmiseks nähtub, et kostja on notarile avaldanud andmed selle kohta, et pärandajal oli üks laps – hageja, kes elab Soomes ja kelle kohta kostjal täpsemad andmed puuduvad. Kohtule esitatud poolte elektroonilise kirjavahetusega perioodil 06.02.2008 kuni 24.10.2008 on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja teadis hageja e-posti aadressi ja telefoni numbrit, mille hageja saatis kostjale 10.04.2008 e-kirjas. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet esitada avaldus notarile ühiselt. TsÜS §-st 138 tulenevalt tuleb isikul oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 140 sätestas, et kui isik on teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Kohus leiab, et kostja ei toiminud notarile 02.05.2008 avalduse esitamisel heas usus ning teostas oma õigusi vastuolus PärS §-ga 140, sest ta varjas notari eest hageja kontaktandmeid e-posti aadressi ja telefoninumbrit, mille vahendusel oleks notar saanud hagejale kostja algatatud

pärimismenetlusest teatada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks PärS § 140 alusel välja mõista hüvitis 50% ulatuses pärandvara, korteriomandi asukohaga Xxx Tallinnas turuväärtusest. Korteriomandi turuväärtust - 580 000,00 krooni, tõendab asjas 03.-04.11.2009 1Partner Kinnisvara eksperdi poolt läbi viidud ekspertiis ja kohtule esitatud eksperthinnang. Järelikult kuulub hagejale väljamõistmisele pool korteri turuväärtusest ehk 290 000,00 krooni. Kuigi PärS §-st 140 tuleneb, et pärandvara arvel saadu võib isikult, kes varjas teavet või esitas valeandmeid välja nõuda igal ajal, mis tähendab, et pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks puudub vajadus, ei välista see hageja esitatud nõude - ennistada PärS 118 lg 1 ettenähtud tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks, rahuldamist. Kohus võttes arvesse, et hageja elab alaliselt välismaal ega valda eesti keelt, mistõttu tal oli raskendatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetega tutvuda aga ka asjaoluga, et ta heade omavaheliste suhete tõttu ootas heas usus kostja teadet pärimismenetluse ühiselt algatamisest leiab, et pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning kuulub ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.