Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Alexander Tarasov (Aleksandr Tarassov) esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja Narva Kutseõppekeskuses õpetajana. Kutseõppekeskuse õpetajate palga alammäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrusega nr 34 „Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogi töötasustamine“. Hageja palk oli 2006. aastal 7000 krooni ja 2007. aastal 8260 krooni. Juhindudes nimetatud määrusest, pidi hageja 2008. aasta palgamäär olema vähemalt 10 077 krooni. Hageja palgamäär jäi aga endiseks 8260 krooni. Hageja leidis, et tööandja maksis talle seega igakuiselt töötasu ettenähtust 1817 krooni vähem. Saamata jäänud töötasu on 16 353 krooni ja viivis sellelt 6173.37 krooni. Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et 31.01.2008 määrus nr 34 on välja antud Haridusseaduse (HaS) § 5 1g 2 p 6 ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 45 lg 3 alusel. Kutseõppeasutuse seaduses (KutÕS) ja HaS puudub delegatsiooninorm, mille alusel võiks Vabariigi Valitsus määrata kutseõppeasutuse pedagoogide palgamäära. Samuti puudub määruses nr 34 viide kutseõppeasutuse seadusele. KutÕS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse kutseõppeasutuse pedagoogi töösuhetele õppeasutusega üldiseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte. Seega tuleb lähtuda Palgaseaduse (PalS) §-st 10.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 12. mai 2009 otsusega A. Tarasovi hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on tööleping hagejaga sõlmitud 01.10.2007. Tööandja volitusi omas töölepingu sõlmimiseks Narva Kutseõppeasutuse direktor. Seega reguleerib hageja ja tööandja tööalaseid suhteid töölepinguseadus, palgaseadus ja teised töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Viimane on kooskõlas ka KutÕS § 29 lg 1, mille kohaselt tuleb kutseõppeasutuse pedagoogide töösuhetele kohaldada üldiseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte. KutÕS § 29 lg 1 järgi määrab personali tööülesanded ja kohustused kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor. Töösuhetest tulenevatele palgakokkulepetele kohaldatakse üldjuhul PalS § 10 lg 1, mis sätestab, et töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Töötajale töölepingus kindlaks määratud palgamäära saab üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.

Narva Kutseõppeasutusel on oma põhimäärus (edaspidi PM), mille § 9 lg 1 sätestab, et kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. PM § 9 lg 2 p 4 kohaselt on direktor tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid. Sellega on kooli direktorile antud tööandja õigused ja kohustused. Tulenevalt PM §-st 15 lg 5 määratakse pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. Seega on põhimäärusest, kui õppeasutuse igapäevatööd reguleerivas alusdokumendis sätestatud, et kooli direktor tööandja ülesannetes sõlmib ja muudab töölepingus kokkulepitud tingimusi pedagoogiga lähtuvalt töölepingu seadusest. Hageja ja kostja on muutnud töölepingu p-i 4.2 ja kokku leppinud, et hageja palgamäär alates 01.09.2007 on 8260 krooni kuus, selle vastab õppeaasta jooksul antavad 875 õppe- ja kasvatustöö tundi ning üldtööaeg. Seda kokkulepet on pooled ka rakendanud. Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 34 õigusliku alusena viidatakse HaS § 5 lg 2 p-le 6 ning PGS § 45 lg-le 3, millest aga kumbki ei käsitle kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka. Täitevvõim saab õigusakte anda üksnes seaduses sisalduva volitusnormi alusel ja ulatuses, mistõttu võib järeldada, et ka formaalselt 31.01.2008 määrus nr 34 2008. aastal kutseõppeasutuse pedagoogidele ei laienenud. Tollase KutÕS § 33 lg 4 kohaselt puudus kooli direktoril tööandjana pädevus töötajate palkade määratlemise osas. Kooli pedagoogide palgad kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestas palgaastmestiku ning konkreetsed juhised palga arvutamiseks. Seega ka aastatel 1998-2001 ei reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrus kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka, vaid palgasüsteemi. See regulatsioon on ka hageja suhtes toiminud, kuna ta on pikemat aega töötanud kutseõppeasutuses ja võis tekitada 2008. aastal väära ettekujutuse, et see on ka hetkel jätkuvalt nii. Sellisest korrast loobuti taotluslikult kutseõppeasutuste osas 13.06.2001 vastu võetud seaduse muudatusega, mis andis KutÕS § 33 uue sõnastuse. Selle soov oli luua kutseõppeasutustele rohkem vabadust võimekate pedagoogide värbamisel, tagades selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu õppekoha maksumuse finantseerimise kaudu. Kuni 2004. aastani jätkati üldhariduskoolide pedagoogide palgasüsteemi arendamist endistel alustel konkreetsete juhiste kehtestamisega. Sealt alates on aga riiklik eriregulatsioon piirdunud üksnes atesteerimisel omistatud ametijärkudest lähtuva palga alammäära kehtestamisega. Samas on see jäetud eelpool nimetatud õigusaktide alusel tööandja ja töötaja vaheliseks kokkuleppeks. Eraldi õigusakti, mis reguleeriks kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamist, ei ole. Kooskõlas kutsekoolide detsentraliseerimise põhimõttega ning kutseõppeasutuse seaduse põhimõttega määratakse kutseõppeasutuste pedagoogide palgad kooli direktori ja pedagoogi vahel töölepingu sõlmimisega. Vabariigi Valitsus enam pedagoogide palku ei kehtesta. Narva Kutseõppekeskuse palga määramise ja maksmisega seonduv on reguleeritud täpsustavalt Narva Kutseõppekeskuse palgajuhendiga. Kutseõppeasutuse pedagoogile ei laiene otseselt Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrus nr 34 ning hageja palgamäära muutmine peab toimuma igakordselt tööandjaga kokkuleppe sõlmimise teel töölepingu muutmise kaudu, arvestades töölepingu seaduses ja palgaseaduses sätestatut. Narva Kutseõppekeskuse direktoril ei ole kohustust, kuid on õigus eelarve võimaluste piires soovituslikult järgida kutseõppeasutuse pedagoogidele palgamäärade kehtestamisel pedagoogide üldist palgamäärade taset. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Tarasov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega nõuda tööandjalt sisse väljamaksmata jäänud palgaosa

alates 2008. aasta jaanuarist kuni otsuse tegemise päevani, lähtudes summast 1817.00 krooni kuus ning nõuda tööandjalt sisse viivis palga maksmisega viivitamise eest 0,5% väljamaksmisele kuuluvast palgast iga viivitatud päeva eest, s.o 6173.37 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt lähtudes PGS §-st 38 lg 1 sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud personaliga kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Analoogiline norm sisaldub ka KutÕS § 29 lg 2, mis sätestab, et personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor. Seega on põhikooli ja gümnaasiumi direktor samuti tööandja esindajaks, kellele on pandud kohustus sõlmida, muuta ning lõpetada töölepinguid personaliga. Seoses sellega on koolide ja kutseõppeasutuste pedagoogid võrdses olukorras. PGS § 36 lg 4 sätestab, et personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. KutÕS § 29 lg 1 näeb ette, et personali tööülesanded ja kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. Eelöeldust järeldub, et nii kooli kui ka kutseõppeasutuse direktor on tööandja esindajad ja nende ja personali vahelised suhted moodustuvad Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. Põhikooli ja gümnaasiumi ning kutseõppeasutuse pedagoogide kvalifikatsioonitaseme määramiseks ja atesteerimise korraldamiseks andis Haridusministeerium välja 02.10.2002 määruse nr 69, mille kohaselt omistatakse pedagoogidele noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk. KutÕS § 30 lg 6 kohaselt on pedagoogi töötasustamise aluseks ametikoht. Sellest järeldub, et nii põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogidele ja kutseõppeasutuse pedagoogidele kehtestatakse samad nõuded ning neile omistatakse analoogilised ametijärgud. Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide, samuti riigi kutseõppeasutuse pedagoogide tööandjaks on riik Haridus- ja Teadusministeeriumi isikus. Seega on ametikohtadele võrdsete kvalifikatsiooninõuete esitamise tingimusel tegemist võrdse tööga. Sellel juhul on töötajal õigus loota võrdse töötasu peale. Võrdne tasu võrdse töö eest ehk võrdse kohtlemise tagamise kohustus ehk diskrimineerimise keeld töötasustamise valdkonnas on rahvusvaheline töösuhetes toimiv põhimõte. Võrdse kohtlemise tagamise kohustus on üldpõhimõttena sätestatud Põhiseaduse (PS) §-s 12 ja ette nähtud TLS §-des 10, 101, 102, 103, 131 ja 132, PalS § 5 ja § 51, ametiühingute seaduse § 19 ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-des 5- 8 ja 11. Töötajate töötasu suurus sama töö täitmise eest võib erineda ainult sõltuvalt töötulemustest ja erinevused töötasustamisel muudel tööga mitteseotud põhjustel on keelatud. Töötajatele peab samalaadse töö täitmise eest olema tagatud võrdsed töötasustamise tingimused. Kui tööandja soovib kohaldada mingi töötaja suhtes soodsamaid töötasustamise tingimusi, peab ta seda objektiivsete näitajatega põhjendada. Reeglina põhjendatakse põhipalga suuruse erinevused ainult erinevate töökohustustega. Erinevused lisatasus samalaadse töö eest on põhjendatud juhul, kui töötajate töötulemused on objektiivselt mõõdetavad ja vastavate näitajate võrdlemisel on üheselt nähtav vahe töötajate töös. Iga pedagoogi töö tulemusel omandab õppija teatud teadmised, mida hindab hiljem riiklik komisjon. Seega on võimatu tuvastada erinevusi nii põhikooli ja gümnaasiumi kui ka kutseõppeasutuse pedagoogi töös. Ebaõige on järeldus, et Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrus nr 34 ei laiene hagejale sellel alusel, et 13.06.2001 on vastu võetud seaduse muudatus, mis andis KutÕS § 33 uue sõnastuse ning viis kutseõppeasutuste pedagoogide palkade määratlemise üldistele tööõiguslikele alustele. Töötasu võrdse töö eest peab olema võrdne. Kuna ei ole eraldi õigusakti, mis reguleeriks kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamist, siis töötasustamise osas võrdse kohtlemise

tagamiseks tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrust nr 34. Samuti ei saa pedagoogi töötasu olla normatiivse akti või kollektiivlepinguga ettenähtust madalam. Haridusvaldkonna töötajate töötasu suurus on igaaastaste Vabariigi Valitsuse ja haridusvaldkonna töötajate huve esindava ametiühingu läbirääkimiste tulemus. Seega on kohtu seisukoht vastuolus töölepinguseaduse TLS §-dega 15 ja 16, mille kohaselt on töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, kehtetud. PGS § 44 lg 2 kohaselt moodustuvad kooli eelarve tulud eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. Seega on kooli eelarve segaeelarve ning puudub vahe kooli ja kutseõppeasutuse vahel. Kohaldades detsentraliseerimist kutseõppeasutuse suhtes, on kutseõppeasutuse direktoril võimalus mitte määratleda kutseõppeasutuse pedagoogidele töötasu väiksemas suuruses kui põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogidele, vaid maksta arvestades segaeelarvet suuremat palka. VÕS §-le 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Hageja ja kostja väljakujunenud suhetes on ajaga tekkinud tava palga igaaastase tõstmise kohaldamise osas Vabariigi Valitsuse kehtestatava suuruse võrra. Antud tava kohaldati kuni 2008. aastani. TsMS § 232 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb kohtul hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus ei selgitanud, miks ta ei hinnanud ega arvestanud tõendeid, mis on vastuolus tehtud otsusega. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on õige maakohtu järeldus, et kutseõppeasutuse pedagoogide töösuhetele tuleb kohaldada tööseadusi. Selline põhimõte on kooskõlas ka KutÕS § 29 lg-ga 1 ning seda ei ole apellant vaidlustanud. Samuti ei ole apellant vaidlustanud asjaolu, et nii KutÕS § 29 lg 2 kui Narva Kutseõppeasutuse PM §-de 9 ja 15 kohaselt sõlmib ja muudab töölepinguga kokkulepitud tingimusi pedagoogiga õppeasutuse direktor lähtuvalt töölepingu seadusest. Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrus nr 34 on antud välja HaS § 5 lg 2 p 6 ning PGS § 45 lg 3 alusel, millest aga kumbki ei käsitle kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka. Apellant on jätnud tähelepanuta, et täitevvõimu õigusaktid on antud välja seaduses sisalduva volitusnormi alusel ja ulatuses. Analoogia kasutamine pole siin lubatud. Seega ei kuulu määruse nr 34 rakendusalasse kutseõppeasutuste pedagoogid. Apellandi väide, et

töötasustamise osas võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb ka kutseõppeasutuste pedagoogide töö tasustamisel lähtuda eelosundatud määrusest, ei põhine seadusel. Apellandi seisukoht, et ka põhikooli või gümnaasiumi eelarve võib olla segaeelarve ning selles suhtes puudub vahe kooli ja kutseõppeasutuse vahel, ei laienda määruse nr 34 rakendusala kohustuslikuks kutseõppeasutuse jaoks. Esialgses avalduses apellant ei tõstatanud segaeelarve küsimust. Seega on tegemist uue asjaoluga, mis tuleks jätta tähelepanuta. Vastustaja ei määra riigieelarve eraldiste suurust ja otstarvet seega ei sõltu vastustajast asjaolu, kas kohustada ka põhikooli või gümnaasiumi osutama ülalpidamiskulude saamiseks tasulisi teenuseid või mitte. Samuti ei sõltu vastustajast asjaolu, kas kõigis nimetatud õppeasutustes on kehtestatud ühesugune eelarve kujunemise metoodika või mitte. Vastava õigusakti puudumise tõttu peab apellandi palgamäära muutmine toimuma igakordselt tööandjaga kokkuleppe sõlmimise teel töölepingu muutmise kaudu, arvestades töölepingu seaduses ja palgaseaduses sätestatut. Apellandi viide VÕS §-le 25 on põhjendamatu. Kohus saab hagimenetluses teha otsuse vaid poolte poolt esitatud tõendite alusel. Apellant ning vastustaja ei ole sõlminud kokkuleppeid tava kohaldamises, mille alusel oleks tööandja kohustatud iga-aastaselt läbi viima palgatõuse töötajate suhtes. Seega on alusetu apellandi seisukoht, et vastustaja pidanuks 2008 a. tema palka tõstma. Apellant toob uue asjaoluna sisse tema väidetava diskrimineerimise, rikkudes sellega TsMS § 633 lg 5 sätestatut. Diskrimineerimisega oleks tegemist siis, kui tööandja rikkunuks kehtivaid õigusnorme võrdse kohtlemise osas. Sellist normide rikkumist ei ole aga maakohus tuvastanud. Maakohus on otsuse tegemisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud menetlusnorme. Apellant ei ole oma kaebuses järginud TsMS § 663 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, st. esitanud põhjendusi, millist õigusnormi on kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samu väiteid, millised ta esitas oma nõude põhjendustena juba maakohtus ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud, hinnanud vajalikus ulatuses ja õigesti kõiki asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellandi väited kohtuotsuse mittevastavusest TsMS § 442 lg 8 nõuetele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus, toetudes oma otsuse tegemisel täies ulatuses maakohtu põhjendustele, peab vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a määrus nr 34 "Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasustamine" laieneb ka kutseõppeasutuse pedagoogidele. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et kõnesolev Vabariigi Valitsuse määrus on vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lg 2 p-s 6 ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 45 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel ning kõnesolevad seadused ei reguleeri kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka. Seadusandja tahe diferentseerida põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide ning kutseõppeasutuste pedagoogide töötasustamise

aluseid ja tingimusi tuleneb nii eelviidatud delegatsiooninormi puudumisest KutÕS-s kui ka selle seaduse § 29 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt laienevad kutseõppeasutuste pedagoogide töötamisele tööseaduste sätted ning nende töölepingu tingimused (sh töö tasustamine) määratakse kokkuleppel õppeasutuse direktoriga. Apellandi viide võimalusest kohaldada nimetatud Vabariigi Valitsuse määrust kutseõppeasutuste pedagoogide osas seaduse analoogia või ka tava alusel ei ole põhjendatud, kuivõrd kutseõppeasutuste pedagoogide töö tasustamise osas on seadusandja kehtestanud selge regulatsiooni (tasustamine toimub töölepingus kokkulepitud tingimustel), mis välistab analoogia või tava kohaldamise. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide ning kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamise aluste diferentseerimine rikub kutseõppeasutuse pedagoogide PS §-st 12 tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele. Õigust võrdsele tasule võrdse töö eest PS § 12 tähenduses omavad need pedagoogid, kelle tehtava töö iseloom, töötingimused, töömaht, kvalifikatsioon ja muud tööalased näitajad on omavahel võrreldavad. Ringkonnakohus leiab, et põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogid ning kutseõppeasutuse pedagoogid ei ole omavahel võrreldavad grupid palgatingimuste osas, kuivõrd seadusandja on sätestanud kutseõppeasutuste osas võrreldes põhikoolide ja gümnaasiumidega oluliselt erinevad rahastamise tingimused ning ka kutseõppeasutuse pedagoogide töötamise erinevalt põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogidest töölepingulisel alusel. Kuna tegemist on mittevõrreldavate pedagoogide gruppidega, siis võib neid kohelda ebavõrdselt ning nende jaoks võivad olla erinevad palgatingimused. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsioonikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi A. Tarassovi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.