Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

pedagoogidele. Samas leidis hageja esmdaja, et Töövaidluskomisjoni OtSUS Oft õige Jaatamata sellele, et komisj

tulemustest. b Kostja seisuskohad

3(6)

Nimetatud seaduse eesmärk (§1) oli/on sätestada muuhulgas kooli juhtimise põhimõtete ja kooli eelarve moodustumise ja tegevuse lõpetamise alused. Kutseõpeasutuse seadust on korduvalt muudetud ja täiendatud. Narva Kutseõppeasutusel on oma põhimäärus (KutÕS § 6 lg 2 alusel) (TVK t 34-39). Põhimääruse § 1 sätestab, et Narva Kutseõppeasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. Põhimääruse § 9 lg 1 kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. Põhimääruse § 9 lg 2 p 4 on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid, p 8 tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise. Sellega on kooli direktorile antud tööandja õigused ja kohustused. Põhimääruse § 15 lg 5 pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. Seega on põhimäärusest, kui õppeasutuse igapäevatööd reguleerivas alusdokumendis sätestatud, et kooli direktor tööandja ülesannetes sõlmib ja muudab töölepingus kokkulepitud tingimusi pedagoogiga lähtuvalt töölepingu seadusest. Hageja ja kostja on töölepingus kokku leppinud (vt TVK t 23) ja muutnud töölepingu punkti 4.2 ja kokku leppinud, et töötaja (hageja) palgamäär alates 01.09.2007 a on 8 260 krooni kuus, selle vastab õppeaasta jooksul antavad 875 õppe ja kasvatustöö tundi ning üldtööaeg. Seda kokkulepet on pooled ka rakendanud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a määrus nr 34 (vt TVK 7-8) kehtib ka kutseõpeasutuse pedagoogile? Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 34 õigusliku alusena viidatakse "Eesti Vabariigi haridusseaduse" § 5 lõike 2 punktile 6 ning "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 45 lõikele 3 , millest aga kumbki ei käsitle kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka. Täitevvõim saab õigusakte (sh määruseid) anda üksnes seaduses sisalduva volitusnormi alusel ja ulatuses, mistõttu võib järeldada, et ka formaalselt VV 31.01.2008 määrus nr 34 2008. aastal kutseõppeasutuse pedagoogidele ei laienenud. Kutseõppeasutuste eelarvete kujunemise alused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33 lg 1: kooli rahastatakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse alusel, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest ning muudest vahenditest. Siit järeldub, kutseõppeasutuse eelarve ei moodustu mitte üksnes riigieelarvelistest eraldistest, vaid eelarve tuluallikaid võib seaduse kohaselt olla tervelt kuus erinevat liiki. Samas ei ole õppeasutused eelarve kujunemise osas identsed - mõnes õppeasutuses võib olla suurem osakaal tasuliste teenuste osutamisel, mõnes võib olla koostööleping kohaliku omavalitsusega jne. Selles mõttes tuleb asuda seisukohale, et kutseõppeasutuste eelarve on nn "segaeelarve". Kehtiv kutseõppeasutuse seadus võeti terviktekstina vastu 1998. aastal: https://www.riigiteataia.ee/ert/act.jsp?id=75748. Ajalooliselt tollase KutÕS § 33 lõike 4 kohaselt puudus kooli direktoril tööandjana igasugune pädevus töötajate palkade määratlemise osas - kooli pedagoogide palgad kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestas palgaastmestiku ning konkreetsed juhised palga arvutamiseks: https://www.riigiteataia.ee/ert/act.jsp?id=:76835. Seega kui olla päris täpne, siis ka aastatel 1998-2001 ei reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrus kutseõppeasutuste pedagoogide alampalka, vaid palgasüsteemi. See regulatsioon on ajalooliselt ka hageja suhtes toiminud, kuna ta on pikemat aega töötanud haridusasutuses-kutseõppeasutuses. Ja võis tekitada 2008 aastal väära ettekujutuse, et see on ka hetkel jätkuvalt nii. Kohus analüüsinud õigusaktide sisu ning nende kronoloogiat ja eesmärke jõudis järeldusele, et sellisest korrast (regulatsioonist) loobuti taotluslikult kutseõppeasutuste osas 13. juunil 2001.a. vastu võetud seaduse muudatusega, mis andis KutÕS § 33 uue sõnastuse ning viis kutseõppeasutuste pedagoogide palkade määratlemise üldistele tööõiguslikele alustele (seadus: 4(6)

https://www.riigiteataia.ee/ert/act.isp?id=73056, põhjenduste kohta vt seaduse seletuskirja punkt 21: http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?iternid=011310004<gdogin=proov&password^&system=ems&server=ragnel 1). Kohtu hinnangul olid muudatused ajendatud sellistena, nagu seaduse muudatuse seletuskirjas kirjeldatud - soov luua kutseõppeasutustele rohkem vabadust võimekate pedagoogide värbamisel, tagades selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu õppekoha maksumuse finantseerimise kaudu. Kohus on tuvastanud, et sellest seaduse muudatusest alates riigikoolide pedagoogide palgasüsteemid on liikunud erinevates suundades: kui kutseõppeasutuste osas puudub selle koolitüübi pedagoogide palka käsitlev eriregulatsioon, siis riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide palga osas on erisused säilinud. Kuni 2004. aastani jätkati üldhariduskoolide pedagoogide palgasüsteemi arendamist endistel alustel konkreetsete juhiste kehtestamisega, sealt alates on aga riiklik eriregulatsioon piirdunud üksnes atesteerimisel omistatud ametijärkudest lähtuva palga alammäära kehtestamisega. Samas jõudis kohus seisukohale, et väär oleks arusaamine nagu riik ei korraldaks üleüldse kutseõppeasutuste pedagoogidele palga määramist. KutÕS § 33.1 lõike 4 alusel kehtestatud kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumuse määratlemisel on eraldi esile toodud pedagoogide personalikulu komponent, mille põhjal on võimalik välja arvutada kutseõppeasutuse käsutuses olev palgafond. Samas on see jäetud eelpool nimetatud õigusaktide alusel tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe küsimuseks. /.. .Eraldi õigusakti, mis reguleeriks kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamist, ei ole/..(TVK 114) kohus nõustub selle seisukohaga ja on kohtu hinnangul kooskõlas ka kutsekoolide detsentraliseerimise põhimõttega (vt haridusseaduse § 4 lg 9) ning kutseõppeasutuse seaduse põhimõttega: .. ./et kutseõppeasutuste pedagoogide palgad määratakse kooli direktori ja pedagoogi vahel töölepingu sõlmimisega. Vabariigi Valitsus enam pedagoogide palku ei kehtesta/..... (vt seletuskirja p 21). Narva Kutseõppekeskuse palga määramise ja maksmisega seonduv on reguleeritud täpsustavalt Narva Kutseõppekeskuse palgajuhendiga (TVK t 41-51). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kutseõppeasutuse pedagoogile ei laiene otseselt Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a määrus nr 34 eeltoodud põhjustel ning hageja palgamäära muutmine peab toimuma igakordselt tööandjaga kokkuleppe sõlmimise teel töölepingu muutmise kaudu arvestades töölepingu seaduses ja palgaseaduses sätestatut. Tööandjana Narva Kutseõppekeskuse direktoril pole kohustust, kuid on õigus eelarve võimaluste piires soovituslikult järgida kutseõppeasutuse pedagoogidele palgamäärade kehtestamisel pedagoogide üldist palgamäärade taset. Kohustust aga kutseõppeasutuse juhil kutseõppeasutuse pedagoogide palgamäärade ühtlustamiseks põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide palga määradega Vabariigi Valitsuse määruse nr 34 alusel pole, kuna erinevalt põhikooli ja gümnaasiumi eelarvetest ei koosne kutseõppeasutuse eelarve ainult Eesti riigilt saadavatest rahalistest vahenditest. Kohtu seda seisukohta toetab haridusseadus § 2 lg 4, § 3, § 4 lg 8, 9, 10, kutseõppeasutuse seadus § 1, § 2 lg 9, 10, § 4 lg 3, § 5, 6, § 24, § 27,§ 28, § 30, § 33, Narva Kutseõppekeskuse põhimäärus (t 21-29), Narva Kutseõppesasutuse palgajuhend (TVK 141-51). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seaduse § 230 mõttest hagimenetluses kohus tõendeid ise ei kogu vaid kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2../ tõendeid esitavad menetlusosalised/... Hageja ei esitanud kohtule tõendeid muude palgamäära kokkulepete kohta vaidlusalusel perioodi: s.o. 2008 aasta kohta.

5(6)

palga alammäär 4 % võrreldes 2008 aastaga alates 01. jaanuarist 2009 vastavalt:...pedagoogil 10 480 kroonile. Samuti on samas kokkuleppes sätestatud, et kutseõppeasutuste baasmaksumuses on samuti

arvestatud pedagoogide 4% palga alammäärade tõusuga. Haridus- ja teadusminister on saatnud koolijuhtidele 23.04.2009 aastal nr 10.1-3.1/7042 kirja teemal: kutseõppeasutuse pedagoogide palgast - milles teeb minister ettepaneku riigi kutseõppeasutustel tagada edaspidi kvalifikatsiooninõuetele vastavatele pedagoogidele munitsipaalkoolide õpetajatele kehtestatud palga alammäärad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2009 a määrusega nr 44 (RT I 2009, 15, 97). Kohus märgib, et ka nimetatud kiri on kutseõppeasutuse juhile soovituslik kuid mitte kohustuslik. V Tõendid

Kohtunik:

Fred Fisker

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.