Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-09-69627 SBosaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja esitas 21.12.2009 avalduse SBOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks spa- ja iluteenuste pakkumine. Kohaliku majanduslanguse ja klientide arvu vähenemise tõttu on võlgnik sattunud makseraskustesse, mille iseloom ei ole võlgniku jaoks ajutine. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul on varade turuväärtuseks maksimaalselt 20 000 krooni, nimetatud vara on koormatud kommertspandiga AS Marfin Pank Eesti kasuks. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul kogusummas vähemalt 7 191 761.64 krooni. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 40 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 12.03.2010 määras kohus SBOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 40 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtuistung 10.03.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

2-09-69627 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. SBOÜ seaduslik esindaja esitas 21.12.2009 avalduse SBOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku maksimaalselt 20 000 krooni, mis koosneb pangakontol olevast rahast 3 404.30 krooni ja materiaalse põhivara jäägist. Võlgniku bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu summas 31 000 krooni laekumine on ebatõenäoline, kuna ostja nõuet ei tunnista, kuna üleantud varad ei vastanud nõuetele. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 7 191 761.64 krooni. Võlgniku majandustegevus on seiskunud, võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kulutuste katmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ületab võlgniku kohustusi üle 7, 1 miljoni krooni, võlgniku majandustegevus on seiskunud ja puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 püsivalt maksejõuetu. SBOÜ on äriregistrisse kantud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik 2009. a kõikidel kuudel teeninud kahjumit. Seisuga 31.12.2009 on võlgniku omakapital – 5 837 610 krooni (tl 158). 2009. a bilansist nähtuvalt on võlgniku eelmiste perioodide kahjum olnud –

2-09-69627 936 008 krooni (tl 158), millest tulenevalt on võlgniku 2008. a majandustegevuse tulemuseks olnud kahjum eelnimetatud suuruses. Eeltoodust järeldub, et võlgniku majandustegevuse tulemus on kogu eksisteerimise ajal olnud kahjumlik. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab osaühingu juhatuse esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul alates võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisest. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule 21.12.2009. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, millal võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara ehk millal võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks, kuid kuna võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2009 – 5 837 610 krooni (tl 158), siis on võlgnik muutunud maksejõuetuks ilmselgelt oluliselt varem pankrotiavalduse esitamisest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud võlgniku maksejõuetuks muutumisel pankrotiavalduse esitamise kohustust ning seetõttu puudub võlgnikul käesoleval ajal arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldaja nõudeid, mille suuruseks pankrotiavalduse läbivaatamise ajal on vähemalt 7 191 761.64 krooni ning pankrotiavalduse esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama tarvitusele võtta abinõud omakapitali (netovara) nõuetele vastavusse viimiseks või otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks kokku kutsunud osanike koosoleku seoses võlgniku vara vähenemisega alla ÄS § 176 sätestatud suuruse. KarS § 380 kohaselt on osanike koosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuseks oli kokku kutsuda osanike koosolek seoses võlgniku vara vähenemisega ja võlgniku juhatuse liige on nimetatud kohustuste rikkunud, mis ei võimaldanud osanikel maksejõuetuse vältimiseks abinõusid tarvitusele võtta ning kuna osanike koosoleku kokkukutsumine olukorras, kus võlgniku netovara on vähenenud alla seaduses sätestatud piiri, on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku igakuised rendimaksed olid 36 000 krooni, millele lisandusid kommunaalmaksed 5 000 – 8 000 krooni kuus, samuti tuli tasuda Marfin Pangalt võetud 5 309 932 krooni suurust laenu, mille tagasimaksed olid algul 60 000 krooni ja hiljem 80 000 krooni kuus ning palgafondi 60 000 – 90 000 krooni kuus ja kulusid töövahenditele ja materjalidele 10 000 – 22 000 krooni kuus ning seoses klientide vähenemisega ca 50 % ei suutnud võlgnik oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võib võlgniku makseraskuste alguseks pidada 2009. a algust, kus tekkisid esimesed maksmata arved ja ning kõiki jooksvaid kohustusi ei suudetud enam täita. Suurim raamatupidamislik kahjum tekkis 17.03.2009 sõlmitud ilusalongi üleandmise lepingust SBOÜ ja D OÜ vahel, millega võõrandati ilusalong aadressil XXX, Tallinnas hinnaga 208 000 krooni, mis on võlgniku poolt tasutud ostuhinnast ca 25 korda madalam hind. Võlgnik on kaotanud oma soetatud ettevõtte väärtusest igakuiselt hinnanguliselt 900 000 krooni. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikmete poolt hoolsus- ja planeerimiskohustuse täitamata jätmine. Äriühing on alustanud tegevust valdkonnas, mille kohta ei ole eelnevalt piisavalt informatsiooni kogutud. Võlgniku endise juhatuse liime ENseletuse kohaselt (tl 179-180) aitas neil äriplaani teha VA kelle kohta ta oli eelnevalt kuulnud, et Viktor on varemgi iluteenuse valdkonnaga kokku puutunud. E. N

2-09-69627 ütluste kohaselt ei oska ta öelda, kas V. A on majandusalane haridus. Võlgniku juhatuse liige AP on 10.03.2010 toimunud kohtuistungil selgitanud, et majandusüksust omandades lähtus ta käibest, mille oli talle esitanud müüja SI OÜ esindaja EA. Kuna ilmnes, et esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele ja äriühing ei suutnud täita kohustusi planeeritud ulatuses, siis ei ole võlgniku juhatuse liikmed piisavalt ilmutanud hoolt, et kontrollida neile esitatud andmeid ja ei ole hinnanud riske, mida kontrollimata andmete põhjal äriplaani koostamine kaasa võib tuua. Käesoleval juhul on võlgniku juhatuse liikmete poolt hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse ning pankrotiavaldus on kohtule esitatud olukorras, kus võlgniku puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks summas 7 191 761.64 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata hoolsuskohustuse ja planeerimiskohustuse, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse ja pankrotimenetluse raugemise olukorras, kus võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata summas 7 191 761.64 krooni. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisviga. PankrS § 55 lg 33 sätestab, et kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis on pankrotihaldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raske juhtimisvea toime pannud isikute suhtes. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks võlgniku juhatuse liikmete vastu. Lisaks nimetatule on kohus tuvastanud ka muid võlgniku juhatuse liikmete raskeid juhtimisvigu, mis annavad alust võlgniku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Samuti esineb pankrotimenetluses vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest ilmneb, et juhatuse liikmele AP ja osanik VA on tasutud töötasu olukorras, kus võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud ja puuduvad väljamaksete aluseks olevad lepingud. Harju Maakohtu 12.03.2010 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku SBOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 40 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna SBOÜ-l varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb SBOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.