Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kirjalikke omakäelisi selgitusi, millised lähevad vastuollu kohtus antud selgitustega. Selliselt on ta omakäeliselt selgitanud, et Bairon Trade OÜ tegevust kontrollis ja selleks juhiseid andis hoopiski M. L. (13.04.2009 kell 10:00 toimunud selgituste võtmine). Nimetatud selgitusest tuleneb, et P. S. ei saanudki teada ülekannete seadusliku aluse olemasolust, kuivõrd ei kontrollinud ettevõtet. Samuti on ta kinnitanud nimetatud selgituse andmise raames, et oli variisik, varjates M. L.i kui ettevõtet tegelikult kontrollivat isikut ning tehingute sisu tegelikku teadjat. Samades selgitustes on ka P. S. kinnitanud, et ei tea üldse mingitest tehingutest, millistega oleks võetud Bairon Trade OÜ-le kohustusi. Kõik need selgitused kirjutas pankrotimenetluse käigus P. S. ise. Seega on tunnistaja P. S. isik, kes ei omanud tema enese sõnade kohaselt ei ülevaadet ega tegelikku kontrolli OÜ Bairon Trade tegevuse, tehingute ja rahaliste vahendite liigutamiste üle ning seetõttu ei saanudki teada hagiavalduse aluseks olnud ülekannete tegelikku õigustatust või mitteõigustatust. Maakohus jättis selle vastuolu uurimata ning kohtuotsuses kirjeldamata, miks peab nimetatud tunnistajat usaldusväärseks. Kuivõrd P. S. on ise omakäeliselt kinnitanud, et ei omanud kontrolli ettevõtte tegevuse üle, andis kogu sularaha ettevõtte üle tegelikku kontrolli omavale isikule ning pidi saama variisikuks olemise eest tasu, pidanuks kohus ka hindama seda, kas Priit Sarika teadmine üldse mingit reaalset tähtsust omab, kuivõrd ta (enese väitel kontrolli mitteomava isikuna) ei oleks saanudki variisikuna alusetult ülekantud raha tagasi nõuda, tal puudus selleks võimalus (tegelik kontroll). Ka nimetatu osas ei ole kohus otsust põhistanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue tuli aegumise tõttu jätta rahuldamata. Hageja nõudis kohtule esitatud hagis kostjalt alusetult saadu tagastamist, viidates VÕS §-le 1027. Nimetatud sätte kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alusel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt on antud juhul tegemist väljamaksetega, mille alusdokumendid puuduvad. Seega puudus hagejal väidetavalt kohustus, mille alusel oleks kostjal olnud õigus raha saada. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium nõustub maakohtuga, et alusetu rikastumise nõue muutus praegusel juhul sissenõutavaks alates rikastumise ajast, s.o vastava makse tegemisest. Hagejaks on äriühing, kes oli (pidi olema) oma esindaja kaudu teadlik, milliseid pangaülekandeid ta teeb. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja juhatuse liige oli ka tegelikult ülekannetest teadlik või mitte. Kui juhatuse liige ei täitnud seadusest tulenevaid juhtorgani liikme kohustusi ja võimaldas kõrvalistel isikutel äriühingu tegevust korraldada, s.h teha tema teadmata pangaülekandeid, siis ei ole see asjaoluks, mis võimaldaks järeldada, et hageja kui juriidiline isik ei olnud raha ülekandmisest teadlik. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus kohaldas aegumist reguleerivaid norme õigesti. Kohus märkis õigesti, et tähtsust ei oma asjaolu, millal sai ülekannetest teadlikuks pankrotihaldur. Kaevatav kohtuotsus ei põhine tunnistaja P. S.e ütlustel, nagu leiab apellant. Kuigi maakohus on viidanud ka tunnistaja ütlustele, ei ole ta neile erilist tähtsust omistanud, vaid konstateerinud, et ka juhatuse liige P. S. kinnitas kohtus, et oli ülekannetest teadlik.

Ühtegi niisugust asjaolu, millest võiks tuleneda makse alusetusest hilisem teadasaamine, ei ole hageja esile toonud (tegemist ei ole kohustuse hilisema äralangemisega). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole hagejal raha tasumise kohustust kunagi olnud. Seetõttu ei ole põhjust ka väita, et hageja sai teostatud ülekannetest teada hiljem. Varemmärgitud põhjustel ei oma tähtsust asjaolu, kas juhatuse liige P. S. omas kontrolli hageja kui äriühingu tegevuse üle või tegutses ta „variisikuna“. Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Ü. Jänes

R. Allikvere

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.