Tsiviilasja number
2-08-91751
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ Bairon Trade (pankrotis) hagi Signe Raudse vastu 57 300 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
57 300 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Bairon Trade (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Bairon Trade (pankrotis, registrikood 11092034, asukoht Weizenbergi 7-2, 10127 Tallinn), esindajad pankrotihaldur Liina Nõmmik ja Riho Friedrichs Kostja Signe Raudne (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXX XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Janek Valdma
Harju Maakohtu 19.11.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue OÜ Bairon Trade (pankrotis) esitas 30.12.2008 Harju Maakohtule hagi Signe Raudse vastu 57 300 krooni väljamõistmiseks.
Harju Maakohus kuulutas 02.10.2007 välja hageja pankroti. Pankrotimenetluse käigus selgus, et hageja maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige P. S. võttis äriühingu arveldusarvelt välja raha kas kaardiga või sularahas 7 708 875 krooni. Samuti tegi juhatuse liige dokumentaalselt tõendamata ja alusetuid väljamakseid erinevatele isikutele. Raha kasutamise kohta dokumendid puuduvad. Kostjale tehti väljamakseid summas 57 300 krooni alljärgnevalt: 11.04.2005 laen 300 krooni, 26.05.2005 ülekanne 10 000 krooni, 31.05.2005 transport 11 000 krooni, 08.06.2005 töötasu 14 000 krooni, 19.07.2005 töötasu 20 000 ja 19.07.2005 2000 krooni. Ülekandeid tõendavad pangakonto väljavõtted. Hageja juhatuse liikme kinnitusel ei olnud osaühingul ühtegi töötajat ega sõlmitud ühtegi töövõtulepingut. Seega ei olnud võimalik kostjal saada hagejalt töötasu. Võlgniku tegevus lõppes 2006.a mais, s.o vähem kui üks aasta peale ülekannete tegemist. Maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on eelnimetatud ülekanded. Ülekannete tegemise aluseks olevad raamatupidamisdokumendid puuduvad. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi on aegunud ja palus kohtul kohaldada aegumist. Hagi on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel ning sellel alusel on hagi aegumine 3 aastat. Maksekorraldused on 11.04.2005, 26.05.2005, 31.05.2005, 08.06.2005 ja 19.07.2005 kohta. Hagi aegumistähtaeg lõppes vastavatel kuupäevadel 2008. Kuid ka sisuliselt on hageja nõue põhjendamatu. Tegemist ei ole õigusliku aluseta maksetega. Väljamaksed on tehtud transporditeenuse osutamise eest ettevõttele OÜ Simeon Transport. Vastavalt suulisele lepingule hageja ja OÜ Simeon Transport vahel osutas hageja OÜ-le Simeon Transport transporditeenust, tellides teenuse omakorda R. Z., kes osutas teenust veokiga registri-numbriga XXX XXX. Sisuliselt oli tegemist kolmepoolse lepinguga, milles hageja oli vahendaja rollis. Töö sisuks oli Muuga terminalist konteinerite vedu erinevatele klientidele Eestis ja Lätis. Kostja lisas Simeon Transport OÜ õiendi ning teatas, et ta soovib esitada tollidokumendid kaubaveoste kohta. Ühtlasi taotles kostja tunnistajate ülekuulamist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on nõude õigusliku alusena viidanud alusetule rikastumisele. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alates kostja alusetu rikastumise hetkest. Kui isik teeb seadusest või tehingust tuleneva aluseta ülekandeid teise isiku soodustamise eesmärgil, siis on ta ka koheselt teadlik, et ta rikastab ülekannete tegemisega kostjat. Hagi aegumise seisukohalt ei oma tähtsust ajahetk, millal pankrotihaldur sai teada ülekannete tegemisest. Antud juhul oli maksete tegemise ajal hageja ainsaks juhatuse liikmeks P. S.. P. S. on tunnistajana ülekuulatud ja tema ütlustega leidis tõendamist, et ta oli maksete tegemisest kostjale teadlik 2005.a algusest. Seega algas hagi aegumine iga makse puhul selle tegemisest. Hagi on esitatud 30.12.2008, s.o pärast seaduses sätestatud 3aastast tähtaega ning kohaldada tuleb kostja nõudel hagi aegumist. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kogu kohtuotsus põhineb ainuüksi mitteusaldusväärse tunnistaja P. S.e antud ütlustel. Hageja lisas asja materjali juurde tõendid selle kohta, et P. S. on pankrotimenetluse käigus andnud varasemalt
kirjalikke omakäelisi selgitusi, millised lähevad vastuollu kohtus antud selgitustega. Selliselt on ta omakäeliselt selgitanud, et Bairon Trade OÜ tegevust kontrollis ja selleks juhiseid andis hoopiski M. L. (13.04.2009 kell 10:00 toimunud selgituste võtmine). Nimetatud selgitusest tuleneb, et P. S. ei saanudki teada ülekannete seadusliku aluse olemasolust, kuivõrd ei kontrollinud ettevõtet. Samuti on ta kinnitanud nimetatud selgituse andmise raames, et oli variisik, varjates M. L.i kui ettevõtet tegelikult kontrollivat isikut ning tehingute sisu tegelikku teadjat. Samades selgitustes on ka P. S. kinnitanud, et ei tea üldse mingitest tehingutest, millistega oleks võetud Bairon Trade OÜ-le kohustusi. Kõik need selgitused kirjutas pankrotimenetluse käigus P. S. ise. Seega on tunnistaja P. S. isik, kes ei omanud tema enese sõnade kohaselt ei ülevaadet ega tegelikku kontrolli OÜ Bairon Trade tegevuse, tehingute ja rahaliste vahendite liigutamiste üle ning seetõttu ei saanudki teada hagiavalduse aluseks olnud ülekannete tegelikku õigustatust või mitteõigustatust. Maakohus jättis selle vastuolu uurimata ning kohtuotsuses kirjeldamata, miks peab nimetatud tunnistajat usaldusväärseks. Kuivõrd P. S. on ise omakäeliselt kinnitanud, et ei omanud kontrolli ettevõtte tegevuse üle, andis kogu sularaha ettevõtte üle tegelikku kontrolli omavale isikule ning pidi saama variisikuks olemise eest tasu, pidanuks kohus ka hindama seda, kas Priit Sarika teadmine üldse mingit reaalset tähtsust omab, kuivõrd ta (enese väitel kontrolli mitteomava isikuna) ei oleks saanudki variisikuna alusetult ülekantud raha tagasi nõuda, tal puudus selleks võimalus (tegelik kontroll). Ka nimetatu osas ei ole kohus otsust põhistanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue tuli aegumise tõttu jätta rahuldamata. Hageja nõudis kohtule esitatud hagis kostjalt alusetult saadu tagastamist, viidates VÕS §-le 1027. Nimetatud sätte kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alusel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt on antud juhul tegemist väljamaksetega, mille alusdokumendid puuduvad. Seega puudus hagejal väidetavalt kohustus, mille alusel oleks kostjal olnud õigus raha saada. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium nõustub maakohtuga, et alusetu rikastumise nõue muutus praegusel juhul sissenõutavaks alates rikastumise ajast, s.o vastava makse tegemisest. Hagejaks on äriühing, kes oli (pidi olema) oma esindaja kaudu teadlik, milliseid pangaülekandeid ta teeb. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja juhatuse liige oli ka tegelikult ülekannetest teadlik või mitte. Kui juhatuse liige ei täitnud seadusest tulenevaid juhtorgani liikme kohustusi ja võimaldas kõrvalistel isikutel äriühingu tegevust korraldada, s.h teha tema teadmata pangaülekandeid, siis ei ole see asjaoluks, mis võimaldaks järeldada, et hageja kui juriidiline isik ei olnud raha ülekandmisest teadlik. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus kohaldas aegumist reguleerivaid norme õigesti. Kohus märkis õigesti, et tähtsust ei oma asjaolu, millal sai ülekannetest teadlikuks pankrotihaldur. Kaevatav kohtuotsus ei põhine tunnistaja P. S.e ütlustel, nagu leiab apellant. Kuigi maakohus on viidanud ka tunnistaja ütlustele, ei ole ta neile erilist tähtsust omistanud, vaid konstateerinud, et ka juhatuse liige P. S. kinnitas kohtus, et oli ülekannetest teadlik.
Ühtegi niisugust asjaolu, millest võiks tuleneda makse alusetusest hilisem teadasaamine, ei ole hageja esile toonud (tegemist ei ole kohustuse hilisema äralangemisega). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole hagejal raha tasumise kohustust kunagi olnud. Seetõttu ei ole põhjust ka väita, et hageja sai teostatud ülekannetest teada hiljem. Varemmärgitud põhjustel ei oma tähtsust asjaolu, kas juhatuse liige P. S. omas kontrolli hageja kui äriühingu tegevuse üle või tegutses ta „variisikuna“. Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.