Asjaõigus › Omandiasjad

Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni, hageja, N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K. ning kostjad: T. R. (endine A.) ja J. V.;

RESOLUTSIOON: Jätta N. V. ́i hagi T. R. ́i (endine A.), J. V. ́i, J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud (v.a. riigilõiv) käesolevas tsiviilasjas jätta N. V. ́i kanda. Riigilõiv käesolevas tsiviilasjas, summas 3 250.- krooni (kolm tuhat kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

N. V. oli esitanud kohtule hagiavalduse T. R. ́i (endine A.), J. V. ́i, J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a vastu järgmiste nõuetega: 1) tunnistada näilikuks tehinguks N. V. ́i ja T. R. ́i (endine A.) vahel 10.septembril 2004.a. sõlmitud notariaalne (notariregistri nr.8060) tagasiostuõigusega korteriomandi ostu – müügileping ja asjaõigusleping; 2) kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, korteriomandi registriosa nr.1520607, II – jakku omanikena sissekantud J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a nimed ning kanda nende asemele kinnistusraamatusse omanikuna N. V. ́i nimi ja 3) välja nõuda korteriomand, aadressiga: xxx, J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a valdusest ning anda korteriomand N. V. ́i valdusesse, aga samuti nõudega panna kõik kohtukulud käesolevas

tsiviilasjas T. R. ́i (endine A.), J. V. ́i, J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a kanda. Hagiavalduse esitas N. V. kohtule põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, 10.septembril 2004.a. sõlmiti N. V. ́i ja T. R. ́i (endine A.) vahel tagasiostuõigusega korteriomandi, aadressiga: xxx, notariaalne ostu – müügileping ja asjaõigusleping. Korteriomand, aadressiga: xxx, müüdi T. R. ́ile (endine A.) 60 000.- krooni eest, kusjuures müügihind loeti T. R. ́ilt (endine A.) N. V. ́ile tasutuks siis, kui N. V. sai T. R. ́ilt (endine A.) 60 000.- krooni poolte vahel 10.septembril 2004.a. sõlmitud laenulepingu alusel. Lepingu p.6.1. kohaselt leppisid N. V. ja T. R. (endine A.) kokku, et tagasiostuõiguse tähtaja jooksul (6 – kuu jooksul) jääb korteriomand, aadressiga: xxx, N. V. ́i, kui müüja, valdusesse ja kasutusse. N. V. asus hagiavalduses seisukohale, et kuna N. V. T. R. ́ilt (endine A.) 60 000.- krooni kätte saanud ei olnud ning valdas korteriomandit, aadressiga: xxx, edasi, siis oli antud juhul poolte (N. V. ́i ja T. R. ́i (endine A.)) vahel sõlmitud notariaalselt näilik tehing TsÜS §89 lg.1 mõttes, mille puhul leppisid pooled kokku, et notari juures tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei olnud avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Näilik tehing oli algusest peale tühine. Samuti olid ebaõiged tühise tehingu alusel tehtud kinnistusraamatu kanded. Hagiavaldusest ei selgunud N. V. ́i seisukoht selle kohta, et miks tahtsid jätta N. V. ja T. R. (endine A.) mulje korteriomandi, aadressiga: xxx, ostu – müügitehingust või millise teise tehingu (tegelikult poolte vahel tehtud tehingu) varjamiseks N. V. ja T. R. (endine A.) notariaalse ostu – müügilepingu sõlmisid. Pärast N. V. ́ile antud tagasiostuõiguse tähtaja lõppemist (6 – kuud) kinkis T. R. (endine A.) 19.septembril 2006.a. (s.o. peale kahe aasta möödumist) korteriomandi, aadressiga: xxx, J. V. ́ile, kes omakorda võõrandas korteriomandi 15.augustil 2007.a. O. P.. O.P. võõrandas 26.veebruaril 2008.a. korteriomandi edasi J. K. ́ile, I. M.ale ja M. M.ale, kes kõik olid kantud kaasomanikena kinnistusraamatusse korteriomandi, aadressiga: xxx, omanikena võrdsetes osades. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, T. R. (endine A.), kirjalikus vastuses kohtule (tl.36) vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning panna kõik kohtukulud N. V. ́i enda kanda. Kirjalikus vastuses asus T. R. (endine A.) seisukohale, et N. V. ei täitnud T. R. ́i (endine A.) ees 10.septembril 2004.a. sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi laenu tagasimaksmisel. Lisaks eelnevale ei tasunud N. V. veel korteriomandi, aadressiga: xxx kasutamise eest kommunaalmakseid. N. V. ́i poolt tekitatud kommunaalmaksete võla tõttu esitati T. R. ́i (endine A.) vastu kohtusse hagi võla sissenõudmiseks. N. V. ́i eest kommunaalmaksete tasumisega sai T. R. (endine A.) (lisaks N. V. ́ile antud laenule, summas 60 000.- krooni) veel täiendavat kahju, mille tõttu oli T. R. (endine A.) sunnitud

müüma korteriomandi edasi J. V. ́ile. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud T. R. (endine A.) enam korteriomandi, aadressiga: xxx, omanik ega saanud seda ka N. V. ́ile tagastada. N. V. ei tagastanud laenu 6 – kuu jooksul, mille tõttu ei olnud N. V. ́il enam ka õigust korteriomandit tagasi nõuda. Kostja, J. V., kirjalikus vastuses kohtule (tl.44) vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulud palus J. V. panna hageja N. V. ́i kanda. Kirjalikus vastuses asus J. V. seisukohale, et tema ei olnud mingil moel seotud N. V. ́i võlakohustusega T. R. ́i (endine A.) ees. J. V. omandas korteriomandi T. R. ́ilt (endine A.), aga samuti olles korteriomandi, aadressiga: xxx, omanik, ei saanud J. V. kasutada omandit, kuna N. V. ́i perekond elas ja elab ka praegu korteris ning ei tasu kommunaalmakse, tekitades sellisel viisil J. V. ́ile materiaalset kahju. J. V. kavatseb tulevikus esitada N. V. ́i vastu hagi korterist väljatõstmise nõudega. Kostjad: J. K., I. M. ja M. M. kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud, mille tõttu ei ole kohtule teada J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a seisukohad käesolevas tsiviilasjas. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Kostjad: J. K., I. M. ja M. M. kohtuistungile ei ilmunud. Kirjaliku kohtukutse koos kohtuistungi edasilükkamise määrusega said J. K., I. M. ja M. M. kätte aadressil: xxx, 10.veebruaril 2010.a.. J. K. ́ilt, I. M.alt ja M. M.alt ei olnud kohtule laekunud kirjalikke taotlusi kohtuistungi edasilükkamise kohta, aga samuti tsiviilasja arutamise kohta ilma kostjateta. Kohtul puudusid andmed J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a kohtuistungile mitteilmumise põhjuste kohta. Kohalviibivad menetlusosalised taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud kostjateta: J. K. ́ita, I. M.ata ja M. M.ata. Kohus rahuldas taotluse. Hageja, N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K., palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning tunnistada näilikuks tehinguks 10.septembril 2004.a. N. V. ́i ja T. R. ́i (endine A.) vahel sõlmitud korteriomandi, aadressiga: xxx, tagasiostuõigusega ostu – müügileping. N. V. soovis, et korteriomand jääks tema omandusse, mille tõttu palus kustutada kinnistusraamatust praeguste omanike: J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a nimed, kanda kinnistusraamatusse N. V. ́i nimi ning nõuda korteriomand, aadressiga: xxx, välja J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a valdusest. Kõik kohtukulud palusid N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K., jätta kostjate kanda. N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K., asusid kohtuistungil seisukohale, et tehing oli näiline, kuna keegi tehingu tegemisel notari juures raha ei saanud, mis oli tõendatud ka tunnistaja ütlustega kohtuistungil. Kokku sõlmiti kaks lepingut ja hageja arvates olid mõlemad lepingud tühised. N. V. ja tema

lepinguline esindaja, V. K., asusid kohtuistungil seisukohale, et tehing oli näilik veel selle tõttu, et kostajad ei ole ligi kuue aasta jooksul võtnud korteriomandit, aadressiga: xxx, oma valdusesse. Kostjad olid eelistanud korteriomandi oma valdusse võtmise asemel seda korteriomandit korduvalt edasi võõrandada. Kostja, T. R. (endine A.), vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus jätta N. V. ́i enda kanda. T. R. (endine A.) asus kohtuistungil seisukohale, et T. R. (endine A.) ja N. V. sõlmisid notari S. N. juures tagasiostuõigusega ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu sõlmimise ajal selgitas notar N. V. ́ile tagasiostuõiguse sisu, mis seisnes selles, et korteriomandi tagasiostuõiguse kasutamiseks peab N. V. maksma T. R. ́ile (endine A.) ära kõik võlad s.h. 40 000.- krooni auto eest jne., samuti selgitas notar, kui ohtlik on sellise lepingu sõlmimine N. V. ́i jaoks. Kõikide N. V. ́i võlgade kohta oli kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Notari juures oli N. V. ́ile kõik arusaadav. Olles kõikidest riskidest teadlik, soovis N. V. ikkagi notariaalset lepingut allkirjastada ja tegigi seda. Kostja, J. V., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus J. V. panna N. V. ́i kanda. J. V. asus kohtuistungil seisukohale, et tema oleks olnud nõus N. V. ́ile korteri tagasi müüma, kui N. V. oleks ära tasunud kõik oma võlad, kõikide N. V. ́i poolt lõhutud autode eest. N. V. ́it ei tõstetud korterist välja, et tal oleks, kus elada. Võlgade maksmise asemel jättis N. V. hoopis tasumata korteri kommunaalmaksud enda elamise eest. N. V. ́i süül arestiti kõik T. R. ́i (endine A.) arved, kuna T. R. ́ilt (endine A.) nõuti (kui omanikult) sisse kohtu kaudu korteriomandil lasuvaid kommunaalteenuste võlgu. N. V. oli korteris elanud mitu aastat tasuta kostjate arvel. N. V. ́i võlgade kustutamiseks pidasid kostjad: T. R. (endine A.) ja J. V. mõistlikuks korteri realiseerida, mille käigus korteriomand võõrandati.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, S. R., ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on J. V. ́i elukaaslane ja T. R. ́i (endine A.) peretuttav, mille tõttu teab kõiki N. V. ́iga seotud asjaolusid. Tunnistaja, S. R., ütluste kohaselt kohtuistungil, umbes 5 – 6 – aastat tagasi (täpset aega ei mäleta), Tallinnas, pöördus N. V. tunnistaja poole selleks, et laenata tunnistajalt 350.- krooni raha. Tunnistaja tegeles sellel ajal sõiduautode väljarentimisega. N. V. palus ka endale auto rendile anda. Hetkel oli vaba T. R. ́i (endine A.) poolt hiljuti soetatud sõiduauto Ford Scorpio, ehitusaastaga 1993, TD, soetamismaksumusega 44 000.- krooni. Tunnistaja palus T. R. ́i (endine A.), et tema annaks N. V. ́ile rendile värskeltsoetatud Fordi. T. R. ́i (endine A.) esindajaks tehingute tegemisel oli V. F.. Alguses tasus N. V. rendimakseid korralikult, kuid hiljem hakkas N. V. kuritarvitama alkohoolseid jooke, kuna N. V. ́il tekkisid probleemid isiklikus elus. N. V. jäi T.

R. ́ile (endine A.) võlgu juba 4 – 5 – kuu renditasu. Hiljem põhjustas N. V. Fordiga liiklusavarii, milles ta oli ise süüdi. Fordi remondi maksumuseks oli umbes 16 000.- krooni (ainult varuosade maksumus). Tunnistaja teada tegi N. V. ise T. R. ́ile (endine A.) ettepaneku, et annab lõhutud auto katteks T. R. ́ile (endine A.) oma korteri xxx, mis N. V. ́i enda hinnanguil maksis umbes 25 000.krooni. Samas soovis N. V. uuesti järgmist autot rentida, kuna Ford oli muutunud sõidukõlbmatuks. Samuti soovis N. V. tulla xxx ära Tallinnasse, et Tallinnas tööd leida ja T. R. ́ile (endine A.) tekitatud kahju rahas hüvitada. Tunnistaja ei uskunud N. V. ́it ja sõitis xxx N. V. ́i ema juurde, et saada teada, kas ka N. V. ́ini ema on nõus sellega, et N. V. kompenseerib korteriga N. V. ́i poolt lõhutud auto. N. V. ́i ema kinnitas N. V. ́i soovi. N. V. ja T. R. (endine A.) kohtusid ja sõlmisid kokkuleppe korteri osas. Pärast lepingu sõlmimist andis T. R. (endine A.) N. V. ́ile kasutada sõiduauto xxx koos volitusega, mille alusel oleks N. V. saanud ennast ARK-s sõiduki omanikuks vormistada. xxx soovis N. V. sellepärast, et tema poolt puruks sõidetud Ford Scorpio oli kasutamiskõlbmatu. Ka Mercedes – Benzile tekitas N. V. probleemid. Mercedesega läks N. V. Tallinnast tagasi xxx, kus pani toime raske kuriteole. Politsei kuulutas N. V. ́i tagaotsitavaks. N. V. pakkus ka tunnistajale oma korterit, kuid tunnistaja keeldus. Tunnistaja soovis, et N. V. maksaks võlad tagasi rahas, mitte aga korteriga, mille väärtus oli N. V. ́i võlgadest väiksem. Tunnistaja teada ei ole N. V. oma võlgu tagasi maksnud, mille tõttu ei ole N. V. ́il tekkinud ka korteri tagasiostuõigust. Peale selle võttis N. V. J. V. ́ilt rendile sõiduauto Opel Omega, maksis ühe kuu renditasu ette ja kadus koos autoga. J. V. ́i kahju seoses Opel Omega kadumisega oli 40 000.- krooni. Tunnistaja teada oli N. V. võlgu T. R. ́ile (endine A.) ja J. V. ́ile, aga samuti ka V. F. ́ile kokku umbes 100 000.- krooni. T. R. ́ile (endine A.) üksi oli N. V. võlgu umbes 60 000.- krooni. Tunnistaja teada sõlmiti korteri ostu – müügileping notari juures. Pärast lepingu sõlmimist tuli N. V. J. V. ́i juurde ja laenas J. V. ́ilt oma sõbranna jaoks 8 000.- krooni. Ka seda raha ei ole N. V. J. V. ́ile tagasi maksnud. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ́i poolt esitatud hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele järgmiste kirjalike tõenditega. Tsiviiltoimik nr.2 – 07 – 1566, I – kd.: Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna korteriomandi registriosast nr.1520607 (tl.3). Narva notari S. N. poolt 10.septembril 2004.a. tõestatud „Korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga“ (registri nr.8060) (tl.4-8), mille p.8.3 ja p.8.4. kohaselt selgitas notar N. V. ́ile ja T. R. ́ile (endine A.), et müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning ostajale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Samuti selgitas notar võimalust pooltele kasutada müügihinna tasumiseks notariaalset hoiustamist notarikontol. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ja T. R. (endine A.) neid võimalusi lepingu

sõlmimisel notari juures kasutada ei soovinud, mille tõttu ei tule hiljem arvestamisele N. V. väited raha müügi eest mittesaamise kohta, aga samuti ka T. R. ́i (endine A.) vastuväited korteriomandi omandamise takistamise kohta ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustuse kohta. N. V. ́i menetlusabi taotlusega (tl.9). Menetlusabi vajaduse kindlakstegemise käigus kogutud dokumentaalsete tõenditega (tl.10-22). Viru Maakohtu 23.jaanuari 2007.a. määrusega (tl.23) N. V. ́ile menetlusabi andmise kohta, millega vabastati N. V. täielikult riigilõivu tasumisest. Viru Maakohtu 23.jaanuari 2007.a. määrusega (tl.24) tsiviilasja menetlusse võtmise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.34) T. R. ́i (endine A.) andmetega. T. R. ́i (endine A.) kirjaliku vastusega hagile (tl.36). Lepinguga nr.35 korteriühistu eluruumide (majade) teenindamiseks (tl.37-39). Kohtutäitur N. M. täitmisteatega T. R. ́ile ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega (endine A.) (tl.40-43). J. V. ́i kirjaliku vastusega hagile (tl.44). Tallinna notari S. O. poolt 19.juunil 2006.a. tõestatud korteriomandi kinkelepinguga ning asjaõiguslepinguga (registri nr.4486) ja kinnistusraamatust väljatrükiga (tl.45-50). N. V. ́i kirjaliku taotlusega kohtule 25.aprillist 2007.a. (tl.55-56). N. V. ́i hagi tagamise taotlusega 28.jaanuarist 2008.a. (tl.57). Tallinna notari S. O. poolt 15.augustil 2007.a. tõestatud korteriomandi kinkelepinguga ja asjaõiguslepinguga (registri nr.5294) ja väljatrükiga kinnistusraamatust (tl.58-65), millega kohus luges tõendatuks, et J. V. võõrandas korteriomandi edasi O. P.. Viru Maakohtu määrusega 30.jaanuarist 2008.a. (tl.67) hagi tagamata jätmise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.75) J. V. ́i andmetega. N. V. ́i taotlusega 26.jaanuarist 2009.a. (tl.89) J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a menetlusse kostjatena kaasamise kohta. 26.jaanuaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.91-93). J. V. ́i kirjaliku avaldusega kohtule 26.jaanuarist 2009.a. (tl.102-103). Viru Maakohtu määrusega 04.veebruarist 2009.a. (tl.104-106) J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a menetlusse kostjatena kaasamise kohta. N. V. ́i täiendatud hagiavaldusega, koos uute kostjate andmetega (tl.116-119). Väljatrükkidega rahvastikuregistrist (tl.124-125) J. K. ́i ja M. M.a andmetega. N. V. ́i lepingulise esindaja, V. K. ́i, kirjaliku taotlusega 04.maist 2009.a. (tl.161) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 04.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.162-163). J. V. ́i kirjaliku taotlusega kohtule 05.maist 2009.a. (tl.165) täiendavate tõendite esitamise kohta. N. V. ́i ja V. F. ́i vahel sõlmitud lihtkirjaliku laenulepinguga nr.11/131004 13.oktoobrist 2004.a. (tl.166-168) 15 000.- krooni tähtajaga kuni 6 – kuud laenamise kohta. N. V. ́i ja J. V. ́i vahel 11.juulil 2005.a. sõlmitud lihtkirjaliku eluruumi üürilepinguga (tl.163-172), mille kohaselt üüris N. V. J. V. ́ilt endale elamiseks korteriomandit, aadressiga: xxx. N. V. ́i ja T. R. ́i (endine A.) vahel 13.oktoobril 2004.a. sõlmitud sõiduauto xxx, numbrimärgiga xxx lihtkirjaliku ostu – müügilepinguga (tl.173), mille kohaselt ostis N. V. T. R. ́ilt (endine A.) sõiduauto xxx makstes sõiduauto eest sisse esialgse maksena temale kuulunud sõiduauto Ford Scorpio numbrimärgiga xxx ja V. F. ́ilt laenatud 15 000.- krooni. N. V. ́ile müüdud sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx veel tasumata väärtuseks

jäi 40 000.- krooni, millise summa jäi N. V. võlgu T. R. ́ile (endine A.). Põhja Politseiprefektuuri teatisega 10.jaanuarist 2006.a. J. V. ́ile (tl.174), mille kohaselt kadus N. V. temale remondiks usaldatud sõiduautoga Opel Omega numbrimärgiga xxx teadmata suunas. Politsei teatas J. V. ́ile, et kuna tegemist oli tsiviilvaidlusega, siis politsei asjaga ei tegele ning J. V. ́il tuleb pöörduda hagiga N. V. ́i vastu kohtusse. P. K. autoteeninduse töötaja seletuskirjaga (tl.176), mille kohaselt pani N. V. autoteeninduses töötamise ajal toime tööriistade ja sõidukite tagavaraosade omastamisi. J. V. ́i kirjaliku avaldusega kohtule (tl.177). Viru Maakohtu 05.juuni 2009.a. määrusega (tl.178-179). Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 1466, II – kd.: N. V. ́i lepingulise esindaja, V. K. ́i, kirjaliku taotlusega 18.novembrist 2009.a. (tl.1) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 18.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.2). Viru Maakohtu 25.novembri 2009.a. määrusega (tl.6-7). Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist (tl.8-10) J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a andmetega. J. V. ́i kohtuistungilt puudumise põhjendatust tõendava meditsiinidokumendiga (tl.26-27). 14.aprillil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Vara kasutamise lepinguga 22.juulist 2004.a., mille alusel kasutas N. V. T. R. ́i (endine A.) sõiduautot Ford Scorpio numbrimärgiga xxx, väärtusega 40 000.krooni. Mercedes – Benz 190, numbrimärgiga xxx ostu – müügilepinguga 13.oktoobrist 2004.a., millega kohus luges tõendatuks, et N. V. ostis T. R. ́ilt (endine A.) võlgu sõiduauto. Peale lepingu sõlmimist jäi N. V. ́i võlgade suuruseks T. R. ́i (endine A.) ees 60 000.- krooni. Ida Politseiosakonna õiendiga 10.jaanuarist 2006.a.. Korteriomandi, aadressiga: xxx, üürilepinguga nr.11 / 131004 13.oktoobrist 2004.a..

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §89 sätteid, mille kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. TsÜS §90 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. TsÜS §98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega

teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule. VÕS §30 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus – või kutsetegevuses. Vastavalt VÕS §396 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS §208 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses. VÕS §238 kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. VÕS §238 lg.2 nimetatud avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi. VÕS §239 kohaselt võib tagasiostuõigust teostada kinnisasjade puhul kümne aasta, muude asjade puhul aga kolme aasta jooksul tagasiostuõiguse tingimuse kokkuleppimisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et N. V. ́i hagi T. R. ́i (endine A.), J. V. ́i, J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a vastu oli põhjendamata kõigi nõuete osas ja ei kuulu rahuldamisele, kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta N. V. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et kohtuotsust käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik langetada J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a suhtes, kuna nad ei ole hagile esitanud oma kirjalikku seisukohta, aga samuti ei ole kohtul olnud võimalik neid isikuid isiklikult ära kuulata, kuna nad ei ilmunud kohtuistungile. Kohus luges tõendatuks, et igal isikul on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt õiguslikult ära kuulatud. J. K. ́ile, I. M.ale ja M. M.ale ei ole võimaldatud selle õiguse kasutamist käesolevas menetluses. Kuna kohalviibinud menetlusosalised N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K. ning T. R. (endine A.) ja J. V. taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud kostjateta ning kohus kohtuistungil rahuldas selle taotluse, siis luges kohus tõendatuks, et hagi tuleb kõigi nõuete osas J. K. ́i, I. M.a ja M. M.a vastu jätta rahuldamata. T. R. ́i (endine A.) ja J. V. ́i vastu esitatud haginõuded tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et N. V. taotles hagis tehingu näilikuks tunnistamist, kuid samas ei ole ära näidanud, milline tehing poolte vahel tegelikult tehti ja miks peaks notariaalselt sõlmitud ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu tunnistama näiliseks. TsÜS §89 sätete kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. N. V. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, miks tahtsid N. V. ja T. R. (endine A.) jätta mulje tehingust, kui tegelikult tehingut ei olnud. Seaduse kohaselt, kui T. R. (endine A.) ja N. V. tahtsid korteriomandi, aadressiga: xxx linn, ostu – müügilepinguga varjata mõnda teist tehingut, siis tuleks rakendada ostu – müügilepingule varjatud tehingu sätteid. N. V. ei ole kohtule nimetanud millise lepingu sätteid tuleks kohaldada, millega luges kohus tõendatuks, et notari poolt sõlmitud leping oli õige ning mingit näilikku tehingut ei ole teostatud. Kohus luges tõendatuks, et N. V. esitas vastava nõude korteriomandi, aadressiga: xxx, endale tagasisaamiseks. Korteriomandi, aadressiga: xxx, tagasisaamist N. V. ́i poolt võimaldab hoopis TsÜS §90, mille kohaselt võib tehingu, mis oli tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Lepingu

tühistamise nõuet ei ole N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K., aga esitanud. Samuti ei ole hageja astunud muid seaduses ettenähtud samme lepingu tühistamiseks. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ja T. R. (endine A.) sõlmisid notari juures korteriomandi, aadressiga: xxx, kehtiva ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Kohus luges tõendatuks, et N. V. soovis müüa oma korterit T. R. ́ile (endine A.), kuna soovis vastutasuna T. R. ́ilt (endine A.) võlgu (omamata selleks raha) omandada sõiduauto Mercedese, aga samuti pidas N. V. ostu – müügilepingu sõlmimisega silma, et kustutab sellisel viisil ka kõik teised rahalised võlgnevused T. R. ́i (endine A.) ees. VÕS §208 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus luges tõendatuks, et sellisel seadusega lubatud viisil N. V. ja T. R. (endine A.) ka toimisid. Kohus luges tõendatuks, et 10.septembril 2004.a. sõlmitud korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingule ja asjaõiguslepingule lisasid N. V. ja T. R. (endine A.) p.2.1.3, mis sisaldas endas N. V. ́i võlatunnistust selle kohta, et 10.septembril 2004.a. on N. V. laenanud T. R. ́ilt (endine A.) 60 000.- krooni, laenu tagasimaksmise tähtajaga kuus kuud. VÕS §30 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul sõlmisid T. R. (endine A.) ja N. V. võlakohustuse notariaalses vormis. Kohus luges tõendatuks, et asjaolu, et laenulepingut ei sõlmitud ning, et selle asemel sõlmis N. V. T. R. ́iga (endine A.) hoopis teised lepingud: sõiduauto Ford Scorpio rendilepingu, sõiduauto Mercedese ostulepingu ja teised lepingud, millest tekkisid N. V. ́il rahalised kohustused T. R. ́i (endine A.) ees summas 60 000.- krooni, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtust. Samuti ei muuda eelpoolnimetatud asjaolu korteriomandi, aadressiga: xxx, ostu – müügilepingut ja asjaõiguslepingut iseenesest tühiseks. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §396 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel seaduses lubatud viisil N. V. ja T. R. (endine A.) käesoleva tsiviilasja raamides ka olid toiminud.

Kohus luges tõendatuks, et T. R. ́i (endine A.) poolt ei olnud N. V. ́i õigusi rikutud ning ka korteriomand, aadressigaxxx, ei olnud lepingu sõlmimisega N. V. ́i jaoks veel lõplikult kaotatud, kuna pooled sõlmisid ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasiostuõigusega. VÕS §238 kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. VÕS §238 lg.2 nimetatud avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi. VÕS §239 kohaselt võib tagasiostuõigust teostada kinnisasjade puhul kümne aasta, muude asjade puhul aga kolme aasta jooksul tagasiostuõiguse tingimuse kokkuleppimisest. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ei ole oma tagasiostuõigust veel kasutanud, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et N. V. oleks esitanud T. R. ́ile (endine A.) notariaalses vormis avalduse korteriomandi, aadressiga: xxx, tagasiostuõiguse kasutamiseks. Kuna tegemist on kinnisasjaga, siis on N. V. ́il tagasiostuõiguse teostamiseks aega 10 – aastat, alates lepingu sõlmimise päevast. See tähtaeg ei ole seotud laenulepingu järgi 60 000.- krooni suuruse võla sissenõutavaks muutumise tähtajaga, milleks oli lepingu järgi kuus kuud.

Johannes Külaots Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsusega: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. mai 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta N. V.i kanda. Välja mõista N. V.ilt riigilõiv 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 24 senti riigituludesse. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.