Advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ hagi Evari Ehitus OÜ vastu 5900 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
5900 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Evari Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Evari Ehitus OÜ (registrikood: 10985497), esindaja Rein Kala
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus
Vastustaja (hageja): Advokaadibüroo Valge (registrikood: 10050795), esindaja Marina Valge Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
&
Uiga
Tühistada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Evari Ehitus Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks välja riigilõiv 1000 krooni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
„1. Rahuldada Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ hagi Evari Ehitus OÜ vastu ja mõista Evari Ehitus OÜ-lt välja Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks 2950 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni põhivõlgnevuse ja 2950 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni viivise katteks.
2.Jätta poolte menetluskulud OÜ Evari Ehitus kanda.“
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Evari Ehitus kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Advokaadibüroo Valge & Uiga esitas 10.12.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Evari Ehitus OÜ vastu põhinõude 2950 krooni ja viivise 2950 kokku 5900 krooni väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt on Advokaadibüroo Valge & Uiga ja Evari Ehitus OÜ vahel sõlmitud 06.02.2006 suuline õigusabileping. 06.02.2006 on Evari Ehitus OÜ-le väljastatud arve nr 55 ning nõue muutus sissenõutavaks 13.02.2006. 02.06.2009 esitas Evari Ehitus OÜ 08.05.2009 makseettepanekule vastuväite, mille kohaselt ei tunnista Evari Ehitus OÜ antud nõuet. 25.06.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja määrati jätkata asja menetlemist hagimenetluses Tartu Maakohtus. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli kostja ja hageja vahel septembris 2002 sõlmitud õigusteenindusleping. Jaanuaris 2006 pöördus kostja hageja poole õigusabi saamiseks. Kostja tegi ettepaneku, et hageja esindajaks maakohtus võiks olla sel ajal büroos juristina töötav Ene Ahas. A. Ahas oli selleks ajaks sooritanud advokaadieksami, kuid ei olnud veel kätte saanud advokaadi kutsetunnistust. Kostja nõustus, et kohtus tsiviilasja nr 2-2436/05 arutamisel esindab teda E. Ahas. Arve saadeti enne istungit, et oleks võimalik esitada kohtule taotlus kohtukulude sissenõudmiseks. Arve oli summas 2500 krooni, millele lisandus käibemaks 18 %, kokku seega 2950 krooni. Arve tasumise tähtajaks oli 7 kalendripäeva. Tähtajaks mittetasumisel arvestatakse viivist 1 % tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest. Arve nr 55 sai kostja kätte ja mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kuna arve oli tasumata, siis saadeti hageja poolt korduvalt kostja aadressil meeldetuletusi arve tasumiseks. Kostja jättis arve nr 55 tasumata. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudekatteks 2950 krooni, viiviste katteks 2950 krooni ja tasutud riigilõivu katteks kokku 1000 krooni.
2.Kostja Evari Ehitus OÜ hagi ei tunnistanud. Kostja pöördus jaanuaris 2006 hageja poole sooviga, et hageja esindaks kostjat kohtus, kuid hageja keeldus. Samas viis advokaadibüroo esindaja Mart Valge kostja kokku E. Ahasega. Hageja kui ka E. Ahas kinnitasid, et E. Ahas esindab kohtus kostjat eraisikuna ja esindamine ei ole kuidagi seotud hagejaga ning arveldamine peaks toimuma kostja ja E. Ahase vahel. Kostjale teadaolevatel andmetel ei olnud veebruaris 2006 E. Ahas advokaat ja tal puudus õigus esindada klienti kohtus advokaadibüroo kaudu. Kostjal on kontakt E. Ahasega olnud kahel korral – septembris 2004 ja jaanuaris – veebruaris 2006. Mõlemal korral esines E. Ahas eraisikuna. Mõni päev pärast kohtuistungit saabus kostjale üllatusena hagejalt arve nr 55. Üllatuslik oli ka arve kuupäev 06.02.2006, sest kohtuistung toimus 07.02.2006. Kostja tagastas saadud arve postiga ning helistas Mart Valgele, kes vastas, et ilmselt on tegu eksitusega ja arve annulleeritakse. 22.01.2007 sai kostja hagejalt teate võlgnevuse kohta. Kostja saatis teate hagejale tagasi põhjendusel, et kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Taas teatati, et tegu on veaga ning arve väljastamine kostjale ei ole advokaadibüroo juhtkonna tegelik soov. Makseettepaneku saamisel võttis kostja ühendust Mart Valgega ning pakkus lahendada arusaamatus kohtuväliselt. Talle vastati, et hageja ei ole kohtuvälise kokkuleppega nõus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. detsembri 2009 otsusega hagi ning mõistis Evari Ehitus OÜ-lt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks välja põhivõlgnevuse 2950 krooni, viivise 2950 ja riigilõivu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku 1000. Otsuse kohaselt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel täita kohustus vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. E. Ahas kohustus osutama õigusteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma. E. Ahas täitis oma kohustust, esindades kostjat tsiviilasjas nr 2-2436/05. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub oma kohustust. Antud juhul on võlgnik oma kohustust rikkunud, jättes tasumata temale osutatud teenuse eest. Asjaolu, et arve saatis kostjale hageja, on põhjendatav sellega, et E. Ahas töötas hageja juures alates 01.10.2004, mida tõendab hageja ja E. Ahase vahel sõlmitud tööleping. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et arveldamine osutatud õigusteenuse eest pidi toimuma teisiti kui hageja kaudu. Kohus luges TsMS § 323 lg 1 alusel 19.01.2007 kirja ja arve nr 55 Evari Ehitus OÜ-le kättetoimetatuks 22.01.2007. Kostja poolt esitatud kirjad, milles viidatakse arve nr 55 ekslikule väljastamisele, on lihtkirjad ja kohtul ei olnud võimalust tuvastada, kas need kirjad reaalselt ka saadeti. Kostja ei ole tõendanud arve nr 55 põhjendamatust ning kohus asus seisukohale, et hageja arvest nr 55 tulenev põhinõue on põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Käesoleval juhul on kostja oma kohustust rikkunud ja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, seega on hageja esitatud viivise nõue põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Evari Ehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. detsembri 2009 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esindas Mart Valge Evari Ehitus OÜ-t septembris 2005 töövaidlusasjas Tööinspektsiooni Tartumaa Töövaidluskomisjonis. Jaanuaris 2006 pöördus kostja Mart Valge poole õigusabi saamiseks, kuid tema vastas, et ei saa kostjat esindada kohtus ja ka Advokaadibüroo Valge & Uiga ei võta seda asja lahendada. Samas viis M. Valge kostjat kokku E. Ahasega, kes esindas kostjat kohtus eraisikuna ja ei ole kuidagi seotud hagejaga. Veebruaris 2006 ei olnud E. Ahas advokaat ja tal puudus õigus esindada klienti kohtus advokaadibüroo kaudu. Kostja järelepärimisele tasustamise kohta vastati, et arveldamine toimub Evari Ehitus OÜ ja E. Ahase vahel. Pärast kohtuistungit sai kostja Advokaadibüroolt Valge & Uiga arve nr 55, milline tagastatud postiga. Kostja järelepärimisele arve kohta vastati, et see oli väljastatud ekslikult ning arve likvideeritakse. 22.01.2007 saabus hagejalt teade võlgnevuse kohta, mis samuti saadeti tagasi; 2) ei ole Evari Ehitus OÜ-l kunagi Advokaadibürooga Valge & Uiga kliendisuhet olnud. Kliendisuhe Advokaadibürooga Valge & Uiga oli varasemalt OÜ-l RIKSPI Grupp (OÜ Evari), mis oli teine äriühing ega puutu käesolevasse vaidlusse. Alates 02.02.2005 on OÜ RIKSPI Grupp (OÜ Evari) äriregistrist kustutatud. 06.02.2006 ei ole Evari Ehitus OÜ-1 olnud mitte mingisugust kontakti hageja ega E. Ahasega ja seepärast ei ole võimalik väita, et 06.02.2006 oleks sõlmitud suuline lepe Evari Ehitus OÜ ja Advokaadibüroo Valge & Uiga vahel; 3) ei saanud E. Ahas, kui ta oli Advokaadibüroo Valge & Uiga töötaja, Evari Ehitus OÜ-t Advokaadibüroo Valge & Uiga nimel kohtus esindada, sest ta ei olnud advokaat. Jääb ainult võimalus, et E. Ahas esindas Evari Ehitus OÜ-t eraisikuna, kuid see on teine õigussuhe, kuhu Advokaadibüroo Valge & Uiga ei puutu. Maakohus ei ole eelnimetatud sättele mingit tähelepanu osutanud. Seega ei ole hageja mingeid õigusteenuseid kostjale osutanud ning puudub alus kostjale advokaadibüroo nimel vastava teenusarve väljastamiseks; 4) on hageja väide suulise kliendisuhe sõlmisest ekslik. Sellist kokkulepet ei ole olnud ja suhe olemasolu ei ole tõendatud. Vastavalt advokatuuriseaduse § 55 lg-le 4, mille kohaselt suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendiesindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Seega kui isegi saaks väita, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, on see TsÜS § 83 lg 1 kohaselt vorminõude rikkumise tõttu tühine.
5.Advokaadibüroo Valge & Uiga vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on kostja arve nr 55 kätte saanud, kuid ei olnud seda vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud ja hagi vastusele lisatud kaaskirjad on koostatud hilisemalt tõendite loomise eesmärgil; 2) ei ole kostja põhjendanud, mis asjaoludel soovib ta esitada töövaidluskomisjoni otsuse ning mida ta soovib selle otsusega antud asjas tõendada; 3) ei nõustu hageja kostja väitega, et poolte vahel suulise kokkuleppe olemasolu korral oleks see vorminõude rikkumise tõttu tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel. Vorminõude rikkumine ei too alati kaasa endaga tehingu kehtetust. Poolte vahel oli suuline kokkulepe kostja esindamiseks Tartu
Maakohtus. Kokkuleppe kohaselt esindas kostjat advokaadibüroo jurist E. Ahas, mida tõendab kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-05-19465 ja väljastatud arve nr 55. E. Ahas oli advokaadibüroo töötaja alates 01.10.2004 kuni 30.09.2008. E. Ahas, olles advokaadibüroo töötaja, ei saanud esindada mitte kedagi eraisikuna. Suulise kokkuleppe sõlmimine ja tööülesande andmine E. Ahasele kostja esindamiseks toimus advokaadibüroo ruumides seda büroo juhataja juuresolekul. Kostja on ise omaks võtnud, et ta pöördus jaanuaris 2006 hageja poole sooviga, et advokaadibüroo esindaks neid maakohtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 p 4 alusel tähelepanuta ja tagastab OÜ-le Evari Ehitus koos apellatsioonkaebusega esitatud Tartumaa Töövaidluskomisjoni 29.09.2005 otsuse.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu
22.detsembri 2009 otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti OÜ-lt Evari Ehitus Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks välja riigilõiv 1000 krooni. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega hagi rahuldati ja mõisteti OÜ-lt Evari Ehitus Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks välja 5900 krooni võlgnevuse ja viivise katteks, on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus oma otsuses kõiki maakohtu põhjendusi. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.Maakohus on õigesti tuvastanud, et E. Ahas esindas kostjat 07.02.2006 maakohtu istungil kostja ja hageja vahelise suulise käsunduslepingu alusel ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide ei ole põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu ja kostja ei ole tõendanud, et E. Ahas esindas kostjat eraisikuna kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Kostja väite põhjendamatust kinnitab ka see, et ta ei ole E. Ahasele (kui eraisikule) esindamise eest tasu maksnud. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et Advokatuuriseaduse § 55 lg-st 2 tulenevalt advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat. Nimetatud sätte eesmärgiks on kindlustada kliendile kvaliteetse õigusteenuse osutamine. Maakohtu istungi protokollist (t.l 47-49) nähtub, et vaidlus lahendati kompromissiga ning kompromissiga oli nõus ka kostja seaduslik esindaja. Nimetatud asjaolu kinnitab, et õigusteenus, mida kostja advokaadibüroolt sai, oli kvaliteetne ja vastas tema soovidele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu samuti, et kostja keeldub arvet tasumast seetõttu, et talle osutati ebakvaliteetset õigusteenust. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Advokatuuriseaduse § 55 lg-s 2 sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua tehingu tühisust, kuna nimetatud säte ei näe ette tagajärjena tehingu tühisust. Kostja väide, et isegi kui poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping (kliendileping), oleks see Advokatuuriseaduse § 55 lg 4 alusel tühine, on ekslik. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna advokatuuriseaduse § 55 lg-st 4 ega ka kliendilepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et kliendilepingu sõlmimine oleks selle kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühine, ei ole ka pooltevaheline suuline kokkulepe kostja esindamiseks maakohtus tühine ning seega on ka kostja kohustatud selle täitma (tasu maksma).
Arves märgitud tasu suurusele, samuti viivise arvestusele ja suurusele, ei apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Seetõttu on maakohus hagi õigesti rahuldanud.
ole
9.Maakohus on õigesti menetluskulude jaotuses märkinud, et selles näeb kohus ette, millised menetluskulud peab keegi menetlusosalistest kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Samas on maakohus ekslikult otsuse resolutsioonis välja mõistnud OÜ-lt Evari Ehitus hageja poolt tasutud riigilõivu 1000 krooni. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 lg 1 kohaselt pärast kohtulahendi jõustumist.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.