Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2010.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-69842
Tsiviilasi
VK(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi MD(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
31. märts 2010.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Pihlakas Hageja lepinguline esindaja Ahti K Kostja MD Kostja lepinguline esindaja Harland P
isikud
Asjaolud ja hageja nõue Hageja palub lugeda tuvastatuks XXX asuva kinnisasja omaniku tahe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning kandmiseks kinnistusraamatusse ning kanda kinnistusraamatusse hageja
kasuks tema eluaegne tasuta kasutamise õigus nimetatud kinnisasja suhtes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja UD pärija. Hagejale on antud annak eluaegselt ja tasuta kasutada XXXasuvat kinnistut. Hageja palub teha vastav kinnistusraamatu kanne. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja keeldub kostjale võimaldama kinnistule sisenemast. Seetõttu oli kostja sunnitud pöörduma rikkumise kõrvaldamiseks kohtu poole (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-45639). Hageja poolt taotletava tahte tuvastamine ja omandiõiguse kitsendamine ei ole isikliku kasutusõiguse olemusest tulenevalt hagetav. Testament annab hagejale kinnistu suhtes isikliku kasutusõiguse, kuid selleks vajaliku asjaõigusliku lepingu sõlmimine ja kinnistusraamatusse kande tegemine saab toimuda ainult kostjaga kokkuleppe saavutamisel. Samuti peab kinnistusraamatu kanne sisaldama kinnisasja kasutamise viisi, ulatust ja tingimusi. Menetluskulud palub kostja jagada vastavalt seadusele. Kohtu põhjendused 28.10.2008 on UD teinud testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Lisaks määras testaator hagejale annakuna õiguse eluaegselt ja tasuta kasutada pärandvara hulka kuuluvat kinnistut asukohaga Saue, Ridva 14. Testaator kohustas oma pärijat seadma hageja kasuks eluaegse tasuta kasutusõiguse ja kandma selle kinnistusraamatusse (t lk 9-11). UD suri XXX(t lk 12). Puudub vaidlus, et kostja on UD pärija ja hageja annakusaaja (t lk 22-31, 4950). XXX kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja (t lk 13). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 56 „kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.“ PärS § 57 lg 1 järgi võib testaator annaku täitmise teha kohustuseks pärijale. PärS § 133 kohaselt „pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused.“ Käesoleval juhul on testaator andnud kostjale korralduse kandma hageja kasuks eluaegse tasuta kasutusõiguse kinnistusraamatusse. Testaator on otsustanud anda annak kogu kinnistu Ridva 14 suhtes ega ole seda mingil viisil piiritlenud. Seda korraldust peab pärija PärS § 133 alusel täitma ning täiendavaid kokkuleppeid pärija ja annakusaaja vahel see ei eelda. Pärija ja annakusaaja saavad kokku leppida kinnistu kasutuskorras. Kinnistusraamatu seaduse § 34‘ lg 1 ja 2 p 3 alusel vaja kinnistusraamatu kande muutmiseks selle isiku nõusolek, kelle õigust antud kanne kahjustaks. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja. Kui kostja ei tee vastavat kannet on hagejal õigus nõuda kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse tuvastamist, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust kohtulahend. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjal on kohustus teha vastav tahteavaldus ning hagejal on õigus isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.