Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lk 3 kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvestus: Eelnenud kalendrikuud Juuli August september oktoober

KOKKU

Tööpäevad

Ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv on 88: 4 = 22 Arvestuslik päevapalk on 8 tundi x 90 krooni tunnis = 720 krooni. Seega on keskmine kuupalk 22 x 720 = 15840 krooni. Kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis oleks pidanud olema 2 x 15840 = 31680 krooni. Kostja lõpetas töölepingu 17.novembrist 2008 ning maksis välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9091 krooni. Seega maksti 2 kuu hüvitist vähem 22589 krooni (31680-9091). Ka kostja enda koostatud keskmise töötasu arvestus, mis tugineb keskmisele kuupalga suurusele 5000 krooni, on vale. Kostja arvutas keskmiseks päevapalgaks 227,27 krooni ja korrutas selle kahe töölepingu lõpetamisele järgneva kuu - detsembri ja jaanuari tööpäevade kogusummaga, mis on 40 ja sai selle tulemusel hüvitamisele kuuluva kahe kuu palgaks 40 x 227,27 = 9091 krooni. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr. 275 kohaselt oleks tööandja pidanud aluseks võtma töölepingu lõpetamisele eelnenud tööpäevade koguhulgast tuleneva arvestuse. Seega oleks kostja endapoolne 5000 kroonisele kuupalgale tuginev arvestus pidanud olema järgmine: 2 x 22 x 227,27 = 9999.88. Vahe (vähem makstud) 9999.88 - 9091 = 908.88 krooni Seega on hüvitist makstud vähem nii 5000 kroonise kuupalga kui ka 90 kroonise tunnipalga arvestuse korral. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks TLS § 82 lg 1 ja 2, VÕS § 28 lg 2, § 100, § 108 lg 1, Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001 määrusega nr. 275 kinnitatud "Keskmise palga arvutamise korra" § 2 lg 2 ja § 4 lg 4, TsMS § 162 lg 1palub hageja:

lk 4

KOKKU

Tööpäevad

Töötunde 184(23x8)

Palk 16560 14400 15840 16560 63360

Eelnenud kalendrikuudel teenitud palk oli 63360 krooni. Korra § 3 lg 1 kohaselt jagatakse palgasumma sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Juulis oli selliseid kalendripäevi 31, augustis 30, septembris 30 ja oktoobris 31, kokku 122 kalendripäeva. Seega on päevatasu suurus 63360 : 122 = 519,34 kr. Korra § 4 lg 2 kohaselt kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Puhkuseseaduse § 9 lg 1 kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Seega on arvestustuslikult iga töötatud kuu kohta ette nähtud 28:12 = 2,33 päeva puhkust. Korra § 4 lg 2 tingimustele vastavaid kuid on 5 (juuli-november), seega on hagejale ette nähtud 2,33 x 5 = 11,65 päeva puhkust. Kasutamata puhkuse kompensatsiooni suurus peab seega olema 11,65 päeva x 519,34 (päevatasu) = 6050 krooni Kostja maksis hagejale 1910 krooni. Kostja maksis hagejale vähem 6050 -1910 = 4140 krooni.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

lk 5 Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks VÕS § 28 lg 2, § 100, § 108 lg 1, Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001 määrusega nr. 278 kinnitatud "Puhkusetasu arvestamise korra" § 2 lg 2, § 3 lg 1 ja § 4 lg 2, TsMS § 162 lg 1 palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu järgnevatel põhjustel: Vaidlus puudub selles, et hageja A.M. töötas OÜ-s RemAktiva ehitustöölisena. Samas ei vasta tõele töötaja väide selle kohta nagu oleks ta töötanud kostja juures töölepingu alusel alates juunist 2008. A.M. asus tööle alates 01.07.2008. Seda asjaolu on võimalik kontrollida, sest tööandjale teadaolevalt oli hageja juunis 2008. aastal tööturuametis registreeritud töötuna. Tööandja esitas 01.07.2008 töötajale allkirjastamiseks kirjaliku töölepingu, mille allkirjastamisest töötaja millegipärast keeldus. Nimelt töötas hageja ehitusobjektil asukohaga Hiiumaal, ja objekti tellija nõudis kostjalt kui töövõtjalt kirjalike töölepingute esitamist. Hagiavalduses on õigesti märgitud, et VÕS § 28 lg 2 kohaselt tuleb hinnavaidluse korral tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Eeltoodust tulenevalt aga ei ole asjakohane hageja viide Saaremaal ehitustöölistele makstava töötasu kohta. Nagu eelpool märgitud oli töö tegemise kohaks Hiiumaa, aga mitte Saaremaa. Lisaks on oluline märkida, et hageja ei oma mingit ehitusalast kvalifikatsiooni. Ilmselgelt ei saa kvalifitseerimata töötaja pretendeerida kuupalgale, mis oluliselt ületab riigi keskmist töötasu. Siinjuures peab kostja vajalikuks rõhutada, et töötajale kanti igakuiselt arveldusarvele allkirjastamata töölepingus märgitud töötasu 5 000 krooni ja töötaja ei esitanud enne töösuhte lõppemist tööandjale mingeid pretensioone vähemmakstud töötasu osas. Kostja ei pidanud põhjendatuks tunnistajana A.K.i ülekuulamist, kuna viimasel on kohtus samasisuline vaidlus tööandjaga. Tekib olukord, kus töötajad esitavad tööandja vastu põhjendamatuid nõudmisi, ja on vastastikku vajalikuks tunnistajaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 394 palub kostja: Jätta A. M.u hagid täielikult rahuldamata. Kohtukulud jagada vastavalt seadusele.

TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUSED

Töövaidlusasjas nr. 9.3-02/3612 on Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon tuvastanud, et hageja (avaldaja) asus tööle ehitustöölisena 01.07.2008.a. Kirjalikku töölepingut ei vormistatud. Suusõnaliselt lepiti kokku töötasus 90.- krooni tund. Palgapäev oli iga kuu 15-ndal. Alates 2008.a. septembrist ei ole tööandja taganud kokkulepitud töötasu. Sellest tulenevalt esitas töötaja 12. novembril 2008.a. omal soovil töölt lahkumise avalduse TLS § 82 alusel, soovides töölepingu lõpetamist 17. novembrist.

lk 6

Tööandja lõpetas lepingu vastavalt töötaja avaldusele ning maksis hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9091.- krooni. Vastavalt palgakokkulepped oleks hüvitust pidanud olema rohkem summas 22619.- krooni. Tööandja ei ole välja maksnud ka palgavahesid septembris 8553.- krooni, oktoobris - 11560.- krooni ja novembris 5170.- krooni. Avaldaja nõuab vähemmakstud töötasu kompenseerimist kokku summas 25 283.- krooni ning vähemmakstud töölepingu lõpetamise hüvitust summas 22619.- krooni. Tööandja ei tunnista nõudeid ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Avaldaja töötas töölepingu nr.5 alusel, sõlmitud 01.07.2008.a. ning lõpetatud 17.11.08 TLS § 82 alusel. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele töötaja lepingule alla ei kirjutanud. Töötajale on arvestatud ja üle kantud töötasu vastavalt töölepingus kokkulepitule. Tööandja kinnitusel ei ole töötajaga kunagi kokku lepitud tunnitasus 90.krooni. Nimetatud tasu oleks olnud ka põhjendamatult kõrge, kuna avaldaja tööga ei saanud rahule jääda. Töötaja ebapiisavatele tööoskustele juhiti korduvalt tähelepanu ka tellija poolt. Töötajale anti pidevalt selgitusi ja näpunäiteid töö tegemise kohta ning juhiti tähelepanu töö täpsusele ja kvaliteedile, kuid töötaja pidas seda alandavaks. Kuigi tööle asumisel tehti avaldajale selgeks, mida ta tegema hakkab, tunnistas ta alles objektil, et puutub taoliste töödega kokku esmakordselt. Tööks oli Kastelli-tüüpi puitkarkassmajade püstitamine. Tööandja on seisukohal, et töötaja nõuded on alusetud. Nii töötasud kui lõpparve on avaldajale välja makstud vastavalt seadusele ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, on asunud seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel:

lk 7 saadud______ oleks pidanud saama _____________ vahe septemberoktoober november

5000.- krooni 5000.-krooni 2750.- krooni

15840.- krooni 10840.- krooni, 16560.-krooni 11560.-krooni 7920.- krooni __________ 5170.- krooni _____ 27570.- krooni

Tööleping lõppes TLS § 82 alusel ning tööandja maksis välja hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9091.- krooni. Vastavalt palgakokkulepped oleks hüvitus pidanud olema 30240.- krooni ( 720 x 21 x 2). Vahe on: 21149.- krooni. Eelneva alusel ja juhindudes töövaidluskomisjon otsustas:

VÕS

§-st 28, TLS §-st 82

ja

ITLS

§ -st 22,

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:

lk 8

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas osaühingus RemAktiva ehitustöölisena alates juunist 2008.a. Kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja võtnud õigeks, et hageja töötas ettevõttes juba juunis („ Hiiumaal olime juunis“). Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises palgas pooled töösuhte alguses kokku leppisid. Hageja on veendunud, et kokku lepiti töötasus 90 kr /tund. TLS § 28 kohaselt tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. TLS § 26 lg. 1 p. 6 ja 7 kohaselt peavad töölepingus olema palgatingimused ja tööajanorm. Palgatingimustena käsitletakse palgamäära, palga arvutamise viisi ja maksmise korda. Palgaseadus § 3 lg 2 kohaselt määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult. TLS § 70 kohaselt töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Antud juhul kirjalik tööleping poolte vahel puudus. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud töölepingut nr. 5 ei ole hageja allkirjastanud. Kostja esindaja on kinnitanud, et räägiti 90.- kroonisest tunnitasust, kuid seda müüritöö tegemise ajal, mida tegi hageja ühe kuu jooksul. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt tõstatus küsimus lepingu olemasolust augustis 2008, kui palka hakati vähendama. Algselt oli kokkulepe 90.- kroonile kuus. Jutt oli lepingumuudatusest, kuid lepingut ei olnud. Alles oktoobris anti töölepingu projekt allkirjastamiseks. Kuna see ei vastanud kokkuleppele, siis tunnistaja sellele alla ei kirjutanud. Kohus leiab, et kuna tunnistaja töötas samal objektil hagejaga ja on tööandja vastu esitanud analoogilise hagi, siis ei saa tema ütlused olla objektiivseks tõendiks palga suuruse kokkuleppe kohta. Töövaidluskomisjonile esitatud palgateatiste kohaselt ei ületanud hagejale makstud töötasu kunagi 5000 krooni kuus. Kuigi pooled on võtnud õigeks, et osa palgast maksti sularahas, ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitatud. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-17-09 on asunud seisukohale, et kui palga kokkulepet ei ole kirjalikult vormistatud, saab aluseks võtta palga teatised. Palgatingimuste kokkulepet ei saa tuvastada kostja esindaja väidete alusel. Töövaidluskomisjonile esitatud raamatupidamislike dokumentide ja ülekannete kohaselt maksti hagejale kogu töötatud aja jooksul palka 5000 krooni kuus ja kuna teistsugused kokkulepped on kohtuliku menetluse käigus jäänud tõendamata, tuleb eeldada, et makstud palga suurus vastas pooltevahelisele kokkuleppele.

lk 9 Töösuhte ajal kehtinud EV Töölepinguseaduse (TLS) § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kostja tööandjana seda ka aktsepteeris ja maksis hagejale hüvitisena välja 9091.- krooni. Keskmise palga arvutamise aluseks võttis kostja palga suurusega 5000 krooni, mis on ka palgateatiste kohaselt olnud hageja palgaks kogu kostja juures töötatud aja jooksul ja mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Keskmise palga arvutamise korra § 2 lg. 1 järgi keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kostja arvestas keskmise palga summa, aluseks võttes töösuhte lõpetamisele järgnevate kuude tööpäevade arvu, mida ei saa lugeda põhjendatuks. Kohus nõustub siinjuures hageja arvestusega, mille kohaselt kahe kuu hüvitis oleks pidanud olema 9999,88 krooni (22x 2x227,27). Seega on kostja maksnud hagejale hüvitist vähem 908,88 krooni, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Töölepingu lõpetamisel on kostja tööandjana maksnud hagejale puhkuse kompensatsiooni 1910 krooni. Puhkuseseaduse § 9 lg. 1 kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, s.o. 2,33 päeva kuu kohta , 5 kuu kohta 11,65 päeva. Võttes aluseks hagejale makstud töötasu 5000 krooni kuus, on puhkusekompensatsioon välja makstud õigesti. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.