Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

asukohaga XXX. Kuna abielusuhted E T ja M P vahel lõppesid 1995.a, korter aga oli omandatud E T poolt 18.02.1998.a siis on antud korter E T lahusvara. Hageja on seisukohal, et tal on E T vara pärijana õigus pärida korter tervikuna. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele avaldas kostja, et antud juhul ei tekkinud kostjal pärimisõigus korteriomandi 1⁄2 osale. Kostja leiab, et nii tervele korteriomandile kui ka korteriomandi 1⁄2 osale on teised seadusjärgsed või testamendi alusel pärijad ning ei ole kostjal pärimisseaduse (PärS) § 18 tulenev õigus korteriomandi 1⁄2 osa pärida. Oma pärimisõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule 05.11.1998.a testamendi, mille alusel nimetas E T hagejat kogu oma vara, sh terve korteriomandi ainupärijaks ning PärS § 37 lg 1 kohaselt on testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa sellest. Seega juhul kui korteriomand on E T lahusvara, siis hageja on PärS § 9 lg 1, lg 2, § 37 lg 1 alusel korteriomandi ainupärija. Juhul, kui korteriomand E T ning M P ühisvara, siis selle pärimise suhtes tuleb silmas pidada ühisvara pärimist reguleerivad sätted. Maria Petrova on surnud 13.12.2002.a ning E T oli M P üleelanud abikaasa. Narva Linnakantseleilt saadud informatsiooni kohaselt M P on poeg A P, kes 29.05.1992.a välja registreeritud Venemaale Leningradi oblast, Slantsõ rajoon. Seega pärast M P surmast päris elus olnud E T lisaks temale kuuluvale 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist võrdselt pärandaja lapsega A P korteriomandi 1⁄4 osa. Ülejäänud korteriomandi 1⁄4 osa kuulus pärimisele A P poolt. Ülaltoodust lähtuvalt puudub kostjal PärS § 18 tulenev pärimisõigus ka korteriomandile kui ühisvara esemele. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Pärimisseaduse § 180 kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärandi avanemise ajal (17.10.2007.a) kehtinud PärS § 11 kohaselt: (1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. PärS § 18 kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. PärS § 10 lg 1 järgi päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine Narva linna poolt ei ole võimalik, sest kostjal Narva linnal ei tekkinud ega teki pärimisõigust ei E T ega M P pärandvarale. Käesoleval juhul on olemas E T pärandvarale testamendijärgne pärija, seega Narva linnal ei teki seadusjärgset pärimisõigust E T varale. Kuna M P pärandvara päritakse hagis toodud asjaolude kohaselt seaduse järgi ja vähemalt üheks seadusjärgseks pärijaks oleks Maria Petrova üleelanud abikaasa E T või M P poeg A P, siis ka M P pärandvara ei ole kohalikul omavalitsusel kui võimalikul seadusjärgsel pärijal pärida. Seega ei ole hagi kohtusse esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viru Maakohtu 10.11.2009.a määrusega rahuldati V U menetlusabi taotlus ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest. Kooskõlas TsMS § 190 lg 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hagejale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks, mis TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt kuulub tagastamisele, ei pea kohus vajalikuks tasumata jäänud riigilõiv riigituludesse välja mõista.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.