Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Danske Pank AS (Danske Pank AS Eesti Filiaali kaudu) hagi Tanel Šmalko ja Tarmo Müürsoo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tanel Šmalko ja Tarmo Müürsoo apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsionimenetluses
1 018 442,51 krooni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), esindaja Tiit Altmäe Kostja I Tanel Šmalko (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx/xxxxxxxxxx xxx xx-x, xxxxxxx), esindaja adv Kalev Aavik Kostja II Tarmo Müürsoo (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x-xx, xxx, xxxxxxxx), esindaja Kaili Siilak
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 26.02.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt Tanel Šmalko ja Tarmo Müürsoo kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja OÜ Merkanter sõlmisid 14.07.2006 faktooringlepingu, mille juurde sõlmiti 24.08.2006 lisa 1. Faktooringlepingu alusel omandas hageja OÜ-lt Merkanter viimase poolt teenuste osutamisest tulenevad nõuded (arved) Trailteam OY ning Nit Naval Interior Team LTD OY (edaspidi ka ostjad) vastu. Faktooringlepingu punktide 1.16 ja 8 alusel kohustus OÜ Merkanter ostjate poolt tasumata nõuded (arved) hagejalt täies ulatuses tagasi ostma ning punkti 11 kohaselt tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Faktooringlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja Tarmo Müürsoo vahel 26.07.2006 käendusleping, mille juurde sõlmiti 24.08.2006 muudatus nr. 1 ning hageja ja Tanel Šmalko vahel 14.07.2006 käendusleping, mille juurde sõlmiti 24.08.2006 muudatus nr 1.
3.Hageja esitas 13.12.2006 OÜ-le Merkanter Trailteam OY arvetest tulenevate nõuete tagasiostukohustuse täitmise nõude, paludes tasuda vastavatest arvetest tulenevate nõuete tagasiostusumma 63 837,81 krooni hiljemalt 20.12.2006 ja 18.12.2006 Nit Naval Interior OY arvest tuleneva nõude tagasiostukohustuse täitmise nõude, paludes tasuda vastavast arvest tuleneva nõude tagasiostusumma 1252,53 krooni hiljemalt 22.12.2006. Tagasiostukohustust ei täidetud ja hageja esitas 31.05.2007 OÜ-le Merkanter pankrotihoiatuse ning 13.06.2007 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Vaatamata eeltoodule ei ole vastavate arvete tagasiostusummasid hagejale seniajani tasutud. Harju Maakohtu 08.10.2007 otsusega kuulutati välja OÜ Merkanter pankrot. 17.10.2007 esitas hageja nõude OÜ Merkanter pankrotimenetluses faktooringlepingust tuleneva võla osas summas 1 761 807,55 krooni, millest 1 018 442,51 krooni on põhivõlg ning 743 365,04 krooni viivised.
4.Hageja esitas kostjatele 03.01.2007 kirjalikud nõuded käenduskohustuse täitmiseks tähitud postiga, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 17.01.2007. Tanel Šmalko muutis hageja internetipangas oma aadressiandmeid 18.04.2007, märkides uueks aadressiks Xxx xxx-x, xxxxxxxxxx. Hageja esitas Tanel Šmalkole nõuded käenduslepingute täitmiseks 03.01.2007, so enne kostja poolt oma aadressiandmete muutmist internetipangas. Nimetatud nõuded on kostjale saadetud käenduslepingus näidatud aadressil, seega käenduslepingu kohaselt. 31.10.2007 korduva pretensiooni edastas hageja kostjatele samuti tähitud postiga, vastavad kirjad tagastas postiasutus hagejale. Seejuures Tarmo Müürsoo kiri tagastati AS Eesti Post märkustega „loobunud saadetisest”. Kostjad käenduskohustust täitnud ei ole. Faktooringlepingu täitmise tagamiseks kostjatega sõlmitud käenduslepingute punkti 1.2 kohaselt vastutavad käendajad faktooringlepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt OÜ-ga Merkanter.
2(7)
Käendajad vastutavad OÜ Merkanter poolt tagastamata faktooringlimiidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 191 735 krooni. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt juhul, kui OÜ Merkanter ei täida faktooringlepingust tulenevaid kohustusi, võib pank nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas OÜ-lt Merkanter või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käendaja on kohustatud täitma OÜ Merkanter poolt panga kasuks täitmata rahalised kohustused 14 päeva jooksul.
5.Faktooringlepingust tuleneb müüja üldine ja täielik tagasiostukohustus faktoorimiseks esitatud arvete suhtes. OÜ-l Merkanter tagasiostukohustuse tekkimise ja selle sisu osas ei oma mingit tähendust OÜ Merkanter kui müüja ja ostja vaheline võlaõigusleping. OÜ Merkanter formaalsete kinnituste tegelikkusele vastavus või mittevastavus ei saa tuua ega too kaasa muutuseid tema kui faktooringlepingu järgi kohustatud isiku kohustustes, sh tagasiostukohustuses. Käenduslepingu p-des 1.1, 1.2 ja 1.3 kokkulepitu kohaselt on käendajad võtnud täieliku vastutuse faktooringlepingust tulenevate OÜ Merkanter kohustuste eest, ainsaks piiranguks on käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma piir. Käenduslepingu p 1.3 alusel tekib käendajatel käenduskohustus isegi siis, kui hageja faktooris faktooringulepingu tingimustele mittevastavaid arveid.
6.Hageja nõue kostjate vastu on kokku 1 761 807,55 krooni, millest 1 018 442,51 krooni on põhivõlg ning 743 365,04 krooni viivised. Nõutav viiviste summa ei ole ülemäära suur, vaid on põhinõude summast oluliselt väiksem. Hageja nõuab viiviste tasumist üksnes põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisust lähtuvalt ning ei nõua kostjatelt käenduskohuste mittetäitmisest tulenevalt sellele lisanduvate viiviste tasumist. Nõude suurus jääb käenduslepingus kokku lepitud kostjate vastutuse piiresse. Kostja Tanel Šmalko vastuväited
7.Kostja nägi hagile lisatud nõuet käenduslepingu täitmiseks ja korduvat pretensiooni esimest korda hagi materjalidega tutvudes, kuna vastav nõue ja pretensioon saadeti kostja endise elukoha aadressil Tallinnas. Kostja elukoht ja rahvastikuregistrijärgne aadress on alates detsembrist 2006 Xxx xxx-x, xxxxxxxxxx xxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxx.
8.Faktooringulepingu üldtingimuste punkt 1.16 sätestab müüja tagasiostukohustuse sisu. Üldtingimuste punkt 1.3 defineerib arve. Seega arveks (nõudeks), millise tagasiostmise kohustus Merkanter OÜ-1 faktooringulepingu alusel sai tekkida, sai vastavalt üldtingimustele olla vaid arve, mis vastab alljärgnevale kolmele tingimusele: see esitati müüja poolt faktoorimiseks; see vastas faktooringulepingu tingimustele; sellel on panga ülevõtumärkus. Hageja poolt ei ole esitatud lepingut, mille alusel ostjale esitatud arved on esitatud faktoorimiseks pangale. Seega ei ole hageja tõendanud, et OÜ-1 Merkanter on tema ees arvete (nõuete) tagasiostukohustus üldse tekkinud ning faktooringuleping seetõttu nõuetekohaselt täitmata.
9.Käenduslepingu kohase kohustuse tekkimist ei saa tõendada pelgalt faktooringlepingu olemasolu fakt, hageja poolt esitatud kirjad ja nõuded ega ka asjaolu, et mingisugune hageja nõue OÜ Merkanter vastu on pankrotimenetluses tunnustatud. Juhul, kui OÜ Merkanter poolt esitati hagejale faktoorimiseks faktooringlepingu tingimustele mitte vastavaid arveid ning sellised arved hageja poolt ka faktooriti, on see nimetatud kahe isiku vaheline probleem, mille alusel ei saa tekkida käenduskohustust kostjal.
3(7)
Kostja Tarmo Müürsoo vastuväited
10.Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale kätte toimetanud 03.01.2007 käenduslepingu täitmiseks nõude või 30.10.2007 korduva pretensiooni. Sellest tulenevalt on juba viivise nõue kasvanud ebamõistlikult suureks ja see on toimunud hageja tegevusetuse tõttu.
11.Viivise määr 0,25% teeb aastaseks viivise määraks 90%, mis ületab hageja õigustatud huvi ja on põhisumma suurust arvestades äärmiselt koormav. Kostja majanduslikku seisundit ilmestab tõsiasi, et kostja vastu on esitatud kohtusse pankrotiavaldus (tsiviilasi nr 2-08-53110). Kinnisvara ega märkimisväärset vallasvara kostjal ei ole. Hageja põhinõude rahuldamise korral palus kostja viivisenõude vähendamist. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Tarmo Müürsoolt ja Tanel Šmalkolt solidaarselt Danske Bank AS Eesti Filiaal kasuks välja 1 761 807,46 krooni, millest 1 018 442,51 krooni on põhivõlg ja 743 364,95 krooni viivised. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda.
13.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja ja OÜ Merkanter sõlmisid 14.07.2006 faktooringlepingu ja selle juurde 24.08.2006 lisa nr 1, et hageja sõlmis Tarmo Müürsooga käenduslepingu 26.07.2006 ja Tanel Šmalkoga 14.07.2006, et OÜ Merkanter jäi hagejale võlgu 1 018 442,51 krooni, et OÜ Merkanter suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hageja nõuet summas 1 761 807,55 on pankrotimenetluses tunnustatud. Vaidlust ei olnud ka selles, et hagejal oli õigus lepingu alusel nõuda OÜlt Merkanter mistahes maksekohustuse täitmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest viivist 0,25% viivitatud summalt päevas. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõude matemaatilisele arvestusele ja viiviste summale 743 365,04 krooni.
14.Vaidlus oli selles, kas käendajatel on tekkinud käenduskohustus ja kas viivise nõue on ülemäära suur.
15.Tarmo Müürsoole on saadetud nõue käenduslepingu täitmiseks ja korduv pretensioon, millest Tarmo Müürsoo on loobunud, mida tõendab märge ümbrikul. Seega on hageja pretensiooni kätte toimetanud käenduslepingu kohaselt.
16.18.04.2007 teatas Tanel Šmalko internetipanga vahendusel hagejale muudatustest oma kontaktandmetes. Käenduslepingu p 3.3 kohaselt loetakse panga teade käendajale kätteantuks muuhulgas siis, kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga käendaja lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis päeva. AS Eesti Post arvest ja tähtkirjade loendist nähtuvalt esitati kostjale kirjalik nõue käenduslepingutest tulenevate nõuete täitmiseks 03.01.2007 aadressil Xxxxxxxxxxxx xxx xx/xxxxxxxxxx xxx xx-x, Tallinn. Nimetatud aadress nähtub kostjaga sõlmitud käenduslepingust. Seega saadeti pretensioon kostjale käenduslepingus kokkulepitu kohaselt ja enne tema poolt aadressi muutmist internetipangas. Korduv pretensioon saadeti kostja lepingujärgsele aadressile pärast 18.04.2007 kostja poolt internetipangas muudatuste tegemist. Nimetatu ei välista aga kostja kohustuste tekkimist hageja ees, kuna esimene täitmise nõue saadeti nõuetekohaselt.
17.Lisaks on oluline hageja poolt esile toodud ja kostjate poolt vaidlustamata väide, et kostjad olid OÜ Merkanter (pankrotis) osanikud, juhatuse liikmed või vastutavad töötajad. Seega pidi kostjatele teada olema ka OÜ Merkanter faktooringlepingust tulenevate nõuete olemasolu ja sissenõutavus.
18.Faktooringlepingu üldtingimuste p 1.16 sätestab tagasiostukohustuse mõiste/üldpõhimõtte ja lepingu p 8 selle sisu. Tõlgendades neid sätteid koosmõjus lepingu punktidega 1.3, milles sätestatakse arve mõiste ja lepingu p-dega 3.1.3, 3.1.7 4(7)
ja 3.1.8, milles sätestatakse müüja kinnituste sisu arvete esitamisega pangale, ja p-ga 6.1.2, milles sätestatakse arve kohustuslikud rekvisiidid, saab teha järelduse, et OÜ Merkanter poolt pangale esitatud arved vastasid lepingus sätestatud tingimustele. Nimelt nähtub lepingu p-st 3.1.3, et arve esitamisega pangale kinnitas müüja ka seda, et ta on nõus pangale faktoorimiseks esitatud arvetele kehtiva tagasiostukohustusega vastavalt lepingu p-le 8. Lepingu p-st 8.2. c tulenevalt oli aga müüjal tagasiostukohustus ka arvete suhtes, mille puhul pangal oli alust arvata, et müüja on faktoorimiseks esitanud tegelikkusele mittevastava arve. Arve mõiste kohaselt on arveks lepingu tähenduses müüja poolt pangale faktoorimiseks esitatav lepingu tingimustele vastav ülevõtumärkusega arve. Kuna hagejale oli teada Tanel Šmalko osalus OÜ-s Merkanter ja positisioon finantsjuht, ei ole põhjust pidada arveid allkirjastamata arveteks, kuna hagejal oli igati alus uskuda, et Tanel Šmalko tegutseb OÜ Merkanter esindajana ja tal on volitused arvete allkirjastamiseks (TsÜS § 118 lg 2).
19.Ühestki faktooringlepingu ega käenduslepingu tingimusest ei tulene, et pank pidanuks kontrollima OÜ Merkanter ja ostja vahelist võlaõigusliku lepingu olemasolu ja esitama käenduslepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumiseks OÜ Merkanter ja ostjate vahelised võlaõiguslikud lepingud.
20.Tanel Šmalko on viivise vähendamise taotluses tuginenud kohustuse kohase täitmise rikkumise vabandatavusele (VÕS § 103 lg 2). Mida kostja hageja õigustatud huvi arvestamisega silmas on pidanud, ei ole kostja selgitanud, mistõttu pole see väide kontrollitav. Võlgniku võimalikud majanduslikud raskused on käsitletavad sotsiaalse asjaoluna, mis kuulub võlgniku enda vastutussfääri.
21.Lepingus on põhivõlgnik ja hageja kokku leppinud viivises kui sanktsioonis, kui põhivõlgnik lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätab. Käenduslepingu kohaselt vastatavad käendajad faktooringulepingu kohase täitmise eest solidaarselt müüjaga, muuhulgas ka viivise eest ja käendajate vastutus on piiratud summaliselt. Antud juhul ei nõua võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei ole viivise vähendamine käesoleval juhul põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (VÕS § 162).
22.Seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud nii käenduslepingust tuleneva põhivõla kui ka viivise nõudes ning hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
23.Tanel Šmalko ja Tarmo Müürsoo paluvad tühistada maakohtu otsuse, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning rikkunud menetlusnorme, mille tulemusena on teinud väära otsuse.
24.Asja materjalidest nähtuvalt on AS Sampo Pank üldõigusjärglaseks Danske Bank A/S ning ka hageja esindaja Tiit Altmäele oli antud volitus esindada Danske Bank A/S-i. Seega oleks kohus saanud lubada üldõigusjärglasena menetlusse astuda Danske Bank A/S-il, mitte viimase seaduslikul esindajal Danske Bank A/S Eesti Filiaalil. Seega jättis maakohus tähelepanuta äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2, krediidiasutuste seaduse (KAS) § 11 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1. Maakohus, lubades Danske Bank A/S Eesti filiaalil üldõigusjärglasena menetlusse astuda, kohaldas seetõttu valesti ka TsMS § 202 lg 1 ning § 209 lg 1.
25.Kohus leidis, et faktoorimiseks esitatud arved vastasid lepingu tingimustele ning et pank ei pidanud kontrollima OÜ Merkanter ja ostja vahelise võlaõigusliku lepingu olemasolu. Selline kohtu järeldus on selges vastuolus lepingu tekstiga. Lepingu üldtingimuste p 5.3 sätestab selgesõnaliselt, et pank vaatab müüja poolt esitatud arved
5(7)
ja lepingud üle vähemalt 3 (kolme) pangapäeva jooksul ning teatab müüjale otsusest esitatud arvete faktoorimiseks võtmise või sellest keeldumise kohta. Nimetatud punkt haakub ka otseselt üldtingimuste punktis 6.1 sätestatud müüja kohustusega esitada arve koos võlaõigusliku lepinguga ning üldtingimuste punktis 3.1.7 sätestatud nõuetega, millele võlaõiguslik leping peab vastama.
26.Kohtu poolt viidatud üldtingimuste punkt 8.2 c ei ole asjassepuutuv. Käesoleval juhul ei ole kumbki pooltest väitnud, et faktoorimiseks võetud arved oleksid olnud tegelikkusele mittevastavad ehk võltsitud.
27.Ilmselgelt ekslikud on ka kohtu vastuväited kostjate seisukohale, et faktoorimiseks esitatud arved ise ei vastanud üldtingimuste nõuetele. Kohus ei ole üldse võtnud seisukohta lepingu numbri puudumise osas, allkirja osas on aga ilmselt ajanud segamini ostja (s.t. isik, kellele OÜ Merkanter müüs kaupa või teenust) ning müüja (s.t. OÜ Merkanter).
28.Eeltoodust nähtuvalt hindas kohus tõendeid ebaõigesti, samuti rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kuna ei vastanud kostjate argumentidele. Nimetatud rikkumised tõid kaasa väära kohtuotsuse, sest vastamata jäi küsimus, kas kostjad käendajatena peavad vastutama faktooringulepingu nõuetega mitte kooskõlas olevate arvete faktoorimisest tulenevate OÜ Merkanter kohustuste eest. Vastustaja seisukoht
29.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Kohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusnorme seoses hageja üldõigusjärglusega. Vastavalt ÄS § 384 lg-le 1 kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik. Äriühing vastutab ka filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. ÄS § 7 kohaselt on ärinimi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb ning ÄS § 14 kohaselt välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest „Eesti filiaal". Seega äriseadustikust tulenevalt on ja Danske Bank AS ja Danske Bank AS Eesti Filiaali näol tegemist ühe ja sama juriidilise isikuga.
32.Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja tulnud põhjendatud järeldusele, et faktooritud arved vastavad faktooringlepingu nõuetele, arved on faktooritud faktooringlepingu alusel, arvete suhtes kehtib OÜ Merkanter kui müüja tagasiostukohustus ning kostjate kui käendajate käenduskohustus OÜ Merkanter poolse tagasiostukohustuse täitmise tagamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja tulla teistsugustele järeldustele.
33.Faktooringlepingu p-d 5.3, 6.1 ja 3.1.7, millele kostjad tuginevad, ei ole vaidluse kontekstis asjakohased. Need sätted ei välista OÜ Merkanter tagasiostukohustust ja kostjate käenduskohustust. OÜ-l Merkanter tagasiostukohustuse tekkimise ja selle sisu osas ei oma tähtsust müüja ja ostja vaheline võlaõigusleping. OÜ Merkanter tagasiostukohustus tuleneb OÜ Merkanter ja panga vahelisest faktooringlepingust,
6(7)
mitte müüja ja ostja vahelisest võlaõiguslepingust. Puudub vaidlus, et müüja on arved pangale faktoorimiseks esitanud ja pank on need faktoorimiseks võtnud.
34.Kostjate käenduskohustus tuleneb käenduslepingute p-dest 1.1, 1.2 ja 1.3, millega käendajad on võtnud täieliku vastutuse faktooringlepingust tulenevate OÜ Merkanter kohustuste täitmise eest panga ees, mitte müüja ja ostja vahelisest võlaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
35.Ebaõige on kostjate väide, et kohus ei ole andnud hinnangut arvete vastavusele faktooringlepingu nõuetele. Kohus on põhjendanud ja näidanud, mille alusel ta teeb järelduse, et OÜ Merkanter poolt pangale esitatud arved vastasid lepingus sätestatud tingimustele. Kohus on käsitlenud ja uurinud arveid koos nende juurde kuuluvate ostja tööde vastuvõtmise teatistega. Arve juurde kuuluvad teatised on koostatud ostja poolt ja neil on ostja allkiri, samuti sisaldavad nad ostja poolt tasumisele kuuluvat summat. Seetõttu on väär kostjate seisukoht ostja allkirja puudumise osas.
36.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.