RMT-3 Keskus OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja/võlgnik RMT-3 Keskus OÜ (registrikood 14537577), seaduslik esindaja JP Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Puudutatud isik (sissenõudja) AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924), lepinguline esindaja Eveli Kaunispaik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Risto Sepa taotlus tühistada esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 027/2021/1334.
2.Täiendada Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni. Lisada resolutsiooni, et Tallinna kohtutäiturit Risto Seppa kohustatakse RMT-3 Keskus OÜ kaebust kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334 uuesti läbi vaatama. Muus osas jätta resolutsioon muutmata.
Muuta osaliselt Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määruse põhjendusi, osas mis käsitleb filiaali mõistet ja selle tegevuse omistamist äriühingule.
4.Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada RMT-3 Keskus OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334.
2-21-17813
4.2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2021. a otsus täiteasjas nr 027/2021/1334.
4.3.Kohustada Tallinna kohtutäiturit Risto Seppa RMT-3 Keskus OÜ kaebust kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334 uuesti läbi vaatama.
5.Jätta Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus rahuldamata.
6.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tallinna kohtutäitur Risto Sepa kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RMT-3 Keskus OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 12. novembril 2021 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334.
1.1.Avalduse kohaselt algatas Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 9. oktoobril 2021 täitemenetluse täiteasjas nr 027/2021/1334 ning koostas avaldajale kuuluva kinnisasja (registriosa nr 21879701) asukohaga, Tallinn, Rannamõisa tee 3, 3e, 3f ja 3h, kohta arestimisakti. Arestimisakti kohaselt on sissenõudjaks AS-i Citadele banka Eesti filiaal (sissenõudja), kes on esitanud avalduse täitemenetluse alustamiseks ning täitmisel on hüpoteegist tulenev nõue. Arestimisakti kohaselt on täitur arestitava vara üles kirjutanud ning määranud selle hinnaks üheksa miljonit eurot. Võlgnik esitas kohtutäiturile 18. oktoobril 2021 kaebuse, millega vaidlustas täitemenetluse algatamise, kinnisasja arestimise ja kinnisasja hinna. Kohtutäitur jättis kaebuse oma 10. novembri 2021. a otsusega rahuldamata.
1.2.Avaldaja hinnangul oli täitemenetluse algatamine vastuolus seadusega, kuna AS-i Citadele banka Eesti filiaal ei ole kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt sissenõudjaks, kuna ta ei ole kinnisasja koormava hüpoteegi pidaja. Seega on täitemenetluse läbiviimine AS-i Citadele banka Eesti filiaali avalduse alusel seadusega vastuolus. Kinnistusraamatu andmetel on hüpoteegipidajaks Lätis registreeritud Citadele banka (registrikood 40103303559), mida ei ole arestimisaktis kordagi märgitud. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise taotlemine ning selle alusel täitemenetluse algatamise õigus on ainult isikul, kes on kinnistusraamatu kohaselt hüpoteegipidajaks. Praegusel juhul ei ole sissenõudjaks hüpoteegipidaja. Täitur nõustus võlgniku seisukohaga, et sissenõudjaks on AS-i Citadele Banka Eesti filiaal, kuid tegi sellest eksliku järelduse, et filiaal on hüpoteegipidajaga samastatav. Avaldaja hinnangul ei ole filiaal ja välismaine äriühing samastatavad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 kohaselt saab sissenõudjaks olla isik. Filiaal ei ole isik. Täitur on lasknud kinnistusraamatusse keelumärke
2-21-17813 kanda hüpoteegipidaja AS-i Citadele banka nimel, mitte filiaali nimel, kuigi täitemenetluses on täitur lugenud sissenõudjaks AS-i Citadele banka Eesti filiaali.
1.3.Teiseks vaidlustas avaldaja kohtutäituri määratud kinnisasja hinna. Asjaolu, et avaldaja esindaja kirjutas arestimisaktile alla ning ei esitanud enne akti koostamist hinna kohta vastuväiteid, ei tähenda, et avaldaja nõustus kohtutäituri määratud hinnaga. Allkiri kinnitas seda, et avaldaja esindaja viibis arestimisakti koostamise juures. Ühestki seadusest ei tulene, et võlgnik peab kohtutäituri määratud hinna vaidlustama enne arestimisakti koostamist või selle ajal. TMS § 74 lg 7 kohaselt on võlgnikul õigus kohtutäituri määratud hinda vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras 10 päeva jooksul. Kohtutäitur selgitas hinna vaidlustamise korda põhjalikult ka arestimisaktis. Väär on täituri viide TMS §-le 75 lg-le 5, kuna nimetatud norm ei käsitle hinna määramist. TMS § 75 ei ole § 74 suhtes erinormiks. Samuti piirab TMS § 75 lg 5 kaebamise õigust üksnes osas, mis puudutab „märkusi arestitava vara kohta“. See säte ei hõlma märkusi ega vastuväiteid täituri poolt määratava hinna kohta. Arestitav vara kui objekt ja täituri poolt hinna määramine kui toiming ei ole samastatavad.
1.4.Avaldaja palus kaebuse kohtutäituri 10. novembri 2021, a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334 rahuldada ning kohtutäituri 8. oktoobri 2021. a arestimisakti ja 10. novembri 2021. a otsuse täiteasjas nr 027/2021/1334 tühistada ning tunnistada kohtutäituri tegevus kinnisasja hinna vaidlustamise järel eksperdi määramise taotlemata jätmise osas õigusvastaseks. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit taotlema kohtult kinnisasja hindamiseks eksperdi määramist TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Merle Saar-Johansoni 21.08.2018 leping notariaalasjas nr 2115 ja sissenõudja AS-i Citadele banka Eesti filiaali avaldus. Täitemenetluse realiseeritakse hüpoteegiga tagatud nõuet. 8. oktoobril 2021 koostas kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas kinnisasja arestimise akti, mille kohtutäitur, sissenõudja ja avaldaja esindajad allkirjastasid. 18. oktoobril 2021 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur lahendas kaebuse 10. novembri 2021. a otsusega ning jääb oma otsuses esitatud seisukohtade juurde. Välismaa krediidiasutuse filiaal on õigustatud alustama enda nimel täitemenetlust ja realiseerima täitemenetluses hüpoteeki oma emaäriühingu nimel. Kohtutäituri arvates on välismaa krediidiasutuse filiaal nii emaühingu esindajaks kui ka sellega samastavaks isikuks. Kui välismaa ettevõte soovib oma hüpoteeki Eestis realiseerida, teebki ta seda oma filiaali kaudu.
2.2.8. septembril 2021 täitmisteate kättesaamise kinnitamisel ei esitanud võlgnik ühtegi vastuväidet selle kohta, et täitemenetlust on alustatud vale sissenõudja avalduse alusel. Avaldajal oli võimalik täitmisteatega tutvuda ja esitada kaebus 10 päeva jooksul, kuid ta ei teinud seda. Samuti ei esitanud võlgniku esindaja vastuväiteid 8. oktoobril 2021 kinnisasja arestimise ajal.
2.3.Kohtutäituri hinnangul ei ole arestimisakti tühistamine põhjendatud. Kohtutäitur ei ole ühtegi TMS § 55 p-dest 1–4 rikkunud. Vara on arestitud kehtiva täidedokumendi alusel, milleks on notariaalne kokkulepe hüpoteegi seadmise kohta. Avaldajale on täitmisteade kätte toimetatud ning kinnisasja on arestinud selleks pädev isik (kohtutäitur). Arestimine viidi läbi kohtutäituri, sissenõudja esindaja ja avaldaja esindaja juuresolekul. Avaldajale on tema õigusi täitemenetluses selgitatud. Samuti selgitas kohtutäitur arestimisel, et avaldajal on võimalik
2-21-17813 esitada arestimisakti kohta märkusi ning nende puudumise korral ei saa ta tulevikus enam märkustele tugineda. Avaldaja märkusi ei esitanud. Seega ei ole arestimisakti tühistamiseks alust, kuna tühistamise eeldused ei ole täidetud.
2.4.Arestimisaktis sätestatud hinna vaidlustamine ei ole põhjendatud. Avaldaja viibis arestimisakti koostamise juures ja nõustus allkirja andmisega aktis nimetatud hinnaga, seega on ta edasikaebe (st eksperdi määramise) õigusest ilma jäänud (TMS § 75 lg 5). Arestimisaktis hinna vaidlustamine oleks võimalik olukorras, kus vara hindab kohtutäitur isiklikult. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Arestimisaktile allkirja andes nõustus avaldaja hinnaga. Täitemenetluses ei koostata eraldi dokumenti arestitava vara hinna kohta. Sissenõudja seisukoht
3.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitemenetluse algatamise avaldusest ja täitedokumentidest nähtub, et täitemenetluse on algatatud sissenõudja/hüpoteegipidaja AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu. Seega on täitemenetluse algatanud hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud juriidiline isik ning täitemenetlus on õiguspärane. Sissenõudja andmete ebatäpsus arestimisaktis ei anna alust selle tühistamiseks. Ebatäpsuse saab kohtutäitur parandada õiendiga. TMS § 74 lg 3 kohaselt hinnatakse asi võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Arestimise juures viibisid nii võlgnik kui sissenõudja ning kokkuleppel märgiti arestimishinnaks üheksa miljonit eurot. TMS § 74 lg 4 kohaselt, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Nii võlgnik kui sissenõudja viibisid arestimise juures ja saavutasid hindamise osas kokkuleppe. Seega ei ole vara arestimishinda määranud kohtutäitur. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a määrusega kaebuse ning tühistas kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse täiteasjas nr 027/2021/1334. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
4.1.Maakohus nõustus avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse algatas vale isik. Arestimisakti kohaselt on sissenõudjaks ja täitmisavalduse esitajaks AS-i Citadele banka Eesti filiaal, mis nähtub nii akti esilehel täitemenetluse osaliste nimekirja päisest kui ka arestimisakti tekstist. Arestimisaktis on märgitud sissenõudja registrikoodiks 11971924, mis on AS Citadele banka Eesti filiaali registrikood, mitte hüpoteegipidaja Citadele banka registrikood. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et avaldajale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 21879701) on IV jakku kantud hüpoteek AS-i Citadele banka (registrikood 40103303559) kasuks, mitte AS Citadele banka Eesti filiaali (registrikood 11971924) kasuks. Ühestki kohtutäituri koostatud dokumendist ei nähtu, et sissenõudjaks on AS Citadele banka (registrikood 40103303559). Vaidlust, ei ole, et avaldaja vastu on nõue AS-il Citadele banka (registrikood 40103303559), kelle kasuks on seatud ka hüpoteek avaldaja kinnisasjale. Kuna AS Citadele banka Eesti filiaalil ei ole nõuet avaldaja vastu täiteasjas nr 027/2021/1334, ei saa ta olla selle täitemenetluse osaliseks.
4.2.Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja ei oma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ja 2 kohaselt õigusvõimet. Seega ei saa AS-i Citadele banka Eesti filiaal olla täitemenetluses sissenõudjaks. Kohtutäituri koostatavates täitedokumentides tuleb selgelt välja tuua sissenõudja isik, et võlgnikul ja kolmandatel isikutel oleks üheselt selge, millise isiku ehk sissenõudja nõuet täidetakse. Olukorras, kus sissenõudjat esindab täitemenetluses esindaja, peab esindaja isik olema selgelt
2-21-17813 välja toodud. Maakohtu hinnangul on lubamatu olukord, kus kohtutäituri poolt koostatud täitedokumentidest ei ole võimalik selgelt eristada sissenõudja ja esindaja isikut. Sellega võib kaasneda olukord, kus täitemenetluses täidetakse nõue isikule, kellel seda nõuet ei ole.
4.3.Kinnisasjale arestimisaktis määratud hinna vaidlustamise osas nõustus maakohus avaldaja seisukohaga, et arestimisakti allkirjastamine ei too kaasa TMS § 74 lg-s 7 sätestatud kaebeõiguse kaotamist. Arestimisaktist ei nähtu, et kinnisasja hinnati TMS § 74 lg 3 kohaselt poolte kokkuleppel. Kinnisasja arestimisaktis ei ole selgitatud kinnisasja hinna määramise asjaolusid. Arestimisaktis on viidatud lisale, mis sisaldab eksperthinnangut nr 0893-20, millest kohus järeldab, et avaldaja ja sissenõudja ei saavutanud TMS § 74 lg-s 3 sätestatud korras kokkulepet kinnisasja hinna kohta. Seega on kinnisasja hinna määranud kohtutäitur, lastes selle eelnevalt TMS § 74 lg 6 kohaselt hinnata eksperdil.
4.4.Maakohus ei nõustunud kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse p-s 4.6 toodud seisukohaga, mille kohaselt võlgnik nõustus allkirja andmisega arestimisaktis märgitud hinnaga. Juhul, kui arestimisakti allkirjastamine tooks automaatselt kaasa nõustumise kinnisasja hinnaga, tuleks võlgnikule selgitada, et kinnisasja arestimisakti allkirjastamisel kaotab võlgnik õiguse kinnisasja hinda vaidlustada. Sellist selgitust kinnisasja arestimisaktist ei nähtu. Samuti ei nähtu kinnisasja arestimisaktist, et kohtutäitur oleks küsinud ja võlgnik oleks kinnitanud, et tal puuduvad mistahes vastuväited arestimisaktis määratud hinnale. Seega ei ole kohtutäituril alust väita, et võlgnikul puudusid vastuväited määratud hinna suhtes. Olukorras, kus arestitakse väärtuslik kinnisvara, mis on koormatud üürilepingutega, kahjustab võlgnikku olukord, kus eeldatakse, et võlgnik peab olema suuteline otsustama kinnisasja väärtuse üle arestimise läbiviimise ajal. Maakohtu hinnangul on täitemenetluse osaliste õigused tagatud sellega, et neil on muu hulgas õigus kinnisasja hind vaidlustada, ning edasikaebeõigusega, mille ajal on võimalik kaaluda täitemenetluses esitatud asjaolusid.
4.5.Kokkuvõttes oli avaldajal õigus kinnisasja hind TMS § 74 lg-s 7 ja §-is 217 sätestatud korras vaidlustada. Seega tuli kohtutäituril TS § 74 lg-s 8 sätestatud korras taotleda kohtult kinnisasja hindamiseks eksperdi määramist.
4.6.Kuna maakohus leidis, et filiaal ei ole õige sissenõudja ning avaldajal on kaebeõigus vara hinna vaidlustamise osas, siis tühistas maakohus kohtutäitur 10. novembri 2021. a otsuse.
4.7.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause kohaselt avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikud menetluskulusid kandnud, mistõttu ei olnud maakohtul vaja neid kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse peale rahuldamata. Samuti palus kohtutäitur tühistada täiteasjas nr 027/2021/1334 esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldatud menetluse peatamise. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta avaldaja kanda ning mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulu 1045 eurot ning viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.1.Kohtutäitur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi täitmisavalduse kohaselt on sissenõudjaks AS Citadele banka (registrikood 40103303559), Eesti filiaali kaudu, tuleb järeldada, et kuna kohtutäitur on kõigis täitedokumentides märkinud sissenõudjaks AS Citadele banka Eesti filiaali, siis on filiaal vale sissenõudja. Selline maakohtu järeldus ei tugine seadusele. Maakohus on ekslikult järeldanud, et AS-i Citadele banka Eesti filiaal ei ole samastatav hüpoteegipidajaga. Filiaali asutamise eesmärk on võimaldada äriühingul oma tegevust teises liikmesriigis lihtsamini korraldada. Filiaal on täielikult samastatav välismaise
2-21-17813 äriühinguga. Seda põhimõtet kinnitavad nii äriseadustik kui ka krediidiasutuste seaduse (KAS) § 206 lg 1, mis lubab välismaisel äriühingul valida, kas ta osutab teenuseid filiaali kaudu või piiriüleselt. Seda, et AS Citadele banka ja AS-i Citadele banka Eesti filiaali näol on tegemist ühe ja sama juriidilise isikuga, on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr 2-07-52995, p 31, samuti Riigikohus oma otsuse nr 3-2-1-98-10, p-s 13. Seega sai ka AS Citadele banka osaleda menetluses oma filiaali kaudu. Filiaali sõlmitud lepingutest tulenevad õigused saavad tekkida ja tekivadki üksnes äriühingule ning viimane on õigustatud vastavad õigused maksma panema täitemenetluses oma filiaali kaudu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-36006). Kuna filiaal ei ole juriidiline isik, siis ei saa filiaali kinnistusraamatusse hüpoteegipidajana kanda (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1).
5.2.Kohtutäitur ei nõustu ka maakohtu järeldustega võlgniku kaebeõiguse olemasolu kohta. Maakohus leidis ekslikult, et arestimisaktile allakirjutamine ei too kaasa TMS § 74 lgs 7 sätestatud kaebeõiguse kaotust. Kohtutäitur jääb oma seisukoha juurde, et arestimisakti allkirjastamisega nõustus avaldaja arestitud vara hinnaga. Kui võlgnikul on vastuväiteid arestimisakti kohta, siis kantakse vastuväited aktile või võlgnik jätab arestimisakti allkirjastamata. Ekslik on maakohtu järeldus, et kuna arestimisaktile oli lisatud varem koostatud eksperthinnang, siis järeldub sellest, et võlgnikul ja sissenõudjal puudus kokkulepe hinna kohta. Arestimisaktile lisatud hindamisakti kohaselt oli arestitud vara turuväärtus 2020. aastal 6 900 000 eurot, so 2 100 000 eurot vähem kui 2021. a arestimisaktis sissenõudja ja võlgniku poolt kokkulepitud hind. Ei ole usutav, et võlgnik ei nõustunud aastaga ligi veerandi võrra tõusnud arestitud vara turuväärtuses kokku leppimisega. Hind on oluline osa arestimisaktist ning hinnaga mittenõustumise korral oli osapooltel võimalik teha avaldusi või märkusi arestitava vara kohta arestimisakti koostamise ajal. Kui pooled ei jõua vara väärtuse osas kokkuleppele, säilib õigus esitada kaebus TMS §-i 217 alusel. Kohtutäitur on neid asjaolusid arestimisaktis selgitanud, samuti tegi kohtutäitur seda suuliselt.
5.3.Kuna kaebust menetletakse avaldaja huvides, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur esitas koos kaebusega menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja ja sissenõudja seisukohta.
7.Sissenõudja palus määruskaebuse rahuldada. Avaldaja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni ja õiguslikku põhjendust tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 kohaselt osaliselt muuta äriühingu filiaali puudutavas osas. Samuti tuleb resolutsiooni lisada, et kohtutäituril on kohustus puudutatud isiku kaebus kohtutäituri 10. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1334 uuesti läbi vaadata. Muus osas jääb resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi äriühingu filiaali puudutavas osas, mis iseenesest ei muuda maakohtu lõppjäreldust kohtutäituri otsuse tühistamise kohta.
Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusliku taotluse.
2-21-17813 Kohtutäitur taotles maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist ning sellest tulenevalt ka esialgse õiguskaitse korras kohaldatud täitemenetluse peatamise tühistamist. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse tühistamata, siis jääb jõusse ka esialgse õiguskaitse korras määratud täitemenetluse peatamine. Seega jääb kohtutäituri täitemenetluse peatamise tühistamise taotlus rahuldamata.
11.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et võlgnikul ja sissenõudjal puudus kokkulepe vara hinna kohta ning et arestimisaktile allakirjutamine ei too kaasa TMS § 74 lg-s 7 sätestatud kaebeõiguse kaotamist.
11.1.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arestimisakti allkirjastamisega ei kaotanud avaldaja TMS § 74 lg-s 7 sätestatud õigust kohtutäituri määratud vara hinda vaidlustada. Kolleegiumi hinnangul ei kohaldu kohtutäituri viidatud TMS § 75 arestitud vara hinna vaidlustamise asjades. Arestitud vara hindamise ja hinna vaidlustamisega seotud küsimusi reguleerib TMS § 74. TMS § 75 sätestab arestimisakti vorminõuded. Samuti reguleerib TMS § 75 arestimisakti koostamise menetluslikke reegleid. Kohtutäituri viidatud lg 5 ei käsitle vara hinnaga seotud avaldusi ega märkusi, vaid viidatud sätte kohased avaldused ja märkused võiksid puudutada arestitava vara koosseisu ning arestimisakti vorminõuete rikkumist, eelkõige ebaõigeid andmeid vara koosseisu kohta või muid vormilisi ebatäpsusi. Sellist tõlgendust toetab sätte sõnatus kaebeõigust puudutavas osas „Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda.“ Viimane sõnastus ütleb selgesõnaliselt, et kui sissenõudja või võlgnik õigeaegselt oma avaldusi või märkusi ei esita, siis ei saa nad hiljem akti „ebaõigele koostamisele“ tugineda. Kolleegiumi hinnangul viitab sätte selline sõnastus üsna kitsalt üksnes akti ebaõige koostamisega seotud märkustele ja avaldustele. Eelkirjeldatud tõlgendust toetab ka TMS-i sätete süstemaatiline tõlgendamine. Kuna arestitud vara hindamine ja vara hinna vaidlustamine on ammendavalt reguleeritud §-is 74, ei saa seadustiku sätteid süstemaatiliselt tõlgendades järeldada, et vara hindamisega seotud märkusi ja avaldusi saab teha TMS §-i 75 sätete alusel. Eelnevast tulenevalt ei ole nõustu kolleegium kohtutäituri järeldusega, et kuna võlgnik viibis arestimise juures, allkirjastas arestimisakti ning arestimisakti kohta avaldusi ega märkusi ei esitanud, kaotas ta õiguse arestitud asjale kohtutäituri poolt määratud hinda vaidlustada. Ka varasem kohtupraktika toetab tõlgendust, et TMS § 75 lg-t 5 saab kohaldada üksnes olukordades, kus menetlusosalise avaldused ja märkused puudutavad arestitud vara koosseisu või arestimisakti koostamisel tehtud formaalseid või menetluslikke eksimusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2752). Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et avaldajal oli võimalik kohtutäituri määratud hinda vaidlustada. Arestimisaktile allkirja andmist tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda üksnes kinnituseks, et avaldaja esindaja viibis arestimise kui täitemenetluse toimingu läbiviimise juures. Seda seisukohta toetab ka TMS § 75 sätete sõnastus. Seega ei saa akti allkirjastamist avaldaja esindaja poolt lugeda nõustumiseks arestimisaktis märgitud vara hinnaga.
11.2.Määruskaebuse teise etteheite osas, mille kohaselt maakohus leidis ekslikult, et AS-i Citadele banka Eesti filiaal ei saa olla täitemenetluses sissenõudjaks, selgitab kolleegium järgmist.
11.2.1.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht filiaali tegevusele sissenõudjana omistatava tähenduse osas ekslik ning seetõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi äriühingu filiaali puudutavas osas muuta. ÄS § 384 lg 1 kohaselt võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seega saab välismaine äriühing osaleda
2-21-17813 menetluses filiaali kaudu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, p 13). Filiaali tegutsemisest tekivad õigused ja kohustused välismaa äriühingule ning äriühingut ja tema filiaali ei saa käsitada eraldi isikutena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p 15 teine lõik ja p 18 teine lõik). Eelnevast tulenevalt saab kinnitada, et AS-i Citadele banka filiaal sai algatada täitemenetluse oma emaettevõtte nimel ning olla ka sissenõudjaks, kuna tulenevalt äriseadustikust omistatakse filiaali tegevus välismaa äriühingule. Filiaali eesmärk on lihtsustada välismaise äriühingu tegevust filiaali asukohariigis. Seega ei ole kohtutäituri tegevus täitemenetluse alustamisel AS-i Citadele banka Eesti filiaali esitatud avalduse alusel seadusega vastuolus ning filiaali võis märkida sissenõudjaks praeguses täitemenetluses.
11.3.Edasise menetluse selguse huvides täiendab kolleegium maakohtu määruse resolutsiooni lisades sellese p-i, millega kohustatakse kohtutäiturit avaldaja 18. oktoobri 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama (TMS § 217 lg 7, vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529, p 22). Menetluskulud
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna avaldajal ja sissenõudjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.