Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 20.12.2007.a esitas hageja õiguseellane Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ M14.07.2006.a. faktooringlepingu nr. 472FAC0600028, mille juurde sõlmiti 24.08.2006.a. lisa 1. Faktooringleping alusel omandas hageja OÜ-lt M viimase poolt teenuste osutamisest tulenevad nõuded (arved) TOY ning NNITLTD OY (edaspidi ka ostjad) vastu. Faktooringlepingu punktide 1.16 ja 8 alusel kohustus OÜ M ostjate poolt tasumata nõuded (arved) hagejalt täies ulatuses tagasi ostma, samuti punkti 11 kohaselt tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Faktooringlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostjate vahel käenduslepingud: TMga 26.07.2006.a. käendusleping nr. XXX, mille juurde sõlmiti 24.08.2006.a. muudatus nr. 1; T Š sõlmiti 26.07.2006.a. käendusleping nr. XXX, mille juurde sõlmiti 24.08.2006.a. muudatus nr 1. Faktooringlepingu alusel omandas hageja OÜ-lt M alljärgnevad nõuded TOY vastu, mida hagejale ei tasutud: arve nr. 06/0909, 21.09.2006.a summas 14 004,90 EUR, arve nr. 06/0911, 28.09.2006.a, summas 3 000 EUR; arve nr. 06/0912, 02.10.2006.a., summas 9 000 EUR; arve nr. 06/1008, 18.10.2006.a summas 11 250 EUR; arve nr. 06/1009, 18.10.2006.a. summas 10 046 EUR; arve nr. 06/1010, 20.10.2006.a., summas 11 414 EUR; arve nr. 06/1012, 24.10.2006.a, summas 3 816 EUR; -arve nr. 06/1014, 31.10.2006.a., summas 8 400 EUR. ja nõude Nit NIOY vastu, mida hagejale ei tasutud: arve nr. 06/1005, 05.10.2006.a., summas 1391,70 EUR. Hageja esitas 13.12.2006.a OÜ-le MTOY arvetest tulenevate nõuete tagasiostukohustuse täitmise nõude, paludes tasuda vastavatest arvetest tulenevate nõuete tagasiostusumma 63 837,81 EUR Hagejale hiljemalt 20.12.2006.a ja 18.12.2006.a. OÜ-le MNit NIOY arvest tuleneva nõude tagasiostukohustuse täitmise nõude, paludes tasuda vastavast arvest tuleneva nõude tagasiostusumma 1252,53 EUR Hagejale hiljemalt 22.12.2006.a. Tagasiostukohustus ei täidetud ja hageja esitas 31.05.2007 OÜ-le M pankrotihoiatuse ning 13.06.2007 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Vaatamata eeltoodule ei ole vastavate arvete tagasiostusummasid hagejale seniajani tasutud. Harju Maakohtu 08.10.2007.a. otsusega kuulutati välja OÜ M pankrot. 17.10.2007 esitas hageja nõudeavalduse OÜ M(pankrotis) pankrotimenetluses faktooringlepingust tuleneva võla nõudes summas 1 761 807,55 krooni, millest 1 018 442,51 EEK on põhivõlg ning 743 365,04 EEK põhivõla tasumisega viivitamise tagajärjel kogunenud viivised. Hageja esitas kostjatele 03.01.2007.a. kirjalikud nõuded käenduskohustuse täitmiseks, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 17.01.2007.a. Samuti on hageja esitanud 30.10.2007.a. kostjatele korduva pretensiooni käenduskohustuste täitmiseks, millega on palunud kostjatel tasuda käenduskohustuse täitmiseks hiljemalt 11.11.2007.a. Kostjad käenduskohustust täitnud ei ole. Faktooringlepingu põhitingimustes sätestatud tagasiostukohustuse, üldtingimuste punktide 1.16 ja 8 kohaselt pidi OÜ M arvetest tulenevad nõuded pangalt tagasi ostma ja tasuma vastavate nõuet tagasiostusumma 2 päeva jooksul alates vastavasisulise nõude esitamisest hageja poolt. OÜ M oma lepingulist kohustust ei täitnud. Faktooringlepingu tingimuste kohaselt, kui OÜ M viivitab mistahes maksekohustuse täitmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest Hagejale viivist 0,25 % viivitatud summal päevast (punkt 11). Faktooringlepingu täitmise tagamiseks kostjatega sõlmitud käenduslepingute punkti 1.2 kohaselt vastutavad käendajad faktooringlepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt OÜ-ga M . Käendajad vastutavad OÜ M poolt tagastamata faktooringlimiidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 191’735 EUR.

Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt juhul, kui OÜ M ei täida faktooringlepingust tulenevaid kohustusi, võib pank nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas OÜ-lt M või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käendaja on kohustatud täitma OÜ-lt M poolt panga kasuks täitmata rahalised kohustused 14 päeva jooksul. Hageja esitab hagiavalduses nõude ja viiviste arvestuse. Kokku on hageja nõue kostjate vastu seega 112 600,02 EUR, millest 65 090,34 EUR on põhinõue ning 47 509,68 EUR on põhivõla tasumisega viivitamise tagajärjel tekkinud viivised. Arvestades Eesti Panga kurssi 1 EUR = 15,6466 EEK on hageja nõue väljendatuna Eesti kroonides kokku 1’761’807,55 krooni, millest 1’018’442,51 krooni on põhivõlg ning 743’365,04 krooni viivised. Hageja täitmise nõue jääb käenduslepingus kokku lepitud kostjate vastutuse piiresse. Hageja palub 14.01.2008.a kohtusse laekunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt mõista TMlt ja T Šlt solidaarselt hageja kasuks välja 1’761’807,46 krooni, millest 1’018’442,51 krooni põhivõlg ja 743’364,95 krooni viivised ning menetluskulud jätta kostjate kanda. 14.04.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt on kostja T Šga sõlmitud käenduslepingu kuupäev 14.07.2006.a, mitte 26.07.2006.a nagu hageja esialgses hagiavalduses ekslikult märkis. 28.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt muutis kostja T.Š hageja internetipangas oma aadressiandmeid 18.04.2007.a, märkides uueks aadressiks XXX, Kuressaare. Hageja esitas kostjale saadetud nõuded käenduslepingute täitmiseks 03.01.2007.a, so enne kostja poolt oma aadressiandmete muutmist internetipangas. Nimetatud nõuded on kostjale saadetud tähitud postiga käenduslepingus näidatud aadressil, seega on nõue esitatud käenduslepingu kohaselt. Põhivõlgnik OÜ M kontoväljavõttelt nähtub, et hageja on faktooringlepingu alusel faktooritud arvete eest põhivõlgnikule raha üle kandnud. Hageja nõuet tunnustati OÜ M pankrotis summas 1’761’807,55 krooni. Hageja 28.11.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei ole nõutav viiviste summa ülemäära suur, kuna ei ole võrdne ega ületa põhivõla nõude summat vaid on põhinõude summast oluliselt väiksem. Hageja palub viiviste väljamõistmisel arvestada, et hageja ei ole esitanud faktooringlepingu punktis 11.2 sätestatud leppetrahvi tasumise nõuet ning nõuab üksnes viiviste tasumist. Samuti nõuab hageja viiviste tasumist üksnes põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisust lähtuvalt ning ei nõua kostjatelt käenduskohuste mittetäitmisest tulenevalt sellele lisanduvate viiviste tasumist. Vaatamata möödunud pikale ajavahemikule ning käenduslepinguga võetud kohustustele ei ole kostjad oma käenduskohustusi üldse täitnud ega astunud mingeid samme nende täitmiseks. Kirjalikud nõuded on edastatud kostjatele nende poolt hagejale esitatud aadressil tähitud postiga. 31.10.2007 korduva pretensiooni edastas hageja kostjatele samuti tähitud postiga, vastavad kirjad tagastas postiasutus hagejale. Seejuures TM kiri tagastati AS Eesti Post märkustega „loobunud saadetisest”. Kostjad oma aadressiandmete muutustest hagejat, vaatamata käenduslepingu punktis 3.1 sätestatud kohustusele, teavitanud ei ole. Hageja käitunud käenduslepingute kohaselt ning viivised ei ole tekkinud hageja tegevusetuse tõttu. Hageja 29.01.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt tuleneb lepingust müüja üldine ja täielik tagasiostukohustus faktoorimiseks esitatud arvete suhtes ja piisab üksnes asjaoludest, et müüja on esitanud arve pangale faktoorimiseks, pank on tasunud müüjale arvele vastava faktooringavansi, arvet ei ole pangale nõuetekohaselt tasutud. OÜ-l M tagasiostukohustuse tekkimise ja selle sisu osas ei oma mingit tähendust OÜ M erkantor kui müüja ja ostja vaheline võlaõigusleping. Kostja poolt viidatud faktooringlepingu üldtingimuste p 3.1 näol on tegemist OÜ M kinnitusega. OÜ M formaalsete kinnituste tegelikkusele vastavus või mittevastavus ei saa tuua ega too kaasa muutuseid tema kui faktooringlepingu järgi kohustatud isiku kohustustes, sh

tagasiostukohustuses. Kostja poolt viidatud asjaolud ei oma OÜ M agasiostukohustuse tekkimise või selle määramise suhtes mingit tähtsust. Käenduslepingu p-des 1.1, 1.2 ja 1.3 kokkulepitu kohaselt on käendajad võtnud täieliku vastutuse faktooringlepingust tulenevate OÜ M kohustuste eest, ainsaks piiranguks on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma piirides. Käenduslepingu p 1.3 alusel tekib käendajatel käenduskohustus isegi siis, kui hageja faktooris faktooringulepingu tingimustele mittevastavaid arveid. Käendatav kohustus on piisavalt määratletud. Arved on esitatud faktooringlepingu põhitingimustes fikseeritud ostjatele ehk arvete järgi kohustatud isikud võrreldes faktooringulepinguga muutunud ei ole, samuti ei ole muutunud käendatava kohustuse sisu. Seega ei ole käendajate võimalikku käenduskohustuse riski ega ka kokku lepitud vastutuse ulatust suurendatud. Kõik kostjad on võrdsetes osades OÜ M osanikud, samuti juhatuse liikmed või juhtivad töötajad. Tulenevalt oma positsioonist ja seisust OÜ-s M erkanter, oli kostjatel täielik ülevaade ja teave OÜ M poolt faktoorimiseks esitatud arvetest, nende aluseks olevatest võimalikest võlaõiguslikest lepingutest ning faktoorinlepingust tulenevates OÜ M kohustustest. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostja T Š vastus Kostja 14.03.2008.a kohtusse laekunud vastuse kohaselt on hagi põhjendamatu. 06.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt nägi kostja hagile lisatud nõuet käenduslepingu täitmiseks ja korduvat pretensiooni esimest korda hagi materjalidega tutvudes, kuna vastav nõue ja pretensioon saadeti kostja endise elukoha aadressil Tallinnas, Vabaõhukooli tee 6/Metsakooli tee 19-2. Kostja elukoht ja rahvastikuregistrijärgne aadress on alates detsembrist 2006 Aia 66-4, Kuressaare linn 93812, Saare maakond. Kostja 14.01.2009.a kohtusse laekunud täiendavate seisukohtade kohaselt hageja faktooringulepingu üldtingimuste punkt 1.16 sätestab müüja tagasiostukohustuse sisu. Üldtingimuste punkt 1.3 defineerib arve. Seega arveks (nõudeks), millise tagasiostmise kohustus MOÜ-1 faktooringulepingu alusel sai tekkida, sai vastavalt üldtingimustele olla vaid arve, mis vastab alljärgnevale kolmele tingimusele: see esitati müüja poolt faktoorimiseks; see vastas faktooringulepingu tingimustele; sellel on panga ülevõtumärkus. Kostja juhib tähelepanu üldtingimuste punktidele p 3.1. , 3.1.7. ja 3.1.8. Üldtingimuste p 6.1.2 sätestab faktoorimisele kuuluva arve kohustuslikud rekvisiidid. Hageja poolt ei ole esitatud lepingut, mille alusel ostjale esitatud arved on esitatud faktoorimiseks pangale. Seega ei ole hageja tõendanud, et OÜ-1 Mon tema ees arvete (nõuete) tagasiostukohustus üldse tekkinud ning faktooringuleping seetõttu nõuetekohaselt täitmata. Kostjaga sõlmitud käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt vastutab käendaja panga ees faktooringulepingu nõuetekohase täitmise eest. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt oleks faktooritud faktooringulepingu tingimustele vastava võlaõigusliku lepingu alusel esitatud ja faktooringulepingu tingimustele vastav arve. Käenduslepingu kohase kohustuse tekkimist ei saa tõendada pelgalt faktooringulepingu olemasolu fakt, hageja poolt esitatud kirjad ja nõuded ega ka asjaolu, et mingisugune hageja nõue OÜ M vastu on pankrotimenetluses tunnustatud. Juhul, kui OÜ M poolt esitati hagejale faktoorimiseks faktooringulepingu tingimustele mitte vastavaid arveid ning sellised arved hageja poolt ka faktooriti, on see nimetatud kahe isiku vaheline probleem, mille alusel ei saa tekkida käenduskohustust kostjal. Kostja TM vastus Oma 24.10.2008.a kohtusse laekunud vastuses leiab kostja, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale kätte toimetanud 03.01.2007 käenduslepingu täitmiseks nõude või 30.10.2007 korduva pretensiooni. Sellest tulenevalt on juba viivise nõue kasvanud ebamõistlikult suureks ja see on toimunud hageja tegevusetuse tõttu.

Viivise määr 0,25% teeb aastaseks viivise määraks 90%, mis kostja hinnangul ületab hageja õigustatud huvi ja on põhisumma suurust arvestades äärmiselt koormav. Kostja majanduslikku seisundit ilmestab tõsiasi, et kostja vastu on esitatud kohtusse pankrotiavaldus (tsiviilasi nr 2-0853110). Kinnisvara ega märkimisväärset vallasvara kostjal ei ole. Kostja palub seetõttu jätta täitmise potentsiaalita hagi rahuldamata ning taotleb hagi põhinõude rahuldamise korral viivisenõude vähendamist. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ Ms õlmisid 14.07.2006.a faktooringlepingu (edaspidi leping) ja selle juurde 24.08.2006.a lisa nr 1 (tl 8-13). Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis kostja T.M käenduslepingu 26.07.2006.a (tl 14-16) ja kostja T.Š 14.07.2006.a (tl 20-22). Vaidlust ei ole selles ja nimetatu nähtub nii arvetest (tl 23-39, tl 208-217), teatistest (tl 40-41) kui ka konto väljavõttest (tl 134-136), et OÜ Mjäi hagejale võlgu 1’018’442,51 krooni, hageja on esitanud pankrotihoiatuse ja -avalduse (tl 42-44), OÜ M suhtes on välja kuulutatud pankrot (tl 45), hageja on esitanud pankrotimenetluses oma nõudeavalduse nõude summas 1’761’807,55 tunnustamiseks (tl 46) ja nimetatud nõuet on tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul (tl 137140). Vaidlust ei ole selles, et hagejal oli õigus lepingu alusel nõuda OÜ-lt M mistahes maksekohustuse täitmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest hagejale viivist 0,25% viivitatud summalt päevast (lepingu punkt 11.1). Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ka hageja viivisenõude matemaatilisele arvestusele ja viiviste summale 743’365,04 krooni. Vaidlust ei ole selles, et T.M ja M.P olid OÜ Mjuhatuse liikmed ja käesolevas menetluses kostjateks olevad isikud on sama äriühingu osanikud. Vaidlus on selles, kas käendajatel on tekkinud kohustus tasuda hageja poolt nõutavad summad (kas käenduskohustus on tekkinud) ja kas viivise nõue ei ole ülemäära suur. Ümbrikuga (tl 190-191) loeb kohus tõendatuks, et kostja T.Mle saadeti nõue käenduslepingu täitmiseks ja korduv pretensioon (tl 47, 50-51), ja viimase vastuvõtmisest on T.M loobunud, mida tõendab märge ümbrikul. Hageja on pretensiooni kätte toimetanud käenduslepingu kohaselt. T Šga sõlmitud käenduslepingu p 3.1 kohaselt lasus kostjal kohustus teatada ühe nädala jooksul peale lepingus toodud andmete muutumist sellest kirjalikult pangale. Teatisega (tl 131) loeb kohus tõendatuks, et 18.04.2007.a teatas kostja internetipanga vahendusel hagejale muudatustest oma kontaktandmetes. Käenduslepingu p 3.3 kohaselt loetakse panga teade käendajale kätteantuks muuhulgas siis, kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga käendaja lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis päeva. Nõuetega (tl 49) loeb kohus tõendatuks, et kostjatele esitati kirjalik nõue käenduslepingutest tulenevate nõuete täitmiseks 03.01.2007.a. AS Eesti Post arvega ja tähtkirjade loendiga (tl 132-133) loeb kohus tõendatuks, et kostjale saadeti tähtkiri 03.01.2007.a aadressil Vabaõhukooli tee 62/Metsakooli tee 19-2, Tallinn. Nimetatud aadress nähtub kostjaga sõlmitud käenduslepingust. Seega saadeti pretensioon kostjale käenduslepingus kokkulepitu kohaselt ja enne tema poolt aadressi muutmist internetipangas. Korduva pretensiooniga (tl 54-55) loeb kohus tõendatuks, et see saadeti kostja lepingujärgsele aadressile pärast 18.04.2007.a kostja poolt internetipangas muudatuste tegemist. Nimetatu ei välista aga kostja kohustuste tekkimist hageja ees, kuna esimene täitmise nõue saadeti nõuetekohaselt. Lisaks on oluline hageja poolt esile toodud ja kostjate poolt vaidlustamata väide, et kostjad olid OÜ M(pankrotis) osanikud, juhatuse liikmed või vastutavad töötajad. Seega pidi kostjatele teada olema ka OÜ M faktooringlepingust tulenevate nõuete olemasolu ja sissenõutavus.

Faktooringlepingu üldtingimustega loeb kohus tõendatuks, et lepingu p 1.16 sätestab tagasiostukohustuse mõiste/üldpõhimõtte ja lepingu p 8 selle sisu. Tõlgendades neid sätteid koosmõjus lepingu punktidega 1.3, milles sätestatakse arve mõiste ja lepingu p-ga 3.1.3, 3.1.7 ja 3.1.8, milles sätestatakse müüja kinnituste sisu arvete esitamisega pangale, lepingu 6.1.2, milles sätestatakse arve kohustuslikud rekvisiidid, saab teha järelduse, et OÜ M poolt pangale esitatud arved vastasid lepingus sätestatud tingimustele. Nimelt nähtub lepingu p-st 3.1.3, et arve esitamisega pangale kinnitas müüja ka seda, et ta on nõus pangale faktoorimiseks esitatud arvetele kehtiva tagasiostukohustusega vastavalt lepingu p-le 8. Lepingu p-st 8.2. c tulenevalt oli aga müüjal tagasiostukohustus ka arvete suhtes, mille puhul pangal oli alust arvata, et müüja on faktoorimiseks esitanud tegelikkusele mittevastava arve. Arve mõiste kohaselt on arveks lepingu tähenduses müüja poolt pangale faktoorimiseks esitatav lepingu tingimustele vastav ülevõtumärkusega arve. Kui hagejale oli teada T.Š osalus OÜ-s Mja positisioon finantsjuht, ei ole põhjust pidada arveid allkirjastamata arveteks, kuna hagejal oli igati alus uskuda, et T.Š tegutseb OÜ M esindajana ja tal on volitused arvete allkirjastamiseks (TsÜS § 118 lg 2). Ühestki faktooringlepingu ega käenduslepingu tingimusest ei tulene, et pank pidanuks kontrollima OÜ M ja ostja vahelist võlaõigusliku lepingu olemasolu ja esitama käenduslepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumiseks OÜ M ja ostjate vahelised võlaõiguslikud lepingud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal T.Ml on õigus taotleda viivise vähendamist, arvestades hageja õigustatud huvi ja kostja raske majandusliku olukorraga. Sisuliselt on kostja tuginenud oma viiviste vähendamise taotluse esitamisel kohustuse kohase täitmise rikkumise vabandatavusele (VÕS § 103 lg 2). Mida kostja hageja õigustatud huvi arvestamisega silmas on pidanud, ei ole kostja selgitanud, mistõttu pole see väide kontrollitav. Võlgniku võimalikud majanduslikud raskused on käsitletavad sotsiaalse asjaoluna, mis kuulub võlgniku enda vastutussfääri. Võlgnik pidi käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega arvestama lepingu sõlmimisel ja seega ei ole selliste takistuste ilmnemisel tegemist vääramatu jõuga. Võlaõigusseadus näeb üldjuhul ette garantiivastutuse, vastutus kohustuse rikkumise eest on võlaõigusseaduse tähenduses esmajoones võimalus kohaldada õiguskaitsevahendit rikkumisele tuginedes ja kohus leiab, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Viivis on leppetrahvi alaliik, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel eelkõige rahalise kohustuse rikkumise juhuks eelnevalt kokku leppida sanktsioonis. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Põhivõlgnik ja hageja on lepingus kokku leppinud sanktsioonis, kui põhivõlgnik lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätab, käenduslepingu kohaselt vastatavad aga käendajad faktooringulepingu kohase täitmise eest solidaarselt müüjaga, muuhulgas ka viivise eest ja käendajate vastutus on piiratud summaliselt (käenduslepingu punktid 1.1, 1.2 ja 1.3.). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb siiski võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada (TsÜS § 138). Leppetrahvi saab kohus ka tulenevalt oma diskretsiooniõigusest vähendada. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, väites, et viivis on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole väitnud, et viivis ei vasta võlgnevusele. Viivise vähendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (VÕS § 162). Antud juhul ei nõua võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist. Seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud nii käenduslepingust tuleneva põhivõla kui ka viivise nõudes (VÕS § 142 lg 1 ja lg, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1) ja kuulub rahuldamisele.

Kostjatelt kuulub väljamõistmisele solidaarselt põhivõlg summas 1’018’422,51 krooni ja viivised 743’365,04 krooni (VÕS § 150). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.