Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

seetõttu, et ta oma tegevuse tõttu töötajate esindajana on muutunud tööandjale tülikaks. Seega ei olnud hageja sisuliselt töötajate esindaja ning temale ei saa seetõttu laieneda ka töötajate esindajale ettenähtud tagatised. Töötajate esindaja kaitse regulatsiooni eesmärk on tagada ennekõike see, et töötajate esindajaga ei lõpetataks töölepingut tema tegutsemise tõttu töötajate esindajana. Kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on muu, ennekõike majanduslik, põhjus, peab tööandja ennekõike hindama töötajate tööalaseid tulemusi. On tõendatud, et hageja töö tulemused võrreldes teiste töötajate tulemustega olid märkimisväärselt halvemad. Kostja lähtus koondamise otsuse tegemisel põhikohaga samasugust tööd tegevate töötajate tööalastest näitajatest. Seega ei olnud hageja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seetõttu, et kostja ei järginud nõuet jätta eelisjärjekorras tööle oma tööalaste näitajate poolest märkimisväärselt halvemate tulemustega, kuid formaalset töötajate esindaja staatust nautiv, hageja. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta reaalset kahju. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seada isik olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Hüvitise tulemusel ei tohi hüvitise saaja hüvitise maksja arvel rikastuda. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejale mingit kahju ei olegi tekkinud. Kostja teatas hagejale töölepingu lõpetamisest ette 4 kuud ning maksis töölepingu lõppemisel ka seadusega ettenähtud koondamishüvitise 4 kuu keskmise palga suuruses summas. Seega oli hagejal aega omale teise töökoha otsimiseks 4 kuud. Hageja kasutab ära oma formaalset töötajate esindaja staatust, ei ole andnud hagejale võimalust oma eksimust parandada, ning käitub äärmiselt pahatahtlikult kostja suhtes, kes on temaga käitunud töösuhet lõpetades väga viisakalt ning mõistlikkuse ning hea usu põhimõtteid järgides. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja lõpetas töölepingu nr 60/99 lisaga 3 töölepingu hagejaga 2.11.2008 TLS § 86 p 3 alusel (lk 26), otsustas maksta hagejale välja muuhulgas hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses TLS § 90 järgi. Hageja esitas hagi kostja vastu pidades temaga töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, kuna kostja ei järginud hageja töölejäämise eelisõigust, ei põhjendanud ametikoha koondamise põhjust, teates ei ole selgitatud koondamissituatsiooni põhjust (TLS § 98 lg 1), puudub viide töölejäämise eelisõiguste kriteeriumidele (§ 99). Hageja on kostja juures alates 08.10.2007 valitud töökeskkonna volinikuks. See teave on esitatud ka tööinspektsiooni. Sellest tulenevalt on hagejal TLS § 94 sätestatud tagatised. Kostja pidanuks koondamisel eelistama töölejäämisel hagejat. Kostja tööinspektsiooni nõusolekut hageja koondamiseks ei küsinud (§ 94 lg 1). ITVS § 28 lg 2 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kostja arvates hageja reaalselt töökeskkonna voliniku ülesandeid ei täitnud, tema töötulemusi teiste töötajate omadega võrreldes oli hageja koondamine seaduslik. Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on töölepinguseaduses reguleeritud, on sätestatud, et töölejäämise eelisõigus on eelkõige töötajate esindajatel (§ 99). Selliseks töötajate esindajaks on ka töökeskkonna volinik, kes hageja oli. Seejärel peab tööandja eelistama neid, kellel on paremad töötulemused. See tähendab, et tööalased näitajad on sekundaarsed, hagejal oli töölejäämise eelisõigus tulenevalt sellest, et ta oli töötajate esindaja - töökeskkonna volinik. TLS § 94 nõuab tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, tööandja asukoha järgse tööinspektori nõusolekut. Hagejaga töölepingu lõpetamiseks puudus tööinspektori

nõusolek. ITVS § 28 lg 2 alusel lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, kuna tegi seda tööinspektori nõusolekuta. Töötulemused antud juhul asjasse ei puutu, hagi rahuldamise töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises tingib tööinspektori nõusoleku küsimata jätmine kostja poolt. ITVS § 29 lg 2 alusel tuleb hageja lugeda töölt lahkunuks omal algatusel 02.novembril 2008. Sama seaduse § 30 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis. Seadus näeb ette, et hüvitise võib välja mõista töötaja kuni kuue kuus keskmise palga ulatuses. Keskmise palga suuruse üle vaidlus puudub. Esitatud tõendi kohaselt on see 16 972,70 krooni (lk 27). Hüvitisena mõistab kohus hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga suuruses – 50 918,10 krooni – arvestades koondamise asjaolusid peab kohus sellises suuruses hüvitise väljamõistmist õiglaseks. Puuduvad asjaolud, mille tõttu hüvitis tulek välja mõista maksimum suuruses ehk kuue kuu keskmine töötasu. Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 ja § 124 lg 1 on hagihind 116 836,20 krooni. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega menetluse kulud jaotada poolte vahel. Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmise nõude pooles suuruses, jätab kohus menetluskuludest hageja kanda 1/3 ja kostja kanda 2/3. Kooskõlas § 174 lg 1 on pooltel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.