K. V. hagi Airline Services Estonia AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.juuni 2009 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Airline Services Estonia AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
29.september 2009
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja K. V. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXX XX-XX, XXXX XXXXXX, XXX
XXXX, XXXXXXXXX), esindaja Katrin Sarap Kostja Airline Services Estonia AS (registrikood 10866060, asukoht Lõõtsa 2a, Tallinn), esindaja adv Villu Otsmann
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22.juuni 2009 vaheotsus muutmata ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.12.2008 esitas K. V. Harju Maakohtusse hagi Airline Services Estonia AS vastu, paludes tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 02.11.2008 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks, mõista kostjalt välja TLS § 117 lg 3 alusel hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses - 101 836,20 krooni ja lugeda tööleping lõppenuks 02.11.2008 TLS § 79 alusel. Hagi põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja juures raamatupidajana kostja õiguseellase RAS-ga Estonian Air 17.07.1995 sõlmitud töölepingu alusel. 02.07.2008 esitati hagejale koondamisteade ja tööleping lõpetati 02.11.2008 TLS § 86 p 3 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Kostja ei järginud hageja töölejäämise eelisõigust, ei põhjendanud ametikoha koondamise põhjust, teates ei ole selgitatud koondamissituatsiooni põhjust (TLS § 98 lg 1), puudub viide töölejäämise eelisõiguste kriteeriumidele (§ 99). Hageja on alates 08.10.2007 kostja juures valitud töökeskkonna volinikuks. See teave on esitatud ka tööinspektsioonile. Sellest tulenevalt on hagejal TLS § 94 sätestatud tagatised. Kostja pidanuks koondamisel eelistama töölejäämisel hagejat. Kostja tööinspektsiooni nõusolekut hageja koondamiseks ei küsinud (§ 94 lg 1). TLS § 87 lg 5 järgi tulnuks hagejale kui töötajate esindajale koondamisest ette teatada üks kuu varem. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on jätnud järgimata hagi esitamise tähtaja ja kuritarvitab oma väidetavaid õigusi ning on minetanud sellega õiguse nõuete esitamiseks. Hagejale teati koondamisest piisavalt ette ja maksti piisav hüvitis. Hageja ei teinud midagi selle vaidlustamiseks ega näitamiseks, et ta soovib tööd jätkata. Hageja õigusi ei ole rikutud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-st 3 taotles kostja aegumise kohaldamiseks vaheotsuse tegemist.
3.02.07.2008 esitas kostja hagejale kirjaliku teatise töölepingu lõpetamise kohta, milles oli väljendatud kostja otsene tahteavaldus hagejaga töölepingu lõpetamiseks koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel (õigusliku tagajärje saabumiseks). Hageja on sellele 02.07.2008 omakäeliselt alla kirjutanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 72 lg 1 kohaselt peab tööandja töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatama kirjalikult ning tingimusteta. TLS § 72 lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda ainult teise poole nõusolekul. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 72
kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Käesoleval juhul sai hageja kätte kostja tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks 02.07.2008. Kostja ei ole esitanud hagejale teistsugust tahteavaldust töösuhte lõpetamise või jätkamise osas. Samuti ei ole kostja loobunud töölepingu lõpetamise teatisest. Seega on kostja esitanud hagejale oma selge õiguslikke tagajärgi kaasa toova tahteavalduse, hageja on selle tahteavalduse kätte saanud ning ta sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest teate kättesaamisel 02.07.2008.
4.TLS § 143 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ning ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Uue, alates 01.09.2009 kehtima hakkava TLS § 105 lg 1 kohaselt peab töötaja esitama kohtule hagi tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See kinnitab ka käesoleval ajal kehtiva TLS regulatsiooni mõtet ja eesmärki, mille kohaselt tuleb töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaja arvestamisel aluseks võtta aeg, mil töötaja sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, mitte aeg, mil temaga tööleping lõpetati.
5.TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga. Käesoleval juhul sai hageja oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 02.07.2008, mil talle esitati teatis töölepingu lõpetamise kohta. Seega algas hageja nõuete esitamise tähtaeg 03.07.2008 ning nõude esitamise tähtajaks oli 03.08.2008. Hageja on esitanud oma nõude pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning tema nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
6.22.06.2009 vaheotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Airline Services Estonia AS-i taotluse aegumise kohaldamiseks.
7.Vaidluse aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud TLS § 143 lg 1 järgi võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest ning lg 2 kohaselt võivad pooled töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. ITVS § 6 lg-ga 2 on kehtestatud, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtajaks on üks kuu. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.
8.Hageja esitas nõude töölepingu TLS § 86 p 3 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Tööleping lõpetati 02.11.2008. Tulenevalt hageja nõudest on hageja poolt tema väidetavate õiguste rikkumisest teada saamise päevaks 02.11.2008. Hagejal puudus võimalus esitada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet
enne, kui tööleping lõpetati. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise teatist. Õige on hageja väide, et vastavalt TLS § 72 lg-le 2 oli kostjal õigus hageja nõusolekul töölepingu lõpetamise teatisest loobuda. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata ja kohus jätkab asja menetlemist. Apellatsioonkaebus
9.Airline Services Estonia AS palus maakohtu vaheotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada hagi aegunuks ja jätta see rahuldamata.
10.TLS § 143 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Sisuliselt täpselt samasuguse regulatsiooni sätestab ka ITVS, mille § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ning § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.
11.Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaja arvestamisel tuleb aluseks võtta aeg, mil töötaja sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, mitte aeg, mil tema töösuhe tegelikult lõppes ning vormistati töölepingu lõpetamine TLS § 73 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul sai hageja oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 02.07.2008, mil talle esitati teatis töölepingu lõpetamise kohta. Seega algas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 03.07.2008 ning nõude esitamise tähtajaks oli 03.08.2008. Seetõttu on hageja esitanud oma nõude pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning tema nõue on aegunud.
12.TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Käesoleval juhul on TLS-s ning ITVS-s täpsustamata, mis hetkest alates tuleb hakata lugema tähtaega töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamiseks ning mis hetke tuleb lugeda õiguste rikkumisest teadasaamise või teada saama pidamise hetkeks.
13.VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldub VÕS ka töölepingutele. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb leping muuhulgas ülesütlemisega. TLS § 72 lg 1 toodud töölepingu lõpetamise teatis on oma sisult ja olemuselt tavaline ülesütlemisavaldus VÕS tähenduses. Seega kui tööandja on töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatanud (VÕS tähenduses esitanud ülesütlemisavalduse), loetakse, et töösuhe lõpeb teatises toodud tähtajal. Kostja on seisukohal, et hageja sai või pidi saama oma väidetavate õiguste rikkumisest teada juba töölepingu lõpetamise teatise saamisel 02.07.2008, mitte töösuhte tegeliku lõppemise päeval 02.11.2008. Asjaolu, kas töölepingu lõpetamine eraldi vormistati või mitte, ei muuda olematuks töölepingu lõpetamist ehk ülesütlemist. Lepingu ülesütlemist ning lepingu tegeliku lõppemise hetke ei saa teineteisest eraldada. Ülesütlemisavalduse esmaseks ja peamiseks funktsiooniks on anda teisele poolele teada, et leping lõpeb. Ülesütlemisavalduse vahetuks ja otseseks õiguslikuks tagajärjeks on lepingu lõppemine ning selleks, et vaidlustada lepingu ülesütlemine/lõpetamine, tuleb vaidlustada ülesütlemisavaldus. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et lepingu ülesütlemisavalduse saab justkui eraldada lepingu tegelikust lõppemisest ning et neid saab vaidlustada eraldi.
14.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, millal sai või pidi hageja saama teada oma õiguste väidetavast rikkumisest seoses töölepingu lõpetamisega. Kohus on jätnud selgelt ning arusaadavalt põhjendamata, kuidas võis hageja saada oma õiguste
rikkumisest seoses töölepingu lõpetamisega teada alles töösuhte faktilise lõppemise päeval, aga mitte juba töölepingu lõpetamise teatise saamise hetkel.
15.TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 72 lg 1 kohaselt peab tööandja töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatama kirjalikult ning tingimusteta. TLS § 72 lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda ainult teise poole nõusolekul. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal, jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Käesoleval juhul sai hageja kostja selgesõnalise ning õiguslikke tagajärgi toova tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks 02.07.2008. Kostja ei ole pärast ülesütlemisavalduse esitamist esitanud hagejale teistsugust tahteavaldust töösuhte lõpetamise või jätkamise osas. Samuti ei ole kostja loobunud töölepingu lõpetamise teatisest. Seega on kostja esitanud hagejale oma selge õiguslikke tagajärgi kaasa toova tahteavalduse ja hageja on selle tahteavalduse kätte saanud ning seega hageja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest teate kättesaamisel 02.07.2008. Seega on ekslikud maakohtu seisukohad, et töölepingu lõpetamise teatist (lepingu ülesütlemisavaldust) ja töösuhte faktilist lõppemist (lepingu lõppemist) tuleks käsitleda teineteisest eraldi ja et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada alles 02.11.2008, mil tema töösuhe lõppes ning et ta ei saanud vaidlustada oma töölepingu lõpetamist enne 02.11.2008. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
18.TLS § 143 lg 2 ning ITVS § 6 lg 2 ja § 7 lg 1 järgi võib töötaja pöörduda töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hagejaga lõpetati tööleping 02.11.2008 ja ta vaidlustas töölepingu lõpetamise õigsuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, esitades kohtule hagi 02.12.2008. Kostja seisukoht, nagu oleks tähtaja kulgemine alanud hagejale töölepingu lõpetamise kohta teatise kätteandmise päevale järgnevast päevast, s.o 03.07.2008, ei ole õige. Hageja ei ole vaidlustanud TLS § 72 lg 1 järgi toimunud töölepingu lõpetamisest etteteatamist.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.