Asjaõigus › Omandiasjad

Pärast seda maksis hageja laenu tagasi kostja kontole 18 028,47 krooni. Viivisemäär 0,5% päevas (182,5% aastas) on ülemäära suur. Korteri ostu-müügitehing on TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik tehing ja tühine TsÜS § 89 lg 2 järgi algusest peale. Tegelikult tahtsid pooled sõlmida laenu tagamiseks pandilepingu. Korter ei ole hageja valdusest välja läinud. Hageja taotleb omandiõiguse tunnustamist korterile (vallasasi) XXX, Maardus. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. 17.03.2003 laenuleping ei ole summale 13 000 krooni. Laenulep8ing sõlmiti hageja poolt tähtajaks tasumata maksetele. Lepingus märgitud 4 053,51 krooni ühtib kapitalirendilepingu võla ja viivise summaga. Sellega, et kostja luges hageja poolt makstust kõigepealt makstuks intressi, tekitas ta olukorra, kus hageja põhivõlg ei saanudki väheneda. Maksmisel hageja ei märkinud, milline osa maksest tuleb arvestada põhivõla, milline intressi katteks. Kostja pidanuks juhinduma VÕS-s sätestatust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ostu-müügileping sõlmiti kapitalirendilepingu alusel. Küsimus on kapitalirendilepingut tulenevas võlgnevuses. Hageja jättis oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Hageja täitis kostja raamatupidamise andmetel kohustust ebakorrapäraselt ja oluliselt mittetäielikus ulatuses. Hageja allkirjastas kokkulepped, milles tunnistab võlgnevust. Viivisemäär on kokkulepitud. Kohustuse mittetäitmise tõttu on kostjal õigus nõuda viivist. 05.03.2009 seisuga on viivis 11 641,81 krooni. Lepingu järgi pidi kostja saatma hagejale igakuiselt arved. Pärast 03.02.2006 ei ole hageja ühtki arvet tasunud. Kostja on korduvalt saatnud hagejale teatisi võla kohta, on pidanud läbirääkimisi. Hageja ei ole võlga tasunud. Ostu-müügileping ei olnud näilik. Hageja peab nõudeid seaduse kohaselt tõendama ja mitte esitama tõendeid valikuliselt. Ostu-müügilepingu kohta on nõue aegunud. Nõude esitamise tähtaeg lõppes 1.07.2005 - TsÜS § 151 lg 1 järgi. VÕSRS § 9 lg 2, TsÜS § 135. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet ja selle alusena esiletoodud asjaolusid, tuleb vaidlus lahendada võlaõigusseaduse alusel (VÕS, TsÜs ja ReS RakS § 12). Tegemist on kestvuslepinguga, mis sõlmiti TsK kehtivuse ajal, kuid nõude lahendamisse puutub poolte poolt 17.03.2003 sõlmitud kokkulepe ja maksegraafik. Pooled sõlmisid 22.12.2000 notariaalse ostu-müügilepingu (lk 14-15), millega hageja müüs kostjale 16 000 krooni eest 0,0035% ehitisest (vallasasi) Maardu linnas, XXX. Lepingupoolte kokkuleppe kohaselt jäi kostja kasutusse elamublokk nr 75. Lepingu p 4 alusel läksid omandiõigus ja valdus kostjale üle lepingu allakirjutamisega. Samal päeval sõlmisid pooled kapitalirendi lepingu nr KV-004 (lk 16-23), mille p 1.1 järgi andis kostja ostetud vara (0,0035% ehitisest) hageja valdusesse ja kasutusse rendiperioodiks. Hageja võttis kohustuse vara rendiperioodil välja osta (p 1.2). Rendiperioodi lõpuks oli lepingu p 2.1 kohaselt vara väljaostumaksete, intresside ja muude kapitalirendi lepinguga ettenähtud maksete täielik tasumine hagejale; p 3.4 kohaselt oli kõigi maksete tasumise lõpptähtaeg 17.12.2003. Maksma pidi hageja maksegraafiku alusel (p 3.5). Lepingu lisaks olevast maksegraafikust (lk 24-25) nähtuvalt pidi hageja kostjale tasuma

17.01.2001-st (esimese makse tasumise tähtaeg) kuni 17.12.2003-ni (viimase makse tasumise tähtaeg) vara väljaostumakseid 16 000 krooni, vara kallinemise makseid (lepingu p 3.3) 6 544,72 krooni. 0,5%-ses viivises päevas tähtpäevaks tasumata makselt leppisid pooled kokku lepingu p-s 3.8. Vara valduse üleandmist kostjalt hagejale tõendab akt (lk 26). 17.03.2003 kirjutasid pooled alla kapitalirendi lepingu nr KV-004 lisa 3 – kokkuleppe tasumata võlgnevuse kinnitamise kohta. Kokkuleppes kinnitasid pooled, et 17.03.2003 seisuga on väljaostmata vara maksumus 10 577,14 krooni ning hagejal on kostjale tasumata 14 630,65 krooni, sh väljaostmata vara maksumus 10 577,14 krooni, vara kallinemise maksed 824,18 krooni, tasumata viivis 3 229,33 krooni. Lepingu lisa 5 – kokkulepe - (lk 28), mille pooled allkirjastasid 17.03.2003, p 1 kohaselt muutsid pooled maksegraafikut ja sõlmisid uue maksegraafiku lepingu lisana 6 (lk 29). Kokkuleppega muudeti lepingu p 3.4 ning määrati maksete tasumise lõpptähtajaks 17.03.2005. Selle maksegraafiku järgi kohustus hageja kostjale tasuma perioodil 17.04.2003-17.03.2005 vara väljaostumakseid 10 577,14 krooni, vara kallinemise makseid 2 844,26 krooni. Hageja leiab, et ta on kostjale kõik kokkulepitud maksed, intressid ja viivised tasunud, mistõttu lepingutest tulenevalt kuulub omandiõigus Maardus, Kallasmaa 3 asuvale korterile nr 75, kui vallasasjale hagejale. Kostja leiab, et hageja võlgneb talle 05.03.2009 seisuga vara väljaostumakseid 9 637,60 krooni, vara kallinemisest tulenevais makseid 504,04 krooni, laenulepingu järgi 1 296,67 krooni, viivist 11 641,81 krooni. Vaidluse lahendamiseks kontrollib kohus, kas hageja täitis 17.03.2003 allakirjutatud maksegraafikut. Varasem maksegraafik nõude lahendamisel tähtsust ei oma, kuna pooled arvestasid 17.03.2003 maksegraafiku koostamisel hageja poolt varasema maksegraafiku täitmist ja maksmata summasid kajastab uus maksegraafik. Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole kostja ees kohustust 17.03.2003 sõlmitud laenulepingu (lk 100-104) alusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laenulepingu alusel kostja hagejale laenu ei andnud, sellega vormistati hageja poolt tähtajaks tasumata maksed. Lepingu sõnastusest tulenevalt oli hageja poolt tähtaegselt tasumata 4 053,51 krooni (p 1.2) ja nimetatud summa loeti lepinguga kostja laenuks hagejale (p 1.3). Lepingust ei nähtu, et kostja oleks hagejale laenuks raha andnud, raha andmise kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Samas tõendab hageja võlgnevuse ümbervormistamist uue maksegraafiku koostamine. Kuna see kajastab kogu kostja võlga hagejale, ei loe kohus tõendatuks, et kostja võlgneks hagejale ka nimetatud laenulepingu alusel. Esitatud tõenditest järeldab kohus, et laenuleping kajastab kostja võlga hagejale, mis sisaldub juba maksegraafikus. VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulud, teises järjekorras võlgnevuse põhisumma, kolmandas järjekorras intress ja neljandas järjekorra muud kohustused. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja poolte tehtud maksetest korduvalt ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks kostja ees. Viidatud § 415 lg 2 on erisäte § 88 lg 8 suhtes. § 421 alusel on säte tarbijast krediidivõtja kasuks imperatiivne. Arvestades hageja ja kostja poolt esitatud maksete tasumise kohta koostatud arvestusi ja juhindudes viidatud sättest, puudub hagejal kostja ees võlg. Kostja ei ole maksete arvestamisel järginud VÕS § 415 lg 2 nõudeid. AÕS § 68 lõikest 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 92 lg 2 järgi piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest

omandi ülemineku kohta, kui vallasasi on juba omandaja valduses. Sõlmitud lepingust tulenevalt on kostjal kohustus hagejale korteri omandiõigus üle anda. Hageja on kostjale kõik vaidlusaluse korteri väljaostumaksed, vara kallinemise maksed ja viivised tasunud. Seega on poolte vahelise kokkuleppe alusel korteri omanikuks hageja. Hageja arvates on ostu-müügileping näilik TsÜS § 89 lg 1 mõistes ja seetõttu tühine. Tegelikult soovisid pooled sõlmida pandilepingu laenu tagamiseks. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 69 lg 1 alusel on tehing näilik, kui pooled tegid selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on näiliku tehinguga. Pooled tegid lepingu kavatsusega luua õiguslikke tagajärgi. Pooled soovisid hagejale kuulunud korteri omandiõiguse üleminekut kostjale ajaks, mil hageja peab kostjale võetud laenu tagasi maksma. Hagiavalduses märgib hageja, et pooled tahtsid tegelikult sõlmida pandilepingu laenu tagastamiseks. Sellest asjaolust tulenevalt on tegemist teeseldud tehinguga (TsÜS § 70 lg 1), mis kehtinud TsÜS § 70 lg 2 alusel on tühine. TsÜS § 66 lg 3 alusel on tühine tehing kehtetu algusest peale. Samad põhimõtted on sätestatud kehtivas TsÜS-is. + Kostja poolt viidatud TsÜS § 151 lg 1 ei reguleeri hagi aegumist. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub hagi hageja omandiõiguse tunnustamiseks korterile rahuldamisele. TsMS § 126 lg 2 alusel on hagihind 450 000 krooni. 13.01.2009 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tulnuks hagi esitamisel tasuda riigilõivu 21 250 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud (sh riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud ja hageja õigusabikulu) jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.