Pavel Muhhini hagi Liidia Muhhina vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
274 319 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. veebruari 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liidia Muhhina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. veebruar 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Liidia Muhhina , esindaja Roman Lodeikin
esindajad
Vastustaja (hageja): Pavel Muhhin
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 19. veebruari 2008 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud Liidia Muhhina kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
Viru
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja Pavel Muhhin esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu
22.märtsi 2005 otsuse ja Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 otsuse sundtäitmine rahasummade väljamõistmise osas. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 otsusega hagejalt kostja kasuks välja 270 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 22. mail 2007. Hageja saatis 15. mail 2007 kostjale kirja ettepanekuga, et hageja kannab raha kostjale üle vabatahtlikult ja sellise arvestusega, et kostja saab raha kätte 30. päeval pärast kohtuotsuse tegemist. Pooled leppisid kokku, et kohtuvad 30. mail 2007. Kokkulepitud kohtumist ei toimunud. Kostja selgitas hagejale, et viibis sel ajal linnast väljas. Hageja esindaja sai 7. juunil 2007 kostja käest kirja, milles kostja nõudis kohtuotsuse täitmist hiljemalt 12. juuniks 2007. Poolte kohtumisel 7. juunil 2007 lepiti kokku, et kostja teatab oma pangaarve numbri, et hageja saaks raha üle kanda. Kostja oma pangaarve numbrit hagejale ei teatanud ja ei vastanud ka hageja telefonikõnedele ning hageja saatis kostjale 19. juunil 2007 kirja kinnitusega, et hageja on valmis raha üle kandma. Hageja pakkus välja mistahes viisi raha üleandmiseks kostjale. Poolte järgmine kohtumine toimus 22. juunil 2007. Ka sel kohtumisel ei teatanud kostja oma pangakonto numbrit. Kolmas kohtumine leidis aset 25. juunil 2007 ning kostja teatas oma pangakonto andmed ja määras tähtaja raha tasumiseks. Hageja kandis kohtuotsusega välja mõistetud summa 270 000 krooni kostja pangakontole määratud tähtajaks 28. juunil 2007. Hageja väitel täitis ta kohtuotsuse pärast selle jõustumist vabatahtlikult, kui kostja oli teatanud talle oma pangakonto numbri ja oli kooskõlastatud tähtaeg. Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 4319 krooni kandis hageja kostjale üle
11.juulil 2005. Kostja esitas 18. juunil 2006 kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks ning alustati täitemenetlus. Hagejale teatati täitemenetluse alustamisest 2. juulil 2007. Samal päeval esitas hageja esindaja kohtutäituri vastuvõtul kohtutäiturile kviitungid kogu summa ülekandmise kohta ja poolte vahelise kokkuleppe vabatahtliku täitmise tähtaja kohta.
2.Kostja Liidia Muhhina hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei täitnud hageja kohtuotsust vabatahtlikult ning kostja oli sunnitud esitama kohtutäiturile avalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, millest ta teatas ka koheselt kostjale. Alles pärast kohtutäituri poole pöördumist täitis hageja kohtuotsuse. Kostja pangakonto andmed olid hagejale teada, kuna hageja kandis 11. juulil 2005 Viru Maakohtu
22.märtsi 2005 kohtuotsuse alusel kostja pangakontole 4319 krooni. Hagi on esitatud pärast
kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 19. veebruari 2008 otsusega hagi ja tunnistas Viru tööpiirkonna kohtutäituri Terje Tšapise täiteasja nr 169/2007/148 täitmise lubamatuks. Otsuse kohaselt tuleb Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kuna hageja oli täitedokumendist tulenevad kostja nõuded, 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse, rahuldanud enne täitemenetluse algust. Viru tööpiirkonna kohtutäituri Terje Tšapise täiteasja nr 169/2007/148 täitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja väited, et kostja takistas kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist ja vaatamata mitmetele ettepanekutele ei teatanud oma pangakonto andmeid ning kostja vastuväited, et hageja teadis tema pangakontot, ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus tuvastas, et hageja täitis kostja nõuded enne täitemenetluse algust. Sellest tulenevalt ei ole ka asjassepuutuv poolte kirjavahetus. Kostja nõuded hageja vastu olid rahuldatud, kuna hageja oli Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsusest tulenevad kostja nõuded 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituseks täitnud enne täitemenetluse algust. Täitemenetluse alguseks tuleb lugeda 2. juuli 2007, hageja täitis kostja nõuded 4319 krooni osas 11. juulil 2005 ja 270 000 krooni osas
28.juunil 2007, s.o enne täitemenetluse algust. Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 otsus jõustus 22. mail 2007. Sellega jõustus ka Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 otsus osas, mis jäi ringkonnakohtu poolt muutmata ning millega mõisteti hagejalt välja 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks. Hageja tasus kostja pangakontole 4319 krooni 11. juunil 2005, s.o enne kohtuotsuse jõustumist, ja 270 000 krooni 28. juunil 2007, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus leidis, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused, s.o nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Hageja vastuväite alus, mille kohaselt 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal puudus võimalus vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on võimalik hageja vastuväitega arvestada. Kostja väide, et hagi on esitatud pärast kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega, on väär. TMS § 50 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Täitemenetlus ei lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri poolt menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud. TsMS § 122 lg 1 ja lg 2 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 125 tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja taotles tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 otsuse ja Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 otsuse sundtäitmine rahasummade väljamõistmise osas. Täitmisteate kohaselt oli nimetatud kohtuotsustest tuleneva nõude suuruseks 4319 + 270 000 = 274 319 krooni. Seega tuleb hagihinnaks lugeda 274 319 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni, s.o 14 250 – 1000 = 13 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Muhhina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. veebruari 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud TMS § 221. Täitemenetluse algatamise avalduse ja täitedokumendi esitamisel ei olnud vastustaja jaoks täidetud TMS § 221 lg-s 1 sätestatud eeldused. Vastustaja poolt sundtäitmise lubamatuse hagi esitamise põhjuseks on olnud soov kasutada TMS § 221 lg-s 4 sätestatud võimalust, s.o vabaneda täitekulude tasumise kohustusest ning jätta need sissenõudja kanda. TMS § 221 eesmärgiks on võimaldada võlgnikul täitemenetluses vältida sundsissenõudmist olukordades, kus tal on varalised nõuded või vastuväited sissenõudja nõude vastu ning seda eelkõige sellistes olukordades, kus sissenõudja initsieeris sissenõudemenetluse alustamist alusetult. Maakohtu otsuse toodud TMS § 221 tõlgendus on vastuolus kohtutäituri seaduse § 2518 lg-ga 3, mis sätestab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Vaatamata asjaolule, et täitedokumendis nimetatud nõue täideti enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, võlgnik on kohustatud tasuma täitekulusid. Järelikult täitmine loetakse ikkagi sooritatuks (st täitedokument täidetuks). Vastustajal kui võlgnikul on kadunud täitedokumendi täitmisega võimalus esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 2) on ebaõigesti leitud, et vastustaja poolt hagi esitamisel oli saadavaks hüveks vältida kohtuotsuse täitmist summas 274 319 krooni. Vastustaja poolt sundtäitmise lubamatuse hagi esitamise põhjuseks on olnud soov kasutada TMS § 221 lg-s 4 sätestatud võimalust, s.o vabaneda täitekulude tasumise kohustusest ning jätta need sissenõudja kanda. 274 319 krooni sundsissenõude menetlus kuulunuks niigi lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Olukorras, kus võlgnik (vastustaja) täidab täitedokumendi enne kohtutäiturilt täimisteate kättetoimetamist, aga pärast avalduse esitamist täitmenetluse algatamiseks, tuleb lähtuda kohtutäituri seaduse § 2518 lg-s 3 sätestatust, st kohtutäituril on õigus vastustajalt nõuda täitemenetluse alustamise tasu maksmist summas 295 krooni. Vastustaja hüveks käesoleva hagiavalduse rahuldamisel olnuks ainult 295 krooni tasumise kohustusest vabanemise saavutamine. Muud hüve apellant ei saavutanuks.
5.P. Muhhin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tegutses apellant 18.06.2007 kohtuotsuse esitamisel sundtäitmisele pahauskselt. Apellant teadis P. Muhhini raha üleandmise soovist enne pöördumist kohtutäituri poole, kuid ta ei teatanud tahtlikult oma pangakonto numbrit, et tekitada P. Muhhinile liigseid, sissenõudmisega seotuid kulutusi; 2) on ebaõige väide, et hagihind on 295 krooni. 18.06.2006 täiteteatest järeldub, et Liidia Muhhina esitas kohtutäiturile avalduse 274 319 krooni sundkorras sissenõudmiseks, mis on ka hagihinnaks.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.03.2009 otsusega Viru Maakohtu 19.02.2008 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis P. Muhhini hagi L. Muhhina vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
7.Riigikohus tühistas 18.11.2009 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2009 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
19.veebruari 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud Viru Maakohtu 22.03.2005 otsusega 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks ning samas asjas tehtud Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 270 000 krooni hüvitisena enam saadud ühisvara arvel. Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsus jõustus 22.05.2007 ning samal ajal jõustus ka Viru Maakohtu 22.03.2005 otsus hagejalt 4319 krooni väljamõistmises osas. Kostja esitas 18.06.2007 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Avalduse alusel vormistas kohtutäitur 18.06.2007 täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 kohtuotsus ning nõude sisuks 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvitisena. Hageja sai täitmisteate kätte 02.07.2007 ning TMS § 24 lg 2 alusel loetakse samast ajast täitemenetlus alanuks. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TMS § 221. TMS § 221 lg 1 järgi saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada muu hulgas siis, kui nõue on rahuldatud. TMS § 221 lg 2 alusel on kohtulahendi puhul lubatud vastuväited üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja tasus kostjale 270 000 krooni 28.06.2007. Kuna Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsus jõustus 22.05.2007, siis on hageja 270 000 krooni sissenõudmise vaidlustanud kooskõlas TMS §-ga 221, sest ta oli nõutud summa kostjale hüvitanud enne täitemenetluse alustamist. Kuigi Viru Maakohtu 22.03.2005 otsus 4319 krooni kulutuste väljamõistmise osas jõustus 22.05.2007, tuleb arvestada sellega, et nimetatud osas hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ja tasus 4319 krooni enne kohtuotsuse jõustumist. Seega võis hageja esitada ka 4319 krooni osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
10.Maakohus on õigesti leidnud, et hagi esitamisel oli saadavaks hüveks vältida kohtuotsuse täitmist summas 274 319 krooni (4319 + 270 000 = 274 319). Riigikohus on samas asjas 18.11.2009 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kuna täitemenetlust ei olnud lõpetatud, siis võis võlgnik esitada ähvardava kordustäitmise vältimiseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
11.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.