2-07-26556/13 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 07. juuni 2007 kiri (t.l.-49). Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et mais 2007 saatis ta kostjale kirja, milles hageja nõustus raha ära maksma. Kuna summa oli suur, 270 000, soovis hageja raha üleandmise tingimuste osas kostjaga eelnevalt kokku leppida. Kohtumine lepiti kokku 07. juuniks 2007. Vahetult enne kohtumist sai hageja esindaja kostjalt kirja, milles kostja palus võtta hagejal temaga ühendust ja seda lähema aja jooksul. Hageja arvates oli kõige sobivam viis raha üleandmiseks teha ülekanne pangakontole. Kostja oma pangakonto numbrit 07. juuni 2007 kohtumisel hagejale ei teatanud, kuna tekkis eriarvamus summa suuruse osas. Kostja nõudis 274 319 krooni tasumist, kuid hageja esindaja selgitas talle, et 4319 krooni kanti üle kostja Krediidipanga kontole kaks aastat tagasi. Kohtumise lõppedes lubas kostja selle ülekande asjaolud välja selgitada, avada konto xxxpangas ning sellest hagejale teatada. Hageja väitel ei saanud ta samale pangakontole, millele ta kandis raha 2005. aastal, summat üle kanda, kuna kostja väitel ei olnud ta 2005. aasta ülekannet kätte saanud. Hageja arvates oli nii suurt summat ohtlik pangakontole kanda, teadmata, kas see pangakonto on ikka veel kostja kasutuses. Hageja esindaja saatis kostjale järjekordse kirja 19. juunil 2007, milles palus teatada, mil viisil raha üle anda. Sama päeva õhtul hageja esindaja helistas kostjale ja palus kiri vastu võtta. Vastavalt kirjas tehtud ettepanekule toimus kohtumine 22. juunil 2007, kus kostja teatas, et avaldab oma konto andmed järgmisel kohtumisel. Kostja teatas 25. juuni 2007 kirjas, et soovib saada raha pangakontole ja teatas ka oma xxxpanga pangakonto numbri. Eelmine pangakonto oli kostjal xxxpangas. Kostja teatas ka raha kätte saamise tähtaja, milleks oli kuni 29. juuni 2007. Hageja täitis kostja tingimused ja kandis raha 270 000 krooni üle 28. juunil 2007 kostja nimetatud kontole. Ülejäänud 4319 krooni oli tasutud kaks aastat tagasi. Kohtumistel ei maininud kostja kordagi, et nõue on edastatud kohtutäiturile. Kohtutäituri dokumendid sai hageja esindaja kätte 02. juulil 2007 ning pöördus koheselt kohtutäituri poole. Hageja leiab, et kostjal ei olnud põhjust pöörduda kohtutäituri poole, sest juba 15. mail 2007 teatati talle, et hageja on nõus raha vabatahtlikult ära maksma. Sundtäitmise vajadust ei olnud. Kuna kostja oma pangakonto andmeid ei teatanud, ei saanud hageja ka nõuet täita. Hageja palub nõue rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja jääb oma vastuses hagiavaldusele esitatud väidete juurde. Kostja teatab, et raha kanti talle üle peale kohtutäituri poole pöördumist. Kostja väitel on vale hageja väide, et hageja ei teadnud kostja pangakonto andmeid xxxpangas. Hageja kandis kostja pangakontole raha 2005 aastal ning seega pidi teadma konto andmeid. Kostja selgitab, et saatis hagejale kirja, milles teatas, et kui hageja ei kanna raha üle 12. juuniks 2007, pöördub kostja kohtutäituri poole. Kostja käis kohtutäituri juures 16. juunil 2007. Kostja nõustub, et kohtumine hagejaga toimus 07. juunil 2007. Kostja võtab omaks, et sai hageja esindajalt kirja 15. mail 2007, milles hageja tegi ettepaneku maksta raha. Kostja võttis omaks, et

22.märtsi 2005 kohtuotsus ühisvara jagamise osas. Viru Ringkonnakohus tegi ühisvara jagamise osas uue otsuse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja 270 000 krooni (t.l.-14,15). Ühisvaraga seotud kohustuste osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 22. mail 2007. Kostja esitas täitmisavalduse ja täitedokumendi, Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-04-30 kohtutäiturile 18. juunil 2007 ja Viru tööpiirkonna kohtutäitur Tx Tx algatas 18. juunil 2007 täiteasja nr xxx täitemenetluse (t.l.-26). Täitmisteade edastati hagejale 02. juulil 2007 (t.l.-27). Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsuse ja Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine rahasummade väljamõistmise osas. Kostja hagi ei tunnista. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 kohaselt, võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul leida vastus küsimusele, kas Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsusest ja Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsusest tulenevad kostja nõuded hageja vastu olid täitemenetluse alustamise ajaks rahuldatud või ajastatud või tasaarvestatud ning kuna täitedokumendiks on kohtulahend, siis ka küsimusele, kas nõuete rahuldamine, ajastamine või tasaarvestamine toimus peale kohtulahendi jõustumist. Kohtutäitur algatas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel 18. juunil 2007 (t.l.-26). Täitedokumendiks oli Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-30 ja nõude sisuks 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvitus. Lähtuvalt TMS § 24 lg 2, täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Et sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg loetakse täitemenetluse alguseks vaid täitemenetluses kehtestatud tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas ja see loetelu ei ole lahtine, tuleb nõude rahuldamise osas täitemenetluse alguseks lugeda võlgnikule täiteteate kättetoimetamise aeg. Vaidlust ei ole, et täitmisteade toimetati hagejale kätte 02. juulil 2007. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja tasus kostjale 4319 krooni 11. juulil 2005 (t.l.-13) ja 270 000 krooni 28. juunil 2007 (t.l.-23) ning et kostja on nimetatud summad kätte saanud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja nõuded hageja vastu olid rahuldatud, kuna hageja oli Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsusest tulenevad kostja nõuded 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse täitnud enne täitemenetluse algust. Täitemenetluse alguseks tuleb lugeda 02. juuli 2007, hageja täitis kostja nõuded 4319 krooni osas 11. juulil 2005 ja 270 000 krooni osas 28. juunil 2007, so enne täitemenetluse algust.

Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsus jõustus 22. mail 2007 (t.l.-15). Sellega jõustus ka Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsus osas, mis jäi ringkonnakohtu poolt muutmata ning millega mõisteti hagejalt välja 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks. Hageja tasus kostja pangakontole 4319 krooni 11. juunil 2005, so enne kohtuotsuse jõustumist, ja 270 000 krooni 28. juunil 2007, so peale kohtuotsuse jõustumist. TMS § 221 lõikes 2 sätestatud piirang (vt lk 4) on kehtestatud eelkõige selleks, et kohtu poolt lahendatud nõudel põhinevat täitedokumenti ei saaks täitemenetluse käigus vaidlustada. Täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine on võimalik vaid siis, kui peale täitedokumendi tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda ning mida ei saanud vaidlustada täitedokumendi aluseks oleva nõude lahendamisel kohtumenetluses. Kohus leiab, et TMS § 221 lg 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused, so nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud peale kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Õigusmuudatus, kostja nõude rahuldamine, tekkis hageja poolt 4319 krooni tasumisega kostjale peale Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsuse kuulutamist. Samas puudus hagejal võimalus esitada selle nõude osas vastuväiteid kohtumenetluses. Hageja vaidlustas Viru Maakohtu 22. märtsi 2005 kohtuotsuse ühisvara jagamise osas. Ühisomandiga seotud 4319 krooni kulutuste osas hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ja hagejal puudus võimalus esitada selle nõude osas vastuväiteid ringkonnakohtu menetluses. Hageja vastuväite alus, 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal puudus võimalus vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja kohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on võimalik hageja vastuväitega arvestada. Kohus jõuab järeldusele, et Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna hageja oli täitedokumendist tulenevad kostja nõuded, 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse rahuldanud enne täitemenetluse algust. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja Viru tööpiirkonna kohtutäituri Tx Tx täiteasja nr xxx täitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja väited, et kostja takistas kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist ja vaatamata mitmetele ettepanekutele ei teatanud oma pangakonto andmeid ning kostja vastuväited, et hageja teadis tema pangakontot, ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus tuvastas, et hageja täitis kostja nõuded enne täitemenetluse algust. Sellest tulenevalt ei ole ka asjassepuutuv poolte kirjavahetus ehk hageja tõendid: kiri 27. juunist 2005 ja postikviitung (t.l.-11,12, tõlge t.l.-37); 15. mai 2007 kiri ja postikviitung (t.l.-16,17, tõlge t.l.-39); kiri 07. juunist 2007 ja ümbrik (t.l.-18,19, tõlge t.l.-41); kiri

Kohus selgitab, et täitemenetlus ei lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri poolt menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud. Hagi tagamine Viru Maakohtu 04. septembri 2007 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna peatas täiteasja nr xxx täitemenetluse. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TMS § 48 p 4 kohaselt, kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Täitemenetluse peatamine saab hagi tagamise abinõuna toimida vaid kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Peale kohtuotsuse jõustumist on kohtutäituril kohustus täiteasja menetlus lõpetada. Oma olemuselt ja eesmärgilt ei ole võimalik täitemenetluse peatamist rakendada hagi tagamise abinõuna täitemenetluse lõpetamise tagamiseks ning täitemenetluse peatamine ei ole vajalik lahendi täitmise tagamiseks. Kuni lahendi jõustumiseni on hagi tagamise abinõu kohaldamine põhjendatud, kuna välistab põhjendamatute täitemenetluse kulude kandmist hageja poolt. Hageja hagi tagamise abinõu tühistamist ei taotlenud. Kohus jätab hagi tagamise abinõu, täiteasja nr xxx täitemenetluse peatamise jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõiv Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg 1 ja lg 2 kohaselt, tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Riigikohus on 14. novembri 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 leidnud, et „sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb hagihind määrata TsMS § 125 esimese lause kohaselt. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga 6(7)