Tsiviilasja number
2-09-25649
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.03.2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
R. F. hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
33 312 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. F. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
17.02.2010, avalik kohtistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. F. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXXXX), esindaja Katrin Sarap, Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, e-post: [email protected] Kostja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), esindajad Edgar Šlümmer ja Karin Vahtra
Jätta Harju Maakohtu 29.10.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta R. F. kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Poolte vahel oli 24.04.2007 sõlmitud tööleping, mille alusel hageja töötas Haridus- ja Teadusministeeriumi asutuse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX raamatupidaja ametikohal. 13.04.2009 andis kostja välja käskkirja, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping 11.05.2009 TLS § 86 p 4 alusel seoses mittevastavusega tehtavale tööle. 11.05.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Kostja tugines töölepingu lõpetamisel raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruandele ja selles viidatud vigadele ning hageja jooksvas töös esinenud raamatupidamise vigadele. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Töösuhte ajal ei ole kostja teinud hagejale ühtegi etteheidet töökohustuste täitmise suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruandes väljatoodud väidetavate vigade põhjustaja oli hageja. Hageja tööle mittevastavus on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt hageja kasuks välja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmine palk 872 krooni päevas. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Juba 2007. aasta jooksul esines hageja töös eksimusi. Oluliseks veaks oli pearaamatu mittevastavus saldoandmikus esitatud andmetega, millele juhiti ka hageja tähelepanu. 2008. aastal jätkusid hageja poolt tehtud vead. Raamatupidamise kontrollimiseks telliti vaheaudit, mis viidi läbi 2008. aasta oktoobris. Vaheauditi aruandes toodi välja olulisi vigu raamatupidamises. Hageja kohustus vead parandama. Hoolimata sellest ei teinud hageja oma tööd nõuetekohaselt ja 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne jäi kooskõlastamata. 2008. aasta raamatupidamise aruande kontrollimisel 2009 märtsis toodi välja järgmised vead: põhivara inventuur ei andnud piisavat kindlustunnet, et raamatupidamisandmed on vastavuses tegelikkusega; põhivarade allahindluse raamatupidamiskanded ei vasta kehtivate arvestusjuhendite nõuetele; erisused maksuameti aruandes märgitud ettemaksukonto suuruses; bilansiväliste kohustustena on ekslikult esitatud halduslepingutest tulenevad kohustused; raamatupidamise aastaaruandes esineb olulisi vormilisi ja sisulisi vigu; raamatupidamise sise-eeskirjad ei kirjelda piisavalt spetsiifilisi sisekontrollisüsteeme; olulisi vigu esineb põhivara arvelevõtmisel, amortiseerimisel ja põhivararegistrite pidamisel. Kostja leidis, et hoolimata pidevast tähelepanu juhtimisest vigadele, kordusid hageja töös sarnased vead. Pärast viimast auditeerimist oli kostja jaoks selge, et hageja ei ole võimeline täitma töölepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Pooled on sõlminud 23.04.2007 töölepingu, millega hageja asus XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX tööle raamatupidaja ametikohale. Töölepingu p 2.2 kohaselt oli hageja tööülesandeks asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade alusel raamatupidamise korraldamine ja finantsaruandluse tagamine alates algdokumendist lõpparuandeni. 08.04.2009 saatis kostja hagejale teate töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 4 alusel alates 11.05.2009 seoses mittevastavusega ametikohale. Teate kohaselt põhjendatakse töölepingu lõpetamist raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruannetes toodud ja jooksvas töös esinenud raamatupidamise vigadega. 13.04.2009 andis kostja välja käskkirja, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel seoses mittevastavusega tehtavale tööle alates 11.05.2009. 11.05.2009 dokumendiga töölepingu lõpetamise kohta lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel alates 11.05.2009. Alates 01.07.2009 kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadus. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja vastas oma ametikohale tööoskuse tõttu. Kohtule on esitatud 2007. aasta raamatupidamise aastaaruande audit, 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande vaheaudit ja 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande audit, milledes on viidatud puudustele raamatupidamises. Hageja on kohtule esitatud seisukohas osaliselt tunnistanud oma viga seoses saldoandmiku ebaõige kandega. Samuti on hageja tunnistanud viga seoses sellega, et jättis objekti ümber klassifitseerimata lõpetamata põhivarast lõpetatud põhivarasse, tõstes selle hoopis ostude alla, millega tekitas muutuse rahavoogude aruandes. Samuti on hageja tunnistanud etteheidet, et amortisatsiooni kulu oleks pidanud arvestama mitte vara arvelevõtmisele järgnevast kuust, vaid põhivara arvele võtmise kuust. Hageja on tunnistanud, et bilansiväliste kohustustena on ekslikult esitatud halduslepingutest tulenevad kohustused. Tulenevalt TLS § 101 lg-st 3 hindab tööandja töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale. Kohus leidis, et hageja poolt tunnistatud vigadega on tõendatud kostja seisukoht, et hageja ei vasta tööoskuste poolest oma ametikohale. Tegemist ei ole pisivigadega, vaid sisuliste eksimustega. Asja materjalides olevatest e-kirjadest nähtuvalt oli probleemidele töös juhitud pidevalt hageja tähelepanu. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud lõpetama töölepingu hagejaga TLS § 86 p 4 alusel. Menetluskulud jättis maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus R. F. palub tühistada maakohtu 29.10.2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, mille kohaselt apellandi poolt osaliselt omaks tunnistatud vigade puhul ei ole tegemist pisivigadega, vaid sisuliste eksimustega. Maakohus ei ole arvesse võtnud apellandi poolt esitatud arvukaid tõendeid ega ole rajanud otsust esitatud tõenditele. Maakohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et apellant on vastustaja raamatupidamises tekkinud vigades oma süüd tunnistanud osaliselt. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja ainuisikuline süü vigade tekkimisel ei ole tsiviilasjas leidnud tõendamist. Maakohus tegi eksliku järelduse tsiviilasjas esitatud e-kirjadest, järeldades, et pidevalt on juhitud apellandi tähelepanu probleemidele töös. Vastustaja ei tõendanud, et tegemist oli apellandi
vigadega ja et viidatud vigade ainuisikuliseks põhjustajaks oli apellant. Maakohus tegi eksliku järelduse, mille kohaselt apellandi poolt tunnistatud vigadega oli tõendatud vastustaja seisukoht, et apellant ei vasta tööoskuste poolest oma ametikohale. Maakohus on jätnud apellandi vastuväited koos tõenditega arvesse võtmata. Maakohus ei tuvastanud, et 2007, 2008 vahe-ja lõpparuandele negatiivse audiitori hinnangu põhjustajaks oli apellant. Lisaks ei ole leidnud tõendamist vigade analoogsus ega korduvus. Hageja on kohtule esitatud 19.08.2009 seisukohas osaliselt tunnistanud oma viga seoses saldoandmiku ebaõige kandega. Apellandi arvates ei ole vastustaja tõendanud, et tegemist oli apellandi veaga. Apellant kasutas oma seletuses sõnu „võib-olla", see ei tähenda vea kui sellise osalist tunnistamist. Saldode erinevus oli korrigeeritud õigeaegselt vaatamata sellele, kelle veaga oli üldse tegemist. Eeltoodud 2007. aasta juhtum pole seotud 2007. aasta raamatupidamise aastaaruandega vaid 2007. aasta septembris toimunud raamatupidamise jooksva tööga ning vastustaja poolse subjektiivse tõlgendusega raamatupidajate omavaheliste e-kirjade teemal. Hageja on tunnistanud viga seoses sellega, et jättis objekti ümberklassifitseerimata lõpetamata põhivarast lõpetatud põhivarasse, tõstes selle hoopis ostude alla, millega tekitas muutuse rahavoogude aruandes. Apellant kinnitab, et antud objekt jõudis õigeaegselt ning õiges väärtuses lõpetamata põhivarast lõpetatud põhivarasse ning ei muutnud lõpptulemuse õigsust rahavoogude aruandes ega bilansis. Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole õigesti hinnanud esitatud tõendeid, milles apellant oma eksimust tunnistas. Apellant võttis omaks, et kasutas erinevat arvestusmeetodit sellest, mida hilisemalt soovitas auditeerija ehk siis kasutas meetodit, mida kasutasid kõik eelnevad XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX raamatupidajad analoogsete kannete tegemisel ja mida tunnistasid õigeks kõik kolm eelnevate majandusperioodide auditeerijat. Vaatamata auditeerija poolt soovitatust erineva arvestusmeetodi kasutamisele jõudis apellant sama lõpptulemuseni milleni jõudis auditeerija. Juhtum puudutas 2007. aasta raamatupidamise aastaaruannet ja ei ole korduva ega sisulise iseloomuga, kuna antud andmed on Rahandusministeeriumi saldoandmikus kajastatud õigesti. Hageja on tunnistanud etteheidet, et amortisatsiooni kulu oleks pidanud arvestama mitte vara arvelevõtmisele järgnevast kuust, vaid põhivara arvelevõtmise kuust. Apellant, soovides saada võimalikult täpset tulemust ettevõtte varade kajastamisel, lähtus oma raamatupidaja loogikast ning XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX raamatupidamise sise-eeskirja suhtes ülemlikust Raamatupidamise seadusest, raamatupidamise heast tavast ning raamatupidamise RTJ-st. Apellant eksis seejuures XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX raamatupidamise siseeeskirja vastu, mis ei võimalda kulumit arvestada piisavalt õiglaselt vastavalt tulude-kulude vastavuse jm raamatupidamise olulistele arvestusprintsiipidele. Antud juhtum puudutas 2007. aasta raamatupidamise aastaaruannet ja ei ole korduva ega sisulise iseloomuga. Hageja on tunnistanud, et bilansiväliste kohustustena on ekslikult esitatud halduslepingutest tulenevad kohustused. Apellant leiab, et audiitorile esitatud abitabeliga seotud probleemid pole seotud temapoolse ebapädeva tööga, vaid on seotud asjaoluga, et auditeerija ei esitanud oma nõudmisi abitabeli täitmise osas õigeaegselt ning üheselt arusaadavalt. Abitabeli koostamine ei kuulunud apellandi tööülesannetesse ning dokument ei kajastu raamatupidamise aastaaruannete dokumentides. Nende andmete esitamise õige koht on Rahandusministeeriumi saldoandmikus ning sinna on nad apellandi poolt esitatud õigeaegselt ning tõeselt. Seega kolm neljast kohtu poolt mainitud juhtumitest poleks toimunud, kui ettevõtte juhtkond oleks suhtunud ettevõtte auditeerimisse sama tõsiselt nagu 2009. majandusaastal. Apellandile
teadaolevalt on ettevõtte juhtkond vahetanud auditeerijat ja on tehtud kõik selleks, et auditeerija viibiks auditeerimise ajal ettevõttes, mis tagab auditeerimise täpse läbiviimise. Samuti oleks jäänud olemata saldode korrigeerimisel tekkinud ajaline probleem, kui ettevõtte juhtkond oleks pidanud kinni lubadusest võimaldada apellandile PMEN-raamatupidamise programmi õigeaegset koolitust. Teadaolevalt võtab igasugune sellelaadne programmipõhine iseõppimine aega. Vastustaja ei võimaldanud apellandil täita temale töölepinguga pandud kohustusi normaaltööaja piirides, vaid koormas teda pidevalt muude tööülesannetega. Asjaolu, et apellant töötas pidevalt ülekoormuse tingimustes, on leidnud tõendamist ka maakohtus esitatud tõenditest, kusjuures ka antud hetkel täidab toonaseid apellandi töökohustusi 1,6 raamatupidajat. Vastustaja seaduserikkumised (venitamised dokumentide ja täienduste vastuvõtmisega, ministri käskkirjade eiramine ja otsene apellandi kommentaaride võltsimine auditeerimise eelprojektis 2007. aastal ei võimaldanud apellandil puhata tehtud ületundide eest) pärssisid apellandi tööd ja mille tõttu tekkisid üksikud eksimused. Raamatupidamise aastaaruanne on kogu ettevõtte tööd iseloomustav dokument ning auditeerija hindas kogu ettevõtte tööd mitte ainult apellandi tööd. Esitatud materjalidest ei nähtu üheselt ning objektiivselt, millest olid tingitud tegelikult auditeerijapoolsed negatiivse hinnang (2008) või siis üldse hinnangu mitteandmise põhjused (2007). Maakohus jättis arvesse võtmata apellandi töösuhte pikkuse vastustaja juures ja seda, et osad väidetavad vead esinesid aastal 2007 ehk sisuliselt 2 aastat enne töölepingu lõpetamist. Apellant töötas vastustaja juures alates 2007. aasta aprillist, seega kaks aastat. Vastustaja ei ole alates apellandi tööle asumisest, s.o kahe aasta jooksul teinud apellandile ühtegi etteheidet tema töökohustuste täitmise osas. Apellandi väidetav mittevastavus ametikohale ei ilmnenud ka apellandile kohaldunud katseaja jooksul. Vastustaja ei ole määranud apellandile ühtegi distsiplinaarkaristust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 põhjendusi ei korda. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadust. Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 86 p 4 järgi võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu juhul, kui töötaja ei vasta oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuste tõttu. TLS § 101 lg 1 sätestab, et TLS § 86 p 4 järgi võib töölepingu lõpetada, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisavate tööoskuste tõttu. TLS § 101 lg 3 kohaselt hindab töötaja kutseoskusi tööandja.
Apellant väidab, et tööandja ei ole tema kutseoskusi hinnanud objektiivselt. Samuti on maakohus teinud ebaõige järelduse apellandi kutseoskuste suhtes. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Vastustaja on töölepingu lõpetamisest ette teatades tuginenud raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruannetes toodule ja apellandi jooksvas töös esinenud vigadele, mis on korduva iseloomuga. Lisaks maakohtu poolt tuvastatud eksimustele töös, mida apellant on ise tunnistanud, on toimiku materjalidest nähtuvalt apellandil olnud tööülesannete täitmisega probleeme kogu tema töötamise aja jooksul. Hageja oli ENTK raamatupidaja ja tema tööülesanneteks töölepingu p 2.2 järgi olid asutuse raamatupidamise sise-eeskirja alusel raamatupidamise korraldamine ja finantsaruandluse tagamine alates algdokumendist lõpparuandeni, sealhulgas lihtsustatud majandusaruande koostamine, finants- ja statistikaaruande koostamine, töötajate palga- ja puhkusearvestus, arvete koostamine ja laekumiste jälgimine, varade arvestus ja raamatupidamise sise-eeskirjade täiustamine. Arvestades hageja töökohustusi, pidi ta olema võimeline tegema oma tööd iseseisvalt ja ilma pideva juhendamiseta. Nii 2007. kui ka 2008. aasta majandusaasta aruande koostamisel tegi apellant hulgaliselt vigu, millele on audiitor juhtinud tähelepanu ja selgitanud, et esitatud kujul ei vastanud aruanded seaduse nõuetele. Lisaks sellele on pidevalt olnud vigu apellandi jooksvas töös. Varade arvestuse ebaõigsusele on tähelepanu juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidaja (I köide lk 49), vigu on olnud saldoandmikes (I köide lk 55-63), tähtaegselt oli esitamata statistiline aruanne (I köide lk 70) ja muud taolised minetused. Arvestades apellandi töös olnud pidevaid puudusi, hindas tööandja põhjendatult hageja kutseoskusi puudulikeks. Teistsugust järeldust ei anna alust teha apellandi poolt maakohtule esitatud tõendid, milleks olid kostja raamatupidamisdokumendid. Neist ei tulene, et apellant sai oma töökohustustega hakkama. Ebaõige on apellandi väide, et maakohtu otsuses toodud asjaolusid ei ole apellant ise tunnistanud. Ka apellatsioonkaebuses on hageja tunnistanud, et ta oli maakohtu poolt loetletud vead teinud, kuid maakohus oleks pidanud arvestama ka põhjustega, miks vead tehti. Kaebaja väitis kaebuses, et talle ei võimaldatud koolitust ja teda koormati kõrvaliste ülesannetega. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolud võivad mõjutada tööga toimetulekut. Apellant ei ole aga täpsustanud, millised olid muud tööülesanded, mis segasid põhitööd tegemast. Paljasõnaline on ka apellandi väide, et talle ei võimaldatud koolitust ja ning tööandja ei esitanud apellandile õigeaegselt korrektselt vormistatud algdokumente. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad pooled oma väidete ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama, kuid kolleegiumi arvates apellant seda teinud ei ole. Õige on kaebuse väide, et raamatupidamise aastaaruanne annab hinnangu kogu asutuse tööle, kuid kolleegiumi arvates on oluline arvestada, et aruande koostajaks on raamatupidaja ja juhul, kui aastaaruanne ei ole koostatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele, näitab see eelkõige raamatupidaja ebapädevust. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 4 järgi ei ole nõutav, et tööandja oleks varem töötajat distsiplinaarkorras karistanud. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.