2-09-25649/4 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 24.04.2007.a sõlmitud tööleping, mille alusel hageja töötas ENK raamatupidaja ametikohal. 13.04.2009.a andis kostja välja käskkirja, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping 11.05.2009.a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 4 alusel seoses mittevastavusega tehtavale tööle. 11.05.2009.a lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Kostja tugines töölepingu lõpetamisel raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruandele ja selles viidatud vigadele ning jooksvas hageja töös esinenud raamatupidamise vigadele. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Töösuhte ajal ei ole kostja teinud hagejale ühtegi etteheidet töökohustuste täitmise suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruandes väljatoodud väidetavate vigade põhjustaja on hageja. Hageja tööle mittevastavus on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt hageja kasuks välja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmine palk 872 krooni päevas. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Juba 2007.a jooksul esines hageja töös eksimusi. Oluliseks veaks oli pearaamatu mittevastavus saldoandmikus esitatud andmetega, millele juhiti ka hageja tähelepanu. 2008.a jätkusid hageja poolt tehtud vead. Raamatupidamise kontrollimiseks telliti vaheaudit, mis viidi läbi 2008.a oktoobris. Vaheauditi aruandes toodi välja olulisi vigu raamatupidamises. Hageja kohustus vead parandama. Hoolimata sellest ei teinud hageja oma tööd nõuetekohaselt ja 2008.a raamatupidamise aastaaruanne jäi kooskõlastamata. 2008.a raamatupidamise aruande kontrollimisel 2009.a märtsis toodi välja järgmised vead: põhivara inventuur ei andnud piisavat kindlustunnet, et raamatupidamisandmed on vastavuses tegelikkusega; põhivarade allahindluse raamatupidamiskanded ei vasta kehtivate arvestusjuhendite nõuetele; erisused maksuameti aruandes märgitud ettemaksukonto suuruses; bilansiväliste kohustustena on ekslikult esitatud halduslepingutest tulenevad kohustused; raamatupidamise aastaaruandes esineb olulisi vormilisi ja sisulisi vigu; raamatupidamise sise-eeskirjad ei kirjelda piisavalt spetsiifilisi sisekontrollisüsteeme; olulisi vigu esineb põhivara arvelevõtmisel, amortiseerimisel ja põhivararegistrite pidamisel. Eeltoodust järeldub, et hoolimata pidevast tähelepanu juhtimisest vigadele, kordusid pidevalt sarnased vead. Peale viimast auditeerimist oli kostja jaoks selge, et hageja ei ole võimeline täitma töölepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 23.04.2007.a töölepingu, millega hageja asus ENK tööle raamatupidaja ametikohale. Töölepingu punkti 2.2 kohaselt oli hageja

tööülesandeks asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade alusel raamatupidamise korraldamine ja finantsaruandluse tagamine alates algdokumendist lõpparuandeni. 08.04.2009.a saatis kostja hagejale teate töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 4 alusel alates 11.05.2009.a. seoses mittevastavusega ametikohale. Teate kohaselt põhjendatakse töölepingu lõpetamist raamatupidamise aastaaruande kontrollimise aruannetes toodud ja jooksvas töös esinenud raamatupidamise vigadega. 13.04.2009.a andis kostja välja käskkirja, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel seoses mittevastavusega tehtavale tööle alates 11.05.2009.a. 11.05.2009.a dokumendiga töölepingu lõpetamise kohta lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel alates 11.05.2009.a. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 86 p 4 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. Vastavalt TLS § 101 lg 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. TLS § 101 lg 3 kohaselt hindab tööandja töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastas oma ametikohale tööoskuse tõttu. Kohtule on esitatud 2007.a raamatupidamise aastaaruande audit, 2008.a raamatupidamise aastaaruande vaheaudit ja 2008.a raamatupidamise aastaaruande audit, milledes on viidatud puudustele raamatupidamises. Hageja on kohtule esitatud 19.08.2009.a seisukohas osaliselt tunnistanud oma viga seoses saldoandmiku ebaõige kandega. Samuti on hageja tunnistanud viga seoses sellega, et jättis objekti ümber klassifitseerimata lõpetamata põhivarast lõpetatud põhivarasse, tõstes selle hoopis ostude alla, millega tekitas muutuse rahavoogude aruandes. Samuti on hageja tunnistanud etteheidet, et amortisatsiooni kulu oleks pidanud arvestama mitte vara arvelevõtmisele järgnevast kuust, vaid põhivara arvele võtmise kuust. Hageja on ka tunnistanud, et bilansiväliste kohustustena on ekslikult esitatud halduslepingutest tulenevad kohustused. Tulenevalt TLS § 101 lg 3 hindab tööandja töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale. Kohus leiab, et juba hageja poolt tunnistatud vigadega on tõendatud kostja seisukoht, et hageja ei vasta tööoskuste poolest oma ametikohale. Tegemist ei ole pisivigadega, vaid sisuliste eksimustega. Asja materjalides olevatest e-kirjadest nähtuvalt on probleemidele töös juhitud pidevalt ka hageja tähelepanu. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud lõpetama töölepingu hagejaga TLS § 86 p 4 alusel. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme