Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

HAGEJA NÕUE

Tartu Maakohtusse on saabunud Ene Paasi hagi Hannes Freibergi vastu 41106.20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt asub Ene Paasi ja kostja kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades elamumaa asukohaga XXX, koos sellel asuva kahekordse elamuga. Kaasomanike vahel on elamu kasutuskord jagatud nii, et kostja kasutab elamu esimest ja hageja teist korrust. Hageja sõlmis 20. mail 2006. a ASN Grupp OÜ-ga töövõtulepingu (tl 8-12) aadressil Tartu, XXX asuva elamu katuse remontimiseks, kuna vihmaga jooksis katusel vesi läbi ning tuulega kiskus lahti ja paiskas alla katkiseid eterniitplaate. Vihma korral sattus vesi nii hageja kasutuses olevatesse teise korruse ruumidesse kui ka seinte vahele. Ene Paas teavitas Hannes Freibergi katuse viletsast olukorrast korduvalt, kuid ei saanud kostja seisukohta katuse remondikulude osalisest hüvitamisest. Kuna katuse remont oli hädavajalik hoone kui terviku konstruktsioonide säilimise seisukohalt, pidi hageja tellima remondi ilma kaasomaniku poolse osaluseta. Ene Paas tasus ASN Grupp OÜ-le remonditööde eest 70 820 krooni. Kuna hagejal puudusid rahalised vahendid remondi eest täies ulatuses tasumiseks, sõlmis ta Swedbank`iga (endine Hansapank) väikelaenulepingu (tl 36-39). Laenu summaks oli 51000 krooni. Sellest summast tasus hageja kostja arvelt töövõtjale 35410 krooni, mis moodustab laenust 51000 krooni 69.43%. Kuna alates laenu võtmisest on Ene Paas tasunud intressi 7440.17 krooni, taotleb ta kostjalt intressist 69.43% hüvitamist, s.o 5165.70 krooni. Kuna katuse remontijaga pidas vahetuid läbirääkimisi Ene Paasi poeg Janno Paas, kes elab Põlvamaal ning ta kasutas Tartusse läbirääkimistele tulemiseks isiklikku sõiduautot, mille kütusekulu hüvitas Janno Paasile hageja summas 1061 krooni, taotleb hageja kostjalt 1⁄2 suuruses hüvitamist, s.o 530.50 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Hannes Freibergi sõnul on ta hagejale korduvalt teatanud, et on nõus katuse remondiga (mitte vahetusega), kui on katuse läbijooksus veendunud, hageja aga ei lubanud kostjal, kes on erialalt ehitusinsener, katuse olukorraga tutvuda, samas visuaalselt ei olnud vead nähtavad. Kostja peab mittevajalikeks kulutusteks uue vihmaveesüsteemi paigaldamist ning tuulekastide värvimist. Vihmaveesüsteem toimis korralikult. Samuti on kostjale jäänud arusaamatuks hageja poja poolt kulutatud bensiini hüvitamine ning hagejal puudus katuse remondiks laenu võtmise vajadus. Kostja on teinud kaasomandis oleva elamu kasutamiseks ja alalhoidmiseks vajalikke kulutusi, mille maksumust ei ole hageja hüvitanud. Elamu vundament niiskus pidevalt ja keldris oli sageli vesi, mille tagajärjel tekkis keldrisse hallitus, mis on inimeste tervist kahjustav. Niiskus kahjustas ka ehituskonstruktsioone. Selle kõrvaldamiseks paigaldas kostja elamu vundamendi ümber niiskustõkke ning soojustas vundamendi. Teostatud vundamenditööde maksumus on kostja väitel 65000 krooni, millest hagejal tuleks maksta pool, s.o 32500 krooni. Katuse kattematerjali vahetuseks on vajalik linnavalitsuse ehitusjärelvalve osakonna kooskõlastus ehitusregistrisse sissekandmisega. Kuna seda tehtud ei ole, on tegemist ebaseadusliku ehitusega. Kostja soovib hagejaga tasaarvestust teha.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

Hageja ei nõustu kostja vastuses hagile esitatud seisukohtadega. Olenemata sellest, et kostja on ehitusinsener vajas katus kapitaalremonti, mida kinnitavad toimikusse lisatud fotod. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ebavajalikeks töödeks oli vihmaveesüsteemi paigaldus ja tuulekasti värvimine, kuna katuse olukord oli äärmiselt vilets ja vilets oli ka vihmaveesüsteemide seisund. Kuna vajadus oli katus kapitaalselt remontida, ei saanud remontimata jätta ka vihmavee äravoolu katuselt. Katuse remondiks oli hageja sunnitud laenu võtma, kuna endal tal selleks vahendid puudusid. Remont oli vajalik elamu säilimiseks ning hageja nõustub, et kostja soojustas maja vundamenti, kuid kindlasti ei saa selle maksumuseks olla kostja poolt märgitud summa, sest kostja

soojustas vundamenti üksnes 1/3 vundamendi ulatuses ja seda keldri selle osa juurest, mida ise kasutab.

KOHTUISTUNG

Hageja jäi kohtuistungil oma hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja ei eita, et kostja on vundamendi juures teatud töid teinud, kuid vaidleb vastu töö mahule ja hinnale. Kostjapoolsed tööd vundamendi remondil ja soojustamisel on tehtud nii, et reaalset maja kui terviku seisukorda need ei parandanud. Kostja on seisukohal, et katust ei olnud vaja vahetada, vaid remontida ning tuleks kohaldada tasaarvestust, kus kumbki pool teisele poolele midagi ei võlgne.

KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lõike 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 18) on tõendatud, et elamumaa aadressil Tartu linn, XXX, kuulub Hannes Freibergi ja Ene Paasi kaasomandisse. Kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandist. Hageja seisukohale kostja vastuse osas (tl 35) lisatud fotodega (fotod nr 1-10) on tõendatud, et elamu XXX katusehari puudub suures osas, korstna lähedal on lõhkised eterniiditükid lahtiselt. Siseruumides on näha laest maha kooruvat värvi ning seina, millel on näha tugevaid niiskuse kahjustusi. Ei ole vaja olla ekspert, et aru saada katuse viletsast olukorrast ja selle põhjustatud tagajärgedest eluruumidele. Seega on tõendatud hagiavalduses toodu, mille kohaselt vihma korral lasi katus vett läbi siseruumidesse ning tuulega kiskus lahti katkiseid ja lahtiseid eterniitplaate. Ene Paasi poolt saadetud kirjaga Hannes Freibergile (tl 16) on tõendatud, et kostjat oli enne remondi alustamist teavitatud katuse viletsast olukorrast ja hädavajalikust remondist ning tehtud ettepanek vähempakkumiseks katuse remondiks. Samas on ka hageja märkinud, et kokkuleppe mittesaavutamise korral alustab tööde teostamisega 1. juunist 2006. a. Töövõtulepinguga ASN Grupp OÜ ja Ene Paasi vahel (tl 8-12) on tõendatud, et katus remonditi ASN Grupp OÜ poolt, mille ehitustööde üldmaksumus oli 70820 krooni. Hageja nõuab kostja poolt remondiks vajalike kulutuste hüvitamist. Töövõtulepingust nähtub, et tööde maksumuseks on olnud 70820 krooni, millest eterniidi ja ruberoidi demontaaž prahi äraveoga maksis 5280 krooni; trapetsprofiili PP-20 PE paigaldus (koos harjaplekiga ja korstna remondiga) maksis 35772 krooni; tuulekasti värvimine 2975 krooni ning vihmaveesüsteemi demontaaž ja paigaldus 15990 krooni. Kostja on vastu vaielnud, et katust välja vahetada polnud vaja, ning mittevajalikud tööd olid uue vihmaveesüsteemi paigaldus ja tuulekastide värvimine, kuna vihmaveesüsteem toimis korralikult, ei olnud katkine. Tuulekastid olid värvitud, ja nende uueks värvimiseks puudus vajadus. Kostja poolt tellitud eksperdi Aivar Kuuskvere arvamuse kohaselt (tl 68) oleks võimalik olnud eterniitkatust ka väljavahetamise asemel remontida nii, et see kestaks veel 10-15 aastat. Nagu eelpool kirjeldatud, oli katus väga viletsas seisus ning keskmine inimene teab, et eterniitkatuse keskmine eluiga on ca 30-35 aastat. Kostja on kohtuistungil ka öelnud (tl 58), et maja on ehitatud umbes aastatel 1968-1973, seega on katus oma aja ära elanud. Ebamõistlik oleks hakata eterniitplaate ükshaaval vahetama, kui kogu katus vajab väljavahetamist. Eksperdiarvamuse kohaselt (tl 69) ei ole katusekatte remondiga või kogu katuse kattematerjali väljavahetamisega vältimatu, et peaks välja vahetama vihmaveesüsteemi. Pigem sõltub see tellijast ja tema soovidest ja maksevõimest töid tellida. Toimikus asuvatelt fotodelt on näha, et vihmaveetoru ja vihmaveerenn oli roostes. Seega tuli vihmaveesüsteem varem või hiljem välja

vahetada. Kohus on seisukohal, et mõistlik oli hagejal lasta koos katuse vahetamisega korraga paigaldada ka uus vihmaveesüsteem, mis on oluline komponent katuselt vee ärajuhtimiseks. Kohus peab vajalikuks tööks katuse vahetamisel ka tuulekasti värvimist. Kuna tuulekast on puidust, on värvimine asjakohane juba seetõttu, et see mädanema ei läheks. Hageja seisukohale kostja vastuse osas (tl 35) lisatud fotolt nr 7 ei nähtu, et tuulekast värvitud on. Kuna Ene Paas sõlmis töövõtulepingu ASN Grupp OÜ-ga 20. mail 2006. a ning ASN Grupp on töövõtulepingus kajastanud tööde maksumuse ja kohus on leidnud, et lepingus nimetatud tööd olid vajalikud, ei ole kohtul põhjust arvata, et ASN Grupp OÜ oleks nõudnud tööde teostamise eest suuremat raha, kui tööde teostamine tol ajal väärt oleks olnud ja seega nõustub tööde maksumuse kogusumma suurusega, s.o 70820 krooni. Hageja on hagiavalduse kohaselt katuse remondiks võtnud Swedbank`ist laenu 51000 krooni suuruses summas, kuna ta on pensionär ning puudusid rahalised vahendid selleks, et täies ulatuses tasuda remondi eest. Laenu võtmist tõendab Swedbank`i käenduseta väikelaenuleping (tl 36-39). Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud intressi summas 7440.17 krooni. Võetud 51000 kroonist tasus ta kostja arvelt töövõtjale 35410 krooni, mis moodustab kogu laenust 69.43%. Seega taotleb hageja kostjalt ka laenu eest tasutust intressist 69.43% ehk 5165.70 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna hageja andis kostjale teada lagunevast katusest ning palus kostjal teha ettepaneku vähempakkumiseks katuse remondiks, oli kostjal võimalus remondikulude suhtes arvamust avaldada. Kostja seda aga ei teinud, teades, et Ene Paas tellib vastasel korral remondi ilma temata. Kuna hagejal, kes on pensionär, ei jätkunud remonditööde maksmiseks raha, oli ta sunnitud laenu võtma. Kohus leiab, et õiglane on kostjal tasuda 69.43% nii võetud laenust kui intressist. Hagiavalduse kohaselt pidas vahetuid läbirääkimisi remontijaga hageja poeg Janno Paas, kes elab Põlvas. Tartusse tulekuks kasutas Janno Paas oma isiklikku sõiduautot, mille kütusekulu hüvitas temale hageja summas 1061 krooni. Ene Paas taotleb kohtul mõista kostjalt välja nimetatud summast poole. Kohus on seisukohal, et bensiinikulu näol ei ole tegemist AÕS §-s 75 lg 1 sätestatud kuluga. Ene Paas on täisealine teovõimeline kodanik, kes oleks saanud ka ise läbirääkimistel osaleda. Asjaolu, et ta valis läbirääkimisteks Põlvas elava sugulase, oli hageja vaba valik, mille kulutusi ei tule hüvitada kostjal. Seega jätab kohus hagiavalduse bensiinikulude hüvitamise osas rahuldamata. Kostja on oma vastuväites (tl 31) märkinud, et katuse kattematerjali vahetuseks oli vajalik linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakonna kooskõlastus ehitusregistrisse sissekandmisega, kuid seda tehtud ei ole. Seega on tegemist ebaseadustiku ehitisega. EhS § 16 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Vastavalt EhS §-le 2 p 10 on ehitise tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. ASN Grupp OÜ hinnapakkumisest (tl 11) nähtub, et üheks töö nimetuseks on vihmaveesüsteemi demontaaž ja paigaldus. Seega on vihmaveesüsteem asendatud uuega. Kohus on seisukohal, et antud juhul oleks tehnosüsteemi muutmisega tegemist juhul kui oleks paigaldatud teistsugune vihmaveesüsteem, see tähendab eelmisest teistsugust viisi vihmavee ärajuhtimiseks. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega. Kostja on hiljem tuginenud ehitusseaduse (edaspidi EhS) §-le 2 lg 6 punktile 3, mille kohaselt ehitamine on muuhulgas ehitise rekonstrueerimine ja punktile 4, mille kohaselt on ehitamine ehitise

tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab olema ehitamiseks ehitusluba, v.a väikeehitise korral. EhS § 2 lg 2 sätestab muuhulgas, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Katus on küll piirdekonstruktsioon, kuid kohus on seisukohal, et piirdekonstruktsioonide muutmise all tuleks mõista näiteks ehitise piiride laienemist, kitsenemist, piiride kuju muutumist jms. Käesoleval juhul vahetati eterniitkatus plekk-katuse vastu, seejuures katuse kuju oluliselt ei muutunud. Seega on kohus seisukohal, et tegemist ei olnud ehitise rekonstrueerimisega EhS § 2 lõike 2 tähenduses. Kuna katuse vahetamisega pandi asemele uus vihmaveesüsteem kogu elamu raames, on kohus seisukohal, et tegemist on tehnosüsteemi tervikliku asendamisega EhS § 2 lg 6 p 3 mõttes. Asjaolu, et Ene Paasil ehitusluba ei olnud, on teda võimalik karistada halduskorras. Käesoleval juhul on aga oluline, et kostja ja hageja kaasomandis oleva hoone katus vajas elamu säilimiseks kiiremas korras kapitaalremonti, mille Ene Paas lasi teostada, pidades eelnevalt nõu ehitusspetsialistidega, kes kapitaalremonti põhjendatuks pidasid (tl 46) ning kostja ei ole selle eest tasunud. Kostja ei ole nõus Ene Paasi poolt tehtud kulutusi hüvitama vastavalt oma mõttelise osa suurusele. Toimiku andmete kohaselt (tl 31) on ka tema teinud kaasomandis oleva elamu kasutamiseks ja alalhoidmiseks vajalikke kulutusi, mille maksumust ei ole hageja hüvitanud. Elamu vundament niiskus pidevat ja keldris oli sageli vesi. Selle tagajärjel tekkis keldrisse hallitus, mis on inimeste tervist kahjustav. Niiskus kahjustas ka ehituskonstruktsioone. Selle kõrvaldamiseks paigaldas kostja elamu vundamendi ümber niiskustõkke ning soojustas vundamendi. Teostatud vundamenditööde maksumus oli 65000 krooni, millest hagejal tuleks maksta pool. Kostja on taotlenud kohtul teha tasaarvestust. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud vaidlusaluse elamu vundamendi remont on teostatud ebakvaliteetselt ning ei nõustu asjaoluga, et vundamenditööde maksumus oli 65000 krooni. Kostja on taotlenud kohtult nõuete tasaarvestust, tuginedes VÕS §-le 197 lg 1 ja riigikohtu lahendile nr 3-2-1-50-04, mille kohaselt seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata, ning kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Hageja on seisukohal, et vundamendi soojustus ei ole tehtud selleks otstarbeks ette nähtud materjale kasutades ja on tehtud head ehitustava järgimata (tl 144). Kostja poolt tellitud ehitustehnilise ekspertiisi küsimuse nr 4 vastusena on ekspert leidnud, et kostja poolt teostatu ei ole homogeenne tervik ning seega ei ole elamu jaoks kasu osalisest soojustamisest. Ene Paasi poolt tellitud ekspertarvamuse kohaselt (tl 62) on tegemata jäetud kleep-hüdroisolatsioon kogu keldri ulatuses, mille tulemusel tungib välisniiskus vundamenti, kuna penoplast ei lase niiskusel välja imbuda. Lähtuvalt sellest hakkab seina konstruktsioon lagunema ja tekib seenkahjustus. Nimetatud ekspert on probleemi lahendusena ette näinud kogu paigaldatud soojustuse eemaldamist, seinade puhastamist ja nende ära kuivada laskmist, keldrist niiskuse väljatuulutamist ning korraliku kleep-hüdroisolatsiooni paigaldamist kogu vundamendi osas, millele tuleb kleepida uus soojustus. Kuigi kostja poolt teostatud vundamenditööd olid tehtud osaliselt, vähenes keldris niiskus siiski teatud määral. 2008. a koostatud eksperdiarvamuse kohaselt (tl 69) keldri visuaalsel vaatlusel vett põrandal ei olnud. 01.09.2006. a elumaja vundamendi seisukorra hindamise akti (tl 54) järgi on keldri põrandal kuni 2 cm sügavune vesi (imbunud läbi seina), seina betoon pude, kobrutab, hallitab. 01.10.2006. a elamu XXX vundamendi isolatsiooni ja soojustustööde maksumuse pakkumiseks on 67142 krooni. Kohtuistungil on hageja öelnud (tl 141), et ei eita kostja poolt vundamendi juures tööde tegemist, kuid vaidleb vastu summale. Arvestades eelnevas lõigus toodud

negatiivseid asjaolusid vundamenditööde kohta ning osalist niiskusekaitset, tasaarvestab kohus VÕS § 197 lg 1 alusel vundamenditööde maksumuse 10000 krooni ulatuses katusetöödega. Kuna XXX elamu on hagejal ja kostjal kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades, tuleb remonditasu ASN Grupp OÜ-le 70820 krooni jagada poolte vahel, seega 35410 krooni, millele tuleb juurde liita laenuintressist 7440.17 kroonist 69.43% ehk 5165.70 krooni. Seega tuleks kostjal hagejale hüvitada 40575.70 krooni. Kuna aga kohus tasaarvestab kostja nõude 10000 krooni ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks summa 30575.70 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja menetluskulud hüvitada kostjal 25% ulatuses, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.