Tsiviilasi nr 2-09-156
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.02.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-156
Tsiviilasi
Jxxx Kxxxx hagi RxxxxxxxxxBxxxx vastu nõudega tuvastada asjaolu, et Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jxxx Kxxx (pankrotis) isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja pankrotihaldur: Ene Ahas (Advokaadibüroo Valge ja Uiga; asukoht Aleksandri 8, Tartu 51004) Hageja lepinguline esindaja: Lembit Auväärt (aadress Mõisavahe 31-12, Tartu 50707) Kostja: Rxxxxxxxx Bxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karmo Kalk (Advokaadibüroo Kalk&Ko; asukoht Asula 10-14, Tallinn 11312)
Kohus otsustas: Jätta rahuldamata Jxxx Kxxxxxxhagi RxxxxxxxxxBxxxxx vastu nõudega tuvastada asjaolu, et Axxxxxxxxx Bxxxxxpärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jxxx Kxxxxxxkanda. Menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord 1(4)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hageja nõue ja põhjendused Jxxx Kxxx esitas 02.01.2009.a kohtule hagiavalduse, milles palus kohtul tuvastada, et Axxxxxxxxx Bxxxxxpärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa Axxxxxxxxx Bxxx xxxxxxxxxxxa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvallas. Kuni käesoleva ajani on tema ema Sxxxx Bxxxx nimel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvast majavaldusest 2/9. Selle maja ehitas Axxxxxxxxx Bxxx koos oma isa JxxxxBxxxxxx. Poole sellest majast müüsid nad 23.10.1970.a Vxxxxxx Pxxxxx ja teine pool jäi Jxxx Bxxxxxx. 1973.a pärast Jxxx Bxxxx surma läks tema osa üle tema abikaasale Sxxxx Bxxxxxe. Sxxxx Bxxx suri 1988.a ja pärandas maja oma õele Exxxxx Bxxxxxx. Sxxxx Bxxxi poeg Axxxxxxxxx Bxxxxoli tol ajal juba töövõimetu ja talle oli ette nähtud sundosa 2/9 pärandist. Axxxxxxxxx Bxxx ei saanud aga oma osa vormistada, kuna puudus tema sünnitunnistus ja puudub käesoleva ajani. Axxxxxxxxx Bxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a Baškiiria ANSV-s, kust pere kolis Kaukaasiasse ja sõja ajal tuli Eestisse. Kolimiste käigus on sünnitunnistus kaduma läinud ja Axxxxxxxxx xxxxxx ei õnnestunud sünnikohast ka koopiat hankida. Eesti kodakondsuse vormistas ta naturalisatsiooni teel. Hageja on üritanud Axxxxxxxxx Bxxxx pärinemist oma emast tuvastada kohtu kaudu, kuid kohus keeldus avaldust menetlusse võtmast ning soovitas esitada tuvastushagi praegu elava Axxxxxxxxx Bxxxx õe Rxxxxxxxx Bxxxx vastu. Axxxxxxxxx Bxxxx pärimisõiguse on pärinud tema poeg – hageja Jxxx Kxxx. 27.03.2009.a täpsustas hageja kohtu korraldusel oma nõuet. Hageja teatas, et 02.05.2007.a kohtumäärusega tunnistati Jxxx KxxxxAxxxxxxxxx Bxxxx pojaks ja seega ka pärijaks ning hageja soovib realiseerida oma isa pärimisõigust ja isa kaudu ka enda pärimisõigust isa sundosale majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Sxxxx Bxxxx järelt. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates ei saa hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes olla üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Axxxxxxxxx Bxxx sai pärimisõigust teostada üksnes pärimisseadusega määratletud ning tol ajal kehtinud korras, vastavalt pärimisseaduse 1996.a redaktsiooni § 119 vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavuse regulatsiooni kohaselt järgmiselt: kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta, on tema pärijatel õigus see pärand vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isikust järele jäänud pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Need tähtajad on möödunud. Axxxxxxxxx Bxxxx subjektiivne õigus pärida SxxxxxBxxxxxjärelt on lõppenud, ilma et selle õiguse osas oleks tekkinud õigusjärglust. Axxxxxxxxx Bxxx pidi oma õigust saada SxxxxxBxxxx pärandvarast sundosa vastava soovi olemasolul tõendama vastavalt kehtinud korrale TsK § 551 alusel 6 kuu jooksul Sxxxx Bxxxx pärandi avanemisest. Selleks pidi Axxxxxxxxx xxxxxx esinenud isik tegema ühe kahest toimingust: a) tõendama, et ta põlvneb Sxxxx Bxxxxxx ja tal on õigus seetõttu saada sundosa või b) pöörduma väidetavate õiguste kaitsmiseks kohtusse. Selle tähtaja jooksul Axxxxxxxxx Bxxxxxx avalduse esitanud isik kumbagi toimingut ei teinud, mistõttu avalduse esitanud isik ei omandanud ka mingit osa Sxxxx Bxxxx pärandvarast sundosana. Sxxxx Bxxxx pärandvara omandas üks pärija, Exxxxx Bxxx, kes asus ka kogu pärandvara valdama. TsK § 522 oleks võimaldanud avalduse esitanud isikul kokkuleppel Exxxxxx Bxxxxxx ning tema nõusolekul ka peale ettenähtud 6-kuulise tähtaja möödumist avaldust pärandi vastuvõtmiseks esitada. Sellist kokkulepet Exxxxxx Bxxx ja Axxxxxxxxx Bxxx ei sõlminud. Kostja taotles asja menetluse lõpetamist TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi 2(4)
alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
Kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks Kostja väitis, et vastavalt Sxxxx Bxxxx pärandi avanemise ajal kehtinud TsK §-le 81 oli nõuete aegumise üldine tähtaeg 3 aastat, kui TsK 82 alusel ei olnud kehtestatud lühendatud tähtaega. Axxxxxxxxx Bxxxxxx avalduse esitanud isiku jaoks lõppesid kõik võimalused tuvastada oma subjektsust pärimisasjas või esitada muid nõudeid pärandvara suhtes 3 aasta möödumisel pärandi avanemisest. Seega palub kostja kohaldada nõudele aegumist. Hageja teatas 22.09.2009.a, et ei ole nõus aegumise kohaldamise taotlusega. Hageja arvates katkestas notariaalne pärimismenetlus ettenähtud tähtaegade kulgemise. Kohus tegi 04.11.2009.a vaheotsuse, millega otsustas jätta rahuldamata Rxxxxxxxx Bxxxx taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks ja jätkata asja menetlust. Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 27.01.2010.a. Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja jäi oma nõude juurde ja palus kohtul tuvastada, et Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu, palus kohtul jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude - ta palub kohtul tuvastada, et tema isa Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus tuvastas, et Axxxxxxxxx Bxxx on Jxxx Kxxxx isa. Tartu Maakohtu 02.05.2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-01-239 on kohus lugenud tuvastatuks, et hageja Jxxx Kxxx põlvneb Axxxxxxxxx Bxxxxxx. Hageja isa Axxxxxxxxx Bxxx on surnud xxxxxxxxxx. a. (surmatunnistus tl.35) Hageja väitel kuulub tema isa Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka 2/9 majavaldusest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida ta oli õigustatud pärima sundosana oma ema Sxxxx Bxxxx järelt. Hageja on esitanud kohtule tõendina SxxxxxBxxxx 25.09.1975.a avalduse notarile tema abikaasa Jxxx Bxxxx (surnud xxxxxxxxxx.a) järelt pärandi vastuvõtmiseks (tl 10). Avalduse kohaselt on Jxxx Bxxxx pärandvaraks 1⁄2 osa elamust koos päraldistega xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks on hageja esitanud kohtule Eesti NSV Tartu Linna notariaalkontori notari poolt 06.10.1975.a välja antud pärimisõiguse tunnistuse (tl 11), millega notar tõendab, et xxxxxxxxxx.a surnud Jxxx Bxxxx vara pärijaks on tema abikaasa SxxxxxBxxx. Pärandvara, millele tunnistus on välja antud, koosneb 1⁄2 ühekorruselisest puitelamust, väravast ja piiretest, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtule on esitatud Exxxxxx Bxxxx 22.01.1987.a notarile tehtud avaldus (tl 34) tema ema, xxxxxxxxxx.aastal surnud Sxxxx Bxxxx, pärandi vastuvõtmiseks ja pärimistunnistuse väljaandmiseks. 01.03.1988.a on notar tõestanud testamendijärgse pärimistunnistuse (tl 12), mille kohaselt on surnud Sxxxx Bxxxx testamendis tähendatud vara pärijaks 7/9 mõttelises osas Exxxxxx Bxxx. Pärandvara, mille kohta tunnistus on välja antud, koosneb majavaldusest, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Notar on pärimisõiguse tunnistuses märkinud, et pärandvara 2/9 mõttelisele osale ei ole pärimisõiguse tunnistust välja antud. 3(4)
Eelnimetatud tõenditest ilmneb, et 1⁄2 mõttelist osa majavaldusest xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulus Sxxxx Bxxxxxx, kes hageja väitel oli Axxxxxxxxx Bxxxx ema. SxxxxxBxxx on oma vara pärandanud testamendiga tütar ExxxxxxxBxxxxxx ja Exxxxxx Bxxx on pärandi vastu võtnud. Kohtu hinnangul ei tõenda aga eelnimetatud dokumendid Axxxxxxxxx Bxxxx sundosa pärimisõigust Sxxxx Bxxxxxjärelt. Sxxxx Bxxxxsuri xxxxxxxxxx.aastal. Pärimisseaduse (PärS) § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Sxxxx Bxxxx pärandi avanemise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 540 kohaselt oli õigus sundosale pärandist muu hulgas pärandaja alaealisel ja töövõimetul lapsel. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et Axxxxxxxxx Bxxx oli Sxxxx Bxxxx poeg ja seega isik, kes oli õigustatud sundosa saama. Perekonnaseaduse § 107 kohaselt tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist perekonnaseisuaktiga, mis on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument. Hageja väitel puudub Axxxxxxxxx Bxxxxx sünnitunnistus. Hageja väitel on tema isa Axxxxxxxxx Bxxx sündinud xxxxxxxxxx.a Baškiiria ANSV-s. Kolimiste käigus on sünnitunnistus kaduma läinud ja selle kohta koopiat ei ole õnnestunud hankida. Hageja on varem pöördunud kohtusse nõudega tuvastada Axxxxxxxxx Bxxxxxpõlvnemine SxxxxxBxxxxxx. Tartu Maakohus keeldus 18.09.2008.a määrusega menetluse algatamisest. Kohus leidis, et esitatud avaldusega soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus selgitas hagejale, et Perekonnaseaduse sätete kohaselt on võimalik tuvastada vaid lapse põlvnemist isast. Kohus selgitas, et on võimalik esitada kohtule tuvastushagi, mille nõudeks võiks olla asjaolu tuvastamine, et SxxxxxBxxx on sünnitanud Axxxxxxxxx Bxxxx. Sellist nõuet hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja jäi kohtus oma nõude juurde ja palus kohtul tuvastada asjaolu, et Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Axxxxxxxxx Bxxxx põlvnemine SxxxxxBxxxxxx on seni tõendamata. Seega ei ole tõendatud ka Axxxxxxxxx Bxxxxx pärandvarana omandi tekkimine. Pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Vastavalt Tsiviilkoodeksi §-le 551 lg 2 loeti pärija pärandi vastuvõtnuks kui ta: 1) faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või 2) andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Axxxxxxxxx Bxxxxxpoolt Sxxxx Bxxxx pärandi sundosa vastuvõtmine ei ole tuvastatud. Hageja väitel esitas Axxxxxxxxx xxxx notarile avalduse sundosa saamiseks. Kohtule esitatud notariaalses Exxxxxx Bxxxx avalduses SxxxxxBxxxx pärandi vastuvõtmiseks (tl 34) on notar märkinud, et pärandaja poeg Axxxxxxxxx Bxxx on esitanud avalduse sundosa saamiseks. Notar on aga keeldunud Axxxxxxxxx Bxxxxxx pärimisõiguse tunnistust väljastamast kuna tal puudus sünnitunnistus. Seega ei saa lugeda, et Axxxxxxxxx Bxxx on pärandi sundosa vastu võtnud avalduse esitamisega notarile, kuna tema põlvnemine SxxxxxBxxxxxx on tõendamata ja avalduse on esitanud pärimiseks õigustamata isik. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata Jxxx Kxxxx hagi Rxxxxxxxx Bxxxx vastu nõudega tuvastada asjaolu, et Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara hulka kuulub 2/9 majast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 4(4)
Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
5(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.