Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2010a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-55731
Tsiviilasi
AS V (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OÜ SE(registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 403 363,09 krooni ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
103 363,09 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
13. jaanuar 2010a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kostja lepinguline esindaja RM
isikud
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt SE 403 363,09 krooni AS V kasuks. Välja mõsita OÜ-lt SE viivis 11 181,06 krooni. Välja mõista OÜ-lt SE viivis 5% aastas tasumata summalt alates 14.01.2010 kuni põhivõla (403 363,09 krooni) täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja tellis kostjalt 30.03.2009 kauba Bacardi Breezer veo Saksamaalt. Kostja tellis veo A SIA-lt, mille nimel tegutsenud isikud osutusid hiljem kelmideks. Kostja teatas 07.04.2009 kauba kaotsiminekust. Hageja pidi kauba kätte saama 03.04.2009, kuid ei ole seda saanud.
Hageja on müüjale kauba eest tasunud 403 363,09 krooni. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ning välja mõista viivis 5% aastas. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ostis kauba T S.A.-lt. Kauba üleandja, s.o kauba müüja esindajaks, oli Bacardi GMBH ning kauba vastuvõtjaks, s.o ostja esindajaks, oli L P OÜ. Kostjat pidi esindama autojuht LL, tegelikult anti kaup üle LP– valele autojuhile. Auto oli õige. Kostja leiab, et kostjale ei ole kaup üle antud ning kostja antud juhul ei vastuta. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas. Poolte vahel oli sõlmitud veoleping. Kaup laaditi kostja poolt nimetatud registreerimisnumbritega sõidukitele, kaup ei ole jõudnud ettenähtud sihtkohta, kaup anti üle autojuht LP, kes CMR saatedokumendi kohaselt esindas vedajat Bermuda, kaupa ei antud üle kostja poolt nimetatud autojuhile LLile. Hageja on tasunud kauba eest müüjale 403 363,09 krooni. Neid asjaolusid kinnitavad ka poolte poolt esitatud kirjalikud tõendid (t lk 14-33, 55-71). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas autojuhi LPpoolt kaupade vastuvõtmist saab pidada kostja poolt veolepingu täitmisele asumist ning kas kostja peab kaduma läinud kaupade eest seetõttu vastutama. 01.04.2009 e-kirjas on märgitud millise registreerimismärgiga autole tuleb kaup laadida ning kes on autojuht. Autojuhiks on märgitud LL (t lk 60). Tegelikkuses oli auto õige, kuid autojuhiks oli teine isik – LP(t lk 62). Kohus leiab, et antud juhul on määravaks, et kaup laaditi õige auto peale. Veo teostajaks oli juriidiline isik. Juriidilist isikut võivad esindada mitmed füüsilised isikud. Kauba üleandjal puudub mõistlik põhjus uskuda, et veoauto on läinud vedaja valdusest välja tema tahte vastaselt. Auto ärandamisest puuduvad andmed. Seetõttu käitus autojuht LPkui veo teostaja esindaja ning veo teostaja talus sellist esindamist. Praktikas autojuhtidele eraldi volikirja veo teostamiseks vedaja poolt ei väljastata. Autojuhi isik omaks kohtu hinnangul tähtsust siis, kui tegemist oleks erilise veoga, mis nõuab eriliselt kvalifitseeritud vedajat (näiteks suurekabariidilise veose puhul, vedu mägedes jms). Sellise veoga seekord tegemist ei olnud. Pooled pole ka selgesõnaliselt kokku leppinud, et kaupa ei tohi teisele autojuhile üle anda. Seetõttu leiab kohus, et kaup on nõuetekohaselt üle antud. Rahvusvahelist kaubavedu reguleerib Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon
CMR alusel vastutab vedaja veose kaotsimineku eest, kui kaup oli vedajale üle antud. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Vedaja vastutusest vabastamise aluseid kohus tuvastanud ei ole. CMR art 23 lg 1 järgi tuleb kauba kaotsimineku korral vedajal hüvitada kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba maksumuseks oli 25 779,60 eurot, s.o 403 363,09 krooni. Kohus leiab, et kostja on vastutav kauba kaotsimineku eest ning hageja nõue on põhjendatud. Hageja nõuab ka viivist 5% tasumata summalt tuginedes CMR art 27 lg 1. Kohus leiab, et ka see nõue on põhjendatud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 saab viivist protsendina nõuda, kui viivis ei ole hagi esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja on arvestanud viivist 30.06.2009 kuni 13.01.2010 summas 11 181,06. Alates 14.01.2010 tuleb kostjalt välja mõista viivis 5% tasumata põhivõlalt (403 363,09 krooni) aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jätab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.