2-08-73094
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
8.veebruar 2010 Võru kohtumaja
Hagi ese
K. J. hagi ProImperal OÜ vastu 2299 krooni nõudes
2-08-73094
2299 krooni Hagi hind Pooled ja nende esindajad hageja K. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Feliks Luiksaar);
Kohtuistungi aeg
kostja ProImperal OÜ (registrikood 11468367, asukoht Anna Haava 8a-48 Türi linn Järvamaa, esindajad juhatuse liige Virgo Kaaret ja Katrin Johanson) 14.jaanuaril 2010.a
rahuldada K. J. hagi ProImperal OÜ vastu. Välja mõista ProImperal OÜ 2299 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) krooni K. J. kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta K. J. menetluskulud ProImperal OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt viibis hageja ööl vastu 30.08.2008.a. Võrus Vee tänav 6 asuvas ProImperal OÜ ööklubis MADhouse, kuhu saabus 29.08.2008.a. õhtul kella 23-24 vahel. Kuna ööklubis oli avatud garderoobitöötajaga riidehoid ja üleriietes ei ole külastajail klubisse siseneda lubatud, andis hageja sinna hoiule oma uue jope, mille ostis 05.08.2008.a. Tartus Ringtee 75 asuvast Lõunakeskuse kauplusest Sportland ja mille eest tasus 2299 krooni. Kui
hageja soovis lahkuda 30.08.2008.a. umbes kella 03.00-04.00 vahel ööklubist, andis ta riidehoidjale eelnevalt saadud riidehoiunumbri (nr 9), kuid riidehoiuga tegelenud isik käis nagi juures, tuli tagasi ja teatas, et jopet ei ole. Jope kadumise asjaolusid saabus ruumidest selgitama ka Edvini nimeline töötaja, kes kutsus kohale politseiametnikud, et uurida jope kadumise asjaolusid. Hageja on käinud ööklubis korduvalt taotlemas tagasi oma jopet Prolmperial OÜ-lt, ka tema isa on kohal käinud ja telefoni teel helistanud kostja esindajale, kuid hageja isale teatati, et jopet ei ole ja Prolmperal OÜ ei kavatse kahju hüvitada, kuna riidehoid ei vastutavat hoiule antud esemete eest; väljas olevat ka vastav teade. Hageja leiab, et teate väljapanek vastutuse väidetavast puudumisest on õigustühine tulenevalt võlaõigusseaduse üldosa ja hoiulepingu sätetest. Ühelt poolt numbrite vastu riiete vastuvõtmist organiseerides ja ülariideid oma esindaja kaudu vastu võttes on kostja sisuliselt korraldanud üleriiete tasuta hoiu koos sellest tulenevate tagajärgede ja vastutusega, teiselt poolt aga pannes välja enda vastutuse puudumist deklareeriva sildi, on püüdnud jätta mulje, et hoiulepingut ei ole olemas. Väär on kostja seisukoht, et kui väidetavalt varem ei ole riietusesemete kadumist tema poolt organiseeritud valvatavast garderoobist esinenud ja sealt ei ole kadunud ka töötajate isiklikke asju, siis on sellega ilmutatud piisav hool, st VÕS § 885 mõttes sama hool, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Kostja poolt on süüliselt rikutud tasuta hoidmise lepingut. Kostja poolt oli sisse seatud üleriiete hoiuruum, seal olid numbritega nagid, kuhu klubi külastajad pidid numbri vastu andma üle oma üleriided. Riideid võttis vastu ja andis välja numbri vastu isik, kes tegutses ilmselgelt kostja korraldusel. Olles numbri vastu võtnud hoiule hageja vallasasja - jope, tekitas kostja võlasuhte ja temal lasus kohustus see numbri vastu hagejale ka tagastada. Seda kohustust kostja ei täitnud. Hageja võlausaldajana ei ole oma tegudega põhjustanud kohustuse rikkumist võlgniku poolt. Ka ei ole hagejale teada temast tulenevat asjaolu või sündmust, mille toimumise riisikot ta kannab ja millest tulenevalt puuduks temal võimalus tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt VÕS § 101 lg 3 mõttest tulenevalt. Kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ka VÕS § 103 nimetatud asjaolude puudumise tõttu. Hageja vallasasja kadumise on põhjustanud kostja süü raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 4). Olukorras, kus kostja on organiseerinud valvatava garderoobi, kus üleriiete vastuvõtmisel antakse omanikule number ja kus garderoobis peab eeldatavalt viibima kogu aeg ka vastav isik, on hoiule võetud eseme kaotsi minna laskmine igal juhul raske hooletuse ilming ja kostja on hageja vallasasja kadumise eest vastutav VÕS § 104 lg 6 alusel. Samas isegi sel juhul vastutab kostja raske hooletuse eest, sest kui ta on lasknud kaduma minna numbri vastu oma vastutusele võetud esemel ja väidab samas, et on alati olnud piisavalt hoolas, on ta jätnud järgimata vajaliku hoole olulisel määral, mis on raske hooletus ja mille eest ta on ka VÕS § 104 lg 6 alusel vastutav. Hageja jope, mis läks kaduma kostja süül, oli uus ning müügitšekist nähtuvalt soetatud kauplusest kaotsimineku kuul. Seega on hagejal nõue mõista tema kasuks välja kahju summas, mis on võrdne kadunud asja ostuhinnaga. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 2299 krooni.
Kostja ei tunnista hagi. Kostja ei pea usaldusväärseks hageja poolt esitatud ostutšeki koopiat, kuna ainult ostutšeki alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas ka tegelikkuses oli tegemist hageja ostuga ja et see ostutšekk tõendab just konkreetselt seda Prolmperal OÜ ööklubis MADhouse kaotsi läinud jopet. Poolte vahel oli sõlmitud tasuta hoiuleping. Mitte ühelgi ööklubi kliendil ei ole kohustust oma üleriided klubi garderoobi jätta, kuid neile, kes seda soovivad, on ööklubi MADhouse poolt selline võimalus loodud. Kostja on teinud omalt poolt kõik ning rakendanud asjade hoidmisel samaväärset hoolt kui oma asjade puhul. Garderoob on eraldatud ruumi osa, millesse pääseb uksest ja sellesse sisenemine on tõkestatud.
2 (6)
Sisenemine ei ole võimalik ka riiete andmise ja vastuvõtmise avausest (letist), sest selle ava on ehitatud piisavalt kõrgele, et tõkestada sealt märkamatu üleronimise võimalus. Kostja on loonud olukorra, kus garderoobis hoitavad klubi asjad ning klubi töötajate või turvatöötajate asjad oleksid maksimaalselt kaitstud ega seisaks hooletult laokil ning samasugust hoolt ilmutatakse ka klientide asjade suhtes, kuid vastutust nende eest ei ole õige kostja õlule panna. Kostja piisava hoolsusena tuleb tõlgendada asjaolu, et suure sildiga garderoobis on kõiki ööklubi külastajaid teavitatud sellest, et ööklubi ei vastuta tasuta hoidmise puhul garderoobi jäetud asjade eest. Varasemalt ei ole kostja Võrus asuvas ööklubis MADhouse asjade kaotsimineku juhtumeid ette tulnud, ei klientide ega oma töötajate puhul. Vastupidi, peale igat üritust, mis kõne all olevas ööklubis toimub, unustatakse ööklubi garderoobi klientide poolt suures hulgas üleriideid. Kostja on nende üleriiete osas ühendust võtnud politseiga ning klientide poolt maha unustatud üleriietega tegeleb politseiasutus. Kostja leiab, et numbri andmise esmaseks funktsiooniks on identifitseerida isik, kellele kindel üleriie kuulub ning teiseseks funktsiooniks see, et numbri järgi on kiirem ja hõlpsam külastajale pärast ürituse lõppu tagastada tema riietusese, mille ta garderoobi hoiule oli andnud. Tegelikkuses kutsusid ööklubi töötajad politsei välja, kuna hageja, olles tarbinud alkohoolseid jooke, ei kontrollinud enam oma käitumist ega ütlusi ning temast kardeti ohtu nii teistele klubi külastajatele kui ka töötajatele. Politsei ütles hagejale selgesõnaliselt, et hageja peab jope kadumise kohta tegema politseile avalduse ning siis hakatakse politsei poolt asja otsimisega tegelema. Kostja nõustub, et tal oli vastavalt VÕS § 885 kohustus rakendada külastajate ning sealhulgas ka hageja asjade (jope) suhtes hoolt, mida ta rakendab oma asjades ning seda on ka tehtud. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb kostja süü raske hooletuse vormis, mille sätestab VÕS § 104 lg 4 ning leiab, et hageja kahju ei ole tekkinud kostja süü läbi. Hageja ei ole tõendanud kostja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust. Hageja ei ole põhjendanud ka seda, milline on põhjuslik seos kahju tekkimisega hagejale ning kostja tegevusega, mis on üheks kahju hüvitamise eelduseks VÕS § 127 lg 4 järgi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-162-04 viidanud, et hagejal võis küll tekkida kahju seoses asja kaotsiminekuga, kuid kuna puudub põhjuslik seos kahju ja äriühingu tegevuse vahel, ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale kahju (tl 25-29). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopia jope müügitšekist (tl 7); koopia hageja poolt 14.10.2008.a. kostjale esitatud kohtuvälisest võlanõudest ja koopia kostja 29.10.2008.a. vastusest sellele koos lisaga (tl 8-12); koopia jope kaubalipikust (tl 43); koopia Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna 08.12.2008.a. kirjast nr LNA 12-1.37/49770 (tl 44). Kostja on esitanud fotod garderoobist (tl 37). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud vara tasuta hoiu leping. VÕS § 883 järgi hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. VÕS § 885 kohaselt ei vastuta tasuta hoidmise puhul hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.
3 (6)
Kostja on vaidlustanud asjaolu, millise jope andis hageja kostjale hoiule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ostutšekist (tl 7) ja kaubalipiku koopiast (tl 43) nähtuvalt on ostetud Tartu Lõunakeskusest Sportlandi poest 5.augustil 2008.a. must vabaajajope ostufestivali lisaallahindlusega hinnaga 2299 krooni. Tunnistaja J. J. , kes on hageja isa, annab ütlusi, et ta ostis koos pojaga viimasele 5.augustil 2008.a. Tartu Sportlandist õhemat ja lühemat sorti musta värvi kapuutsiga jope, mis maksis 2299 krooni; oli tuntud firma toode; sel korral oli allahindlus; 30.augusti 2008 hommikul kella 5.00 paiku tuli K. J. klubist MADhouse koju; ta selgitas lähemalt, et pani jope riidehoidu ja sai numbri vastu, kui läks jopet tagasi küsima, siis öeldi, et jopet ei ole. Tunnistaja K. K. annab ütlusi, et sel päeval 2008.a. sügisel enne kooli algust augusti lõpus, läksid nad koos K. J. ga klubisse MADhouse; sisenesid klubisse, andsid oma jope ära ja said numbri; Kaur andis oma musta jope, millel firma logo peal, garderoobi ja sai numbri; l. või 2.septembril, kui kool algas, siis Kaur ütles talle, et tal oli jope MADhousest kaduma läinud. Tunnistaja G. M. , kes töötas sel päeval riidehoius, ei suuda meenutada, mis värvi jopet hageja kandis. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja E. P. ütlustesse, et K. J. kirjeldas seda jopet ja tema arust rääkis hageja sinisest ja valgest jopest, sest need ütlused ei ole kooskõlas tunnistajate J. J. ja K. K. ütluste ning kaubalipiku koopiaga. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud hageja väited, et hageja andis kostjale hoiule musta jope, mis oli ostetud 5.augustil 2008.a. Tartu Lõunakeskusest Sportlandi poest. Kohus nõustub hagejaga, et ööklubi klientidel oli sisuliselt kohustus üleriided garderoobi jätta. Tunnistajate K. K. ja E. P. ütlustest nähtuvalt ööklubi külastajaid üleriietes klubisse ei lubatud. Tunnistaja E. P. on küll avaldanud, et paljud inimesed ei soovinud riideid garderoobi tuua ja jätsid riided autosse, kuid isikuil, kes ei tulnud ööklubisse autoga, mis on ka põhjendatud, sest seal pakuti alkoholi, mille tarvitamise järel autoga edasiliikumine oli välistatud, oli üliriiete kostja poolt organiseeritud garderoobi jätmine eeldus klubi üritusel osalemiseks. Kostja leiab, et garderoobi seinale paigutatud silt, et klubi ei vastuta garderoobi jäetud asjade eest, vabastab kostja vastutusest. Hageja leiab, et tingimustes, kus asjad numbri vastu hoiule võetakse, on selline teade õigustühine ja ei vabasta kostjat vastutusest hoiule võetud asjade kadumise korral. VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud silt ei ole käsitletav vastutusest vabastamise kokkuleppena, vaid on kostja ühepoolne deklaratsioon. Tunnistaja K. K. annab ütlusi, et tema sellist silti üldse ei märganud. Kostja leiab, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 885 alusel, kuna ta oli asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu rakendab oma asjade hoidmisel. Hageja leiab, et jope kadumise on põhjustanud kostja süü raske hooletuse vormis. Tunnistaja E. P. , kes on kostja endine juhatuse liige, annab ütlusi, et garderoob on kinnine ruum, kus on üks uks ja üks lett ning üle selle leti ronida ei saa, meeter kuni kaks eemal seisavad turvamehed; turvamehed jätavad oma joped garderoobi; E. P. peab seda garderoobi täiesti turvaliseks sellepärast, et tal pole seal ühtegi asja ära kadunud; riidenagi number 9 ei
4 (6)
ole käega katsutav, asub umbes barjäärist paar meetrit. Tunnistaja G. M. , kes tol õhtul oli asendamas garderoobitöötajat, annab ütlusi, et seal on üks uks ja seal ukse lähedal on turvamees ja sinna ei ole võimalik minna; üle leti riieteni ei küüni, et sealt käega võtta, turvamehed oleks seda näinud. Tunnistaja K. K. annab ütlusi, et garderoobiruum on kinnine, kui annad oma üleriided ära, siis jope pannakse garderoobi ja jopet ei saa sealt kätte enne numbrit tagasi andmata. Kostja on esitanud fotod garderoobi kohta (tl 37). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ilmutanud samasugust hoolt hageja jope hoidmisel nagu rakendab oma asjade hoidmisel, sest ta võimaldas hageja varal kaotsi minna vaatamata hoiu-ja valvemeetmete rakendamisele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole sealt riidehoiust muud vara kaotsi läinud (ka kostja asju), kuid hageja jope läks kaotsi. Kui hageja andis oma jope valvega riidehoidu kostja töötaja kätte hoiule, saades talt vastu žetooni (numbri) oli tal õigustatud ootus ka jope hoidmise lõppemisel see tagasi saada. Kostja pidi jope tagastamatajätmise tagajärjena ette nägema kahju hüvitamise kohustust. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu iseloomu üle, mistõttu kohus ei käsitle asjaolu, kas poolte vahel ei võinud tegemist olla hoidja majandustegevuses sõlmitud hoiulepinguga, mille tasus oli vaikimisi kokku lepitud juba klubi pääsme (pileti) ostmisel, mistõttu see tasu oli pääsme (pileti) hinna sees. VÕS § 104 lg 6 kohaselt, kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et jättes tagamata kostja poolt organiseeritud valvatavas riidehoius hageja vara säilimise, on kostja jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Seega vastutab kostja hoiulepingu rikkumise eest. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non).
5 (6)
Kohus tuvastas, et hagejal tekkis jope kaotsimineku läbi kahju selle jope väärtuse suuruses. Kostja ei ole kummutanud hageja poolt esitatud ostutšeki, kaubalipiku koopia ja tunnistaja J. J. ütlustega tõendatud jope väärtust 2299 krooni. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus tuvastas, et kostja rikkus pooltevahelist hoiulepingut, jättes hageja poolt hoiuleantud jope hoidmise lõppemisel hagejale tagastamata. Kostja poolt hoiulepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju jope kaotsimineku näol vahel on põhjuslik seos. Hageja poolt vähem kui kuu aega enne kaotsiminekut ostetud jope ostuhinna hüvitamine on kooskõlas ka VÕS § 127 lg 1 mõttega. Kohus nõustub hagejaga, et asjakohased ei ole tasuta hoiulepingu täitmise üle peetavas vaidluses viited hageja väidetavale agressiivsusele, kui jopet talle riidehoius ei tagastatud. Samuti nõustub kohus hagejaga, et asjakohane ei ole kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-21-162-04, sest Riigikohtu menetluses olnud asjas ei olnud kohtul alust hinnata hoiulepingu täitmisega seotud asjaolusid, kuna selles asjas hageja ei tuginenud hoiulepingule. Neil asjaoludel tuleb K. J. hagi OÜ ProImperal vastu 2299 krooni nõudes rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik:
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.