2-09-159/33 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-09-159 Sisulised asjaolud Kohtu menetluses on OÜ Unikivi hagi Jart Konsult AS vastu 25.08.2008.a alltöövõtulepingust nr. 492-07.08/A-2 tulenevalt 26.09.2008.a esitatud arve alusel põhivõla 72 581.80 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja kohustatud lepingu p. 9 järgi tasuma arve 30 päeva jooksul, so 26.oktoobriks, kuid ei ole seda teinud, samuti kohustus kostja lepingu p. 9.6 tulenevalt maksma maksetähtaegade rikkumisel viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla 72 581.80 kr, hagi esitamise seisuga 04.03.2009.a kogunenud viivise 14 044.57 krooni ja TsMS § 367 alusel edasise viivise alates 05.03.2009.a 108.87 krooni päevas (0,15 % põhinõudelt). Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluse käik 07.10.2009.a kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada esitatud kujul ning välja mõista kostjalt hageja kasuks lisaks põhinõudele viivisenõue seisuga 07.10.2009.a 35 491.60 kr ja edasi alates 08.10.2009.a viivis 108.87 kr päevas. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud, teatanud e-posti teel, et soovib lükata istungi edasi seoses kostja esindaja haigestumisega, kuid vaatamata kohtu nõudmisele arstitõendit haigestumise kohta ei esitanud. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 15.oktoobril 2009.a. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja 30.oktoobril 2009.a.Kohus määras kaja läbivaatamisele kohtuistungil 08.detsembril 2009.a.Kohtuistungil määras kohus rahuldada kaja ja poolte nõusolekul vaadata hagi uuesti läbi kirjalikus menetluses, andis tähtaja dokumentide esitamiseks kuni 15.01.2010.a. ja teatas, et teeb kohtuotsuse kantselei kaudu 29.jaanuaril 2010.a. Hageja esitas oma täiendavad seisukohad kohtule 15.01.2010.a. Poolte vahel on sõlmitud alltöövõtulepingu nr.492-07-08/A-2 punkti 13.3. kohaselt toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase üleandmise-vastuvõtmise aktiga peale alltöövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist.Nimetatud akti allkirjastamise järgselt tekib alltöövõtjal õigus esitada töövõtjale üleantud tööde maksumust hõlmav arve. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selliste oluliste asjaolude üle nagu: Töö teostamine hageja poolt kokkulepitud mahus ja vastavalt ajagraafikule, arve esitamine hageja poolt teostatud tööde eest,tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase lõppakti allakirjutamisega poolte poolt 16.10.2008.Kostja ei ole esitanud pretensioone hageja poolt teostatud töö suhtes. 08.12.2009 kohtuistungl tunnistas kostja põhivõlga.Põhivõla summana nimetas kostja 59 000 krooni, mis vastab poolte vahelise alltöövõtulepingu p-s 9.2. sätestatud lepingu hinnale ilma käibemaksuta. Seega on kostja tunnistanud hageja nõude õigsust ning selline kohtuistungil protokollitud kostja avaldus on käsitletav hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 lg 1ja 2 tähenduses, mis toob endaga kaasa hagi rahuldamise. Hageja jääb ka oma varasemate väidete juurde ka seonduvalt makstud lisatasudega.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja poolt tehti lisatööd ( vihmaveerenni paigaldus, täiendav kivide lõikamine). Pooled allkirjastasid 16.10.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, mis on sõlmitud kirjalikus vormis ning on lepingu lahutamatuks lisaks.Selle akti punktis 2.1. on pooled väljendanud lepingu esialgse hinna 70 481 kr ja 40 s ja lisatööde maksumuse 2 100 kr ja 40 s.Akti p-s 2.4 on pooled fikseerinud lepingu lõpliku summa 72 581 kr ja 80 s. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt teostatud tööde eest 72 581 kr ja 80 s. Hageja ei pidanud esitama kostjale täitedokumentatsiooni ega ehituspäevikut. Lepingu p-ti 6.9 kohaselt kohustus alltöövõtja esitama vaid vajaliku täitedokumentatsiooni.Hageja rõhutab, et pooled allkirjastasid 16.10.2008.a tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, millega on hõlmatud kõik teostatud tööd.Selle lõppakti p-s 4 ei ole pooled sätestanud aktile lisatavat ja tööde vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.Nimetatud asjaolust nähtub poolte tahe ja sellest

2-09-159 tulenev kokkulepe, et mistahes dokumentatsiooni üleandmine kostjale ei ole vajalik ja seda ei tehta. Asjaolule, et tööjooniste ja aktide ( sh kaetud tööde akti) esitamine ei ole vajalik, viitab ka tellija, so Lääne Regionaalne maanteeamet 13.01.2010 kiri nr 1-16/32, mille p-ti 2 kohaselt ei pidanud tellija vajalikuks, arvestades tööde mahtu, töövõtjalt ( so AS Jart Konsult) unikivi paigaldamise kohta tööjooniste ja aktide esitamist. Hageja leiab, et kuivõrd kostja tunnistas 08.12.2009 kohtuistungil põhivõlga ja selle kohustuse mittetäitmine ei ole vabandatav, on põhjendatud ka hageja nõue viivise osas ning jääb selle nõude juurde. Kostjal puudub õigus kinni pidada 5 % lepingu maksumusest kuni garantiiperioodi lõpuni lepingu p-ti 10.8.alusel.Pooled on tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti p-s 3 fikseerinud garantiiperioodi, kuid ei ole kokku leppinud garantiitagatise liigis ega ulatuses.Hageja kinnitab, et lõppakti allkirjastamisel väljendasid pooled selget tahet garantiisummat mitte kehtestada, mistõttu oleks mistahes summade kinnipidamise nõudmine kostja poolt alusetu. Tellija Lääne Regionaalne Maanteeamet on oma 13.01.2010.a kirjas kinnitanud, et unikivi paigaldamise osas Suur-Posti 15 Pärnus töövõtjale pretensioone ei ole ja garantiitööde teostamine ei ole olnud vajalik.Juhul, kui garantiiaja jooksul ilmnevad töös puudused, tuleb lepingu p-st 10 alltöövõtja ( hageja) kohustus parandada sellised puudused omal kulul. Kostja kirjalik seisukoht saabus kohtule 18.01.2010.a. Kostja leiab, et hageja ei ole kostjale töid nõuetekohaselt üle andnud, rääkimata siis tööde vastuvõtmisest või vastuvõtmata jätmisest.Sellest tulenevalt ei ole ka tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale nõuetekohast tööde üleandmise – vastuvõtmise akti, ei saa lugeda töid üleantuks ja rakendada sellele mistahes pretensioonide esitamise tähtaegu ning tugineda aegumisele. Kuna hagejal tööd kajastav dokumetatsioon puudub, on kostjal vastavalt lepingu p-le 8.9 õigus katkestada tööde finantseerimine.Sellest tulenevalt on ka hageja tasunõue õigustühine. Kostja vaidleb viiviste nõudele vastu täies ulatuses. Kuna nõue pole muutunud sissenõutavaks( tööd pole üle antud), siis on viivisenõue põhjendamatu. Hageja on nõustunud kostja väitega, et isegi juhul kui hageja loeb ekslikult tööd lõppaktiga vastuvõetuks, tekiks kostjal tasumiskohustus alles 15.novembril 2008., kuid siinkohal ei saa tähelepanuta jätta, et hageja lisatööde tasunõue on alusetu ning kostjal on õigus garantiitagatisena kinni pidada 5 % lepingu maksumusest. Hageja ei ole esitanud pangagarantiid, mistõttu on kostjal õigus 5 % lepingu maksumusest kinni pidada.See lepingutingimus ei sisalda mingeid lisatingimusi. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 22.01.2009 esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha seoses kostja vastuväidetega 15.jaanuarist 2010.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt on allkirjastatud kostja töötaja Neeme Mitt`i poolt 16.10.2008 ja kostja juhatuse liige on saanud nimetatud dokumendi enda valdusesse samal päeval.Nimetatud asjaolud on tõendatud kostja selgesõnalise omaksvõtuga, mis on väljendatud kostja 05.05.2009.a vastuses hagiavaldusele ja 15.02.2010.a seisukohast.Mõlemad menetlusdokumendid on allkirjastanud kostja juhatuse liige Külli LõppElmeste. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevusega tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- ja või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

2-09-159 Kostja ei ole oma töötaja Neeme Mitt`i poolt allkirjastatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti pooltevahelise töövõtulepingu p-ti 13.4 alusel vaidlustanud mitte üheski osas.Seega on kostja nimetatud aktiga nõustunud ja selle kogu ulatuses , sh lisatööde osas, heaks kiitnud. Akti vaidlustamata jätmisega ja akti allkirjastamisega on kostja kõiki töid ( sh lisatööd) aktsepteerinud ja kõik tööd vastu võtnud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ära kuulanud poolte seisukohad , leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 s.o. põhihagi omaksvõtuga kohtuistungil 08.detsembril 2009.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 25.augustil 2008 alltöövõtulepingu, mille objektiks oli lepingu p 2.1. kohaselt Pärnu Teedevalitsuse teetööd, SuurPosti 15 Pärnus.Lepingu olulised p-d on p.9.2. lepingu hind 59 730 kr. ja p.9.4. tööde eest tasumine toimub vastavalt alltöövõtja poolt esitatud ning töövõtja poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktile. Kostja vastuväite ( tl 76 ) kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ( VÕS § 641 lg 1).Kostja on leidnud vastuväites, et lepingu tingimustele ei vastanud töö juurde kuuluvad dokumendid.Kõik töö juurde kuuluvad dokumendid on piisava täpsusega ära toodud hageja ja kostja vahelises lepingus.Kostja väitel ei ole hageja esitanud kõiki lepingus nimetatud dokumente: - täitedokumentatsioon, ehituspäevik, hageja on jätnud kostjale esitamata augusti- ja septembrikuu aktid. - Kostja väitel kuna hageja tööd kajastav dokumentatsioon puudub, on kostjal õigus vastavalt lepingu p-le 8.9 õigus katkestada tööde finantseerimine. Kohus leiab, et kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Tellija Lääne Regionaalne Maanteeamet on kinnitanud oma kirjas ( tl 221), et nad ei ole esitanud töövõtjale pretensioone unikivi paigaldamise kvaliteedi osas aadressil Suur-Posti 15 Pärnu linn.Garantiitööde teostamine garantiiperioodil ei olnud vajalik.Lisaks kinnitab tööde tellija, et AS Jart Konsult esitas tellijale lepingus toodud tööde osas täitedokumentatsiooni.Arvestades töö mahtu ( 120 m 2 unikivi paigaldamist vastavalt aktile tl.48 kohtu märkus ) ei pidanud tellija vajalikuks töövõtjalt unikivi paigaldamise kohta tööjooniste ja aktide esitamist.Seega on põhjendamatu kostja viide aktide puudumise tõttu tööde eest mitte maksta.Lepingulistes suhetes tuleb käituda hea usu põhimõtete järgi.Kui tellija on töövõtjale töö eest tasunud ja tunnistanud töö kvaliteetselt tehtuks, puudub töövõtjal õigus tasu alltöövõtjale välja maksmata jätmiseks ning sisutühjade põhjenduste otsimiseks.Kuigi lepingus ( tegu on ilmselt lepingu tüüpvormiga, mis oleks vajalik suuremahuliste ehitustööde puhul, mitte 120 m2 unikivi paigaldamise korral) on toodud lepingu dokumentide loetelus kõik 10 eraldi dokumenti, kus p. 1.2.9 all on nimetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise näidis akt ja nr.1.2.10 all tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt . Hagile on lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt , mis on alla kirjutatud 16.10.2008 .a. ( tl.53).Kostja on leidnud, et kuivõrd poolte vahel ei ole kirjalikult vormistatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti, mis loetelus eelneb tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktile, puudub hagejal õigus tasu tehtud töö eest nõuda.Kostja selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.Akti allakirjutamisega ( tl 53) on kostja aktsepteerinud ka lisatöid summas 2 100 kr ja 40 s ja seetõttu kuulub hagi täies mahus rahuldamisele. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et 5 % ulatuses tuleb kinni pidada lepingu maksumusest garantiiperioodi lõpuni, kuna pooled on lõppaktis p 3 fikseerinud garantiiperioodi, kuid ei ole kokku leppinud garantii liigis ega ulatuses nagu on hageja leidnud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest.VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud 4 (2)