2-09-48894
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2010.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-48894
Tsiviilasi
Täisühingu Dart Stuudio kaebus kohtutäitur Andrei Krek 17.09.2009.a otsusele täiteasjas nr 066/2009/2699
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja/võlgnik Täisühing Dart Stuudio (registrikood 10732945, asukoht Tiimani 15-77, 21003 Narva, e-post [email protected]), seaduslik esindaja Viktor Spitsa Asjast puudutatud isikud Kohtutäitur Andrei Krek (büroo asukoht Puškini 14, 20308 Narva, e-post [email protected]) Sissenõudja AS Nipress (registrikood 10316678, asukoht Energia 4f, Narva)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta Täisühingu Dart Stuudio kaebus kohtutäitur Andrei Krek 17.09.2009.a otsuse täiteasjas nr 066/2009/2699 peale rahuldamata. Menetluskulud jätta Täisühingu Dart Stuudio kanda. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 28.09.2009.a esitas Täisühingu Dart Stuudio seaduslik esindaja kohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Krek 17.09.2009.a otsusele täiteasjas nr 066/2009/2699. Täisühingu Dart Stuudio kaebus Kohtutäitur Andrei Krek Viru Maakohtu 10.02.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-07-39466 ja sissenõudja AS Nipress avalduse alusel algatas täiteasja nr 066/2009/2699. Nimetatud täiteasja käigus nõutakse võlgnikult sisse 722 143,34 krooni. 1(5)
2-09-48894 Sissenõudja avalduse alusel arestis kohtutäitur võlgniku osa OÜ-s Green Area (registrikood 11190601). Vastavalt 19.08.2009.a arestimisaktile on osa maksumus 6000000 krooni. Nimetatud summa oli kooskõlastatud võlgniku ja sissenõudja poolt. 25.08.2009.a sai võlgnik kohtutäiturilt posti teel oma pangaarve arestimise akti, mis oli dateeritud 18.08.2009.a. Selle aktiga arestiti pangaarvel summa 722143,34 krooni. 19.08.2009.a viibis võlgnik kohtutäituri kabinetis osa arestimise akti koostamise juures, mida tõendavad tema allkirjad osa arestimise aktil. Kohtutäitur ei öelnud võlgnikule, et eelnevalt ta arestis pangaarve ega esitanud vastavaid dokumente. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 1 arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Võlgnik leiab, et arestinud samal ajal võlgniku osa ja pangaarve, rikkus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 53 lg 1 põhimõtte. Osa maksumus 6000000 krooni ületab enam kui 8 korda nõude summat 722143,34 krooni. Isegi kui nõudele lisandub järgmine sissenõudmisele kuuluv täitedokumendis nimetatud summa 1095600 krooni, ületab osa maksumus ikkagi nõude summat 3 korda. Isegi uue enampakkumise korraldamisel ja osa allahindamisel kuni 70%, ei saa osa olema väiksem kui nõude määr. Seega piisab igal juhul sissenõude pööramist osale sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Sellega seoses on pangaarve arestimine vastuolus TMS § 53 lg 1 ning nimetatud arestimisega on kitsendatud võlgniku õigustatud huvid ning see tuleb tühistada. Võlgnik on pöördunud kaebusega arvete arestimise peale kohtutäituri poole TMS § 217 lg 1 sätestatud korras, kuid kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri seisukohalt ei ole arve iseenesest vara ning selle vabastamise suhtes aresti alt on kohaldatav TMS § 53 lg 1 sätestatu. See kohtutäituri seisukoht on ekslik. TMS § 115 lg 2 tuleneb, et kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Käesolevas asjas arestis kohtutäitur 722143,34 krooni. Rahavahendid on vara ning nende vabastamisele aresti alt on täielikult kohaldatav TMS § 53 lg 1 sätestatu. Kohtutäitur on seisukohal, et ainus tingimus pangaarve vabastamiseks aresti alt on toodud TMS § 115 lg 6. See seisukoht on samuti ekslik, sest selles seadusesättes puudub viide sellele, et tingimus pangaarve vabastamiseks aresti alt on erandlik või ainus. Pangaarvet võidakse vabastada aresti alt TMS § 53 lg 1 sätestatud korras. Eespool esitatud asjaolude alusel ning juhindudes TMS § 218 lg 1, palub võlgnik:
2-09-48894 Oma kaebuses viitab võlgniku esindaja TMS 53 lõikele 1, mille kohaselt arestida ei või rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Viidatud norm puudutab vara arestimist. Arveldusarve ei ole omaette vara. Seega ei saa arveldusarve suhtes kohaldada vara jaoks sätestatud normi. Näiteks täitemenetluse seadustiku § 125 selgitab, et osaühingu osale sissenõude pööramine toimub vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Arveldusarvete suhtes selliseid täpsustusi ei ole seadusega ettenähtud. Arveldusarve ei ole vara, seega ei saa sellele ka kohaldada vara arestimisele kohaldatud normid. TMS § 115 lõike 6 teine lause käsitleb olukorra, kui nõue võib olla rahuldatud muul viisil ka juhul kui võlgniku arveldusarved on arestitud (viidatud norm: kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil). Ühtlasi teatab kohtutäitur, et osaühingu osa arestimine toimus sissenõudja avalduse kohaselt (TMS § 6 lg 3 kohaselt täitetoimingu taotlejal on õigus toiminguga seoses pöörduda vahetult kohtutäituri poole. TMS §7 lg 2 kohaselt kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel. Kohtutäituril ei olnud alust keelduda võlgnikule kuuluva osa arestimisest). Osaühingu hindamine toimus võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kohtutäitur on arvamusel, et osaühingu osa ei õnnestu müüa isegi maksimaalse allahindamise juhul. Osaühing Green Area tegeleb elamumaja ehitamisega. Praeguses olukorras ei soovi keegi ehitusse investeerida. Kinnisvara turg ei liigu hetkel. Osaühingul Green Area on palju kohustusi ning see kannab raskusi ehituse jätkamisega. Kohtutäitur arvab, et osaühingu Green Area osa ei õnnestu realiseerida täitemenetluse raames, eriti võlgniku ja sissenõudja vahel kokkulepitud hinnaga, mis mitmekordselt ületab turuhinda. Kohtutäituril ei olnud võimalust mõjutada hinna määramisele, kuna TMS § 74 lg 3 kohaselt hind määratakse just võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. TMS § 53 lg 1 annab kohtutäiturile õigust arestida rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks, juhul kui muul viisil ei ole võimalik seda teha. Kohtutäitur on arvamusel, et antud olukorras tuleb arestida veel võlgniku vallas- ja kinnisvara (peale osaühingu GreenArea osa), kuna võlgnikule kuuluva ja 19.08.2009.a arestitud osaühingu osa arvel ei ole võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Selle kinnituseks võib lisada, et võlgnikule kuuluva osaühingu Green Area osa on juba kolm korda proovitud müüa enampakkumisel. Enampakkumistele ei ole ühtegi osalejat ilmunud. Võlgniku kohustused üha kasvavad. 29.10.2009.a seisuga on võlgniku suhtes alustatud veel kaks täiteasja: täiteasi nr. 066/2009/2934, milles on sissenõude suurus 1200897,60 krooni ja täiteasi nr. 066/2009/3577, milles on sissenõude suurus 44661,00 krooni. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Asjast puudutatud isik AS Nipress kaebusele seisukohta esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikuga nr 066/2009/2699 leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krekil on täitmisel jõustunud 10.02.2009.a Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-07-39466, millega kinnitati hageja AS Nipress ja kostja TÜ Dart Stuudio vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetati menetlus AS Nipress hagis TÜ Dart Stuudio vastu müügihinna ja viiviste tasumise kohustuse täitmiseks. AS Nipress esindaja 04.08.2009.a esitas jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile. Täitmisavalduse kohaselt sissenõudja nõudeks on 3(5)
2-09-48894 võlgnevus 650000 krooni ja viivis. Täitmisavalduses on märked, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale, vallasvarale ja võlgniku nõudeõigustele. Kohtumääruse täitmisel arestis kohtutäitur 18.08.2009.a võlgniku pangakonto AS-s Eesti Krediidipank nõudesumma 653224,75 krooni (põhivõlg 650000 krooni + viivis 3224,75 krooni) ulatuses. Koos täitekuludega moodustas nõude suurus 722143,34 krooni (Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt tlk 12). 19.08.2009.a arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva Osaühingu Green Area osamaksu (nominaalväärtusega 40000 krooni) hinnaga 6000000 krooni (vallasvara arestimisakt tlk 8). Vara hind on määratud võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Arestitud osamaksu sundenampakkumine korraldati 14.09.2009.a, 29.09.2009 ja 19.10.2009.a, kõik enampakkumised on kuulutatud nurjunuks ühegi osavõtja mitteilmumise tõttu. 02.09.2009.a esitas võlgniku esindaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tühistada arveldusarve arestimise akt. Kohtutäitur 17.09.2009.a otsusega jättis kaebuse rahuldamata. 28.09.2009.a esitas võlgniku esindaja kohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 17.09.2009.a otsuse peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohtutäituri poolt oli arestitud võlgnikule kuuluv osaühingu Green Area osa, mille maksumus ületab oluliselt nõude suurust ning üheaegselt võlgniku osa osaühingus ja pangaarve arestimine on vastuolus TMS § 53 lg 1 sätestatuga ning rikub võlgniku õigusi. Kohtutäitur on seisukohal, et arveldusarve ei ole iseenesest vara, seega arveldusarve suhtes ei kuulu kohaldamisele sätted vara arestimise kohta. Kohtutäituri vastuse kohaselt ei olnud võlgniku arveldusarvel raha ning selle arestimine ei toonud kaasa nõude rahuldamist. Sel põhjusel arestis kohtutäitur võlgniku osaühingu osa. Kohtutäitur viitab ka sellele, et kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel ning keelduda võlgniku osaühingu osa arestimisest ei olnud alust. Osa arestimine toimus sissenõudja avalduse kohaselt. Sissenõudja ja võlgniku vahel kokkulepitud hind mitmekordselt ületab turuhinda. Kohtutäitur on arvamusel, et osaühingu osa ei õnnestu realiseerida, kuna kolmele korraldatud enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat. TsMS § 461 lg 1 ja 3 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist sissenõudja avalduse alusel. TMS § 8 järgi kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 52 lg 1 järgi rahaliste nõuete puhul varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. TMS § 53 lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. TsMS § 115 lg 1 kohaselt sissenõude võib pöörata võlgniku kontole. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole 4(5)
2-09-48894 laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Sundtäitmise ülesandeks on sundida võlgnikku riikliku sunniga tegema täitedokumendist tulenev sooritus reeglina võlgnikule kuuluva eseme rahaks tegemisega. Seega peab kohtutäitur seadusest tulenevalt tegema seda, milleks on kohustatud võlgnik, st hankima sissenõudjale võlgnetava raha võlgnikule kuuluvale varale sissenõude pööramise teel. Sissenõudja nõuete rahuldamiseks pööras kohtutäitur 18.08.2009.a vara hoiusel või arveldusarvele arestimise aktiga sissenõude võlgniku kontole. Akti kohaselt kuulus krediidiasutuse poolt arestimisele summa 722143,31 krooni. Kohus leiab, et iseenesest on õige ja põhjendatud avaldaja TMS § 53 lg 1 tuginev seisukoht, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kuid arvestades, et kontol ei olnud raha (seda asjaolu ei ole võlgniku esindaja vaidlustanud) ning sellest tulenevalt polnud võimalik nõuet täita võlgniku rahaliste vahendite arvel, on kohtu arvates põhjendatud pöörata sissenõue ka võlgniku vallasvarale, st arestida 19.08.2009.a võlgniku osa osaühingus Green Area. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata võlgnikule kuuluva osa arestimisele, ei ole olnud võimalik nõudeid täita, kuna osaühingu Green Area osa sundenampakkumine on nurjunud kolmel korral ostjate huvi puudumise tõttu. Seega on kohus seisukohal, et võlgniku väited selle kohta, et konto arestimine on täiesti põhjendamatu on alusetud. Vastavalt TMS § 57 täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Kooskõlas TMS § 115 lg 6 arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Huvitatud isikud võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Geete Lahi Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.