Tööõigus › Muud tööõigusasjad

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 12.06.2003 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti hageja kasuks kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 18 169,30 krooni. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse ja kui äriühing oli äriregistrist kustutatud, loobus oma hagist. Hageja vaidlustas kostja äriühingu äriregistrist kustutamise, nõudes täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist. 27.08.2007 esitas hageja likvideerijale täitmiseks töövaidluskomisjoni otsuse ja taotles lisaks viiviste väljamaksmist. Likvideerija nõuet ei rahuldanud. Kohtutäitur võttis täitmiseks töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude 18 169,30 krooni osas. Hageja palus tuginedes VÕS § 113 lg 1 ja TsMS 461 lg 4 kostjalt välja mõista viivis kohustuste täitmisega viivitamise eest perioodil 12.06.2003 - 17.07.2008 summas 12 070,42 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kui äriühingu likvideerimine tulenes sellest, et J-E. A. heideti välja Eesti Advokatuurist. Likvideerijal ei olnud kohustust ega võimalust mingeid nõudeid rahuldada ja viiviste nõue oli põhjendamatu. Hageja esitatud töövaidluskomisjoni otsus kandis jõustumiskuupäeva 24.01.2006. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsust ei ole kostjale esitatud, vaid hageja on esitanud erinevatel aegadel erinevaid nõudeid. Kostjal ei olnud võimalik hageja korduvaid ebaselgeid nõudeid täita. Hagejale on töötasu välja mõistetud brutosummas. Hageja viivisearvestus ei ole õige. Kostja leidis, et töövaidluskomisjoni otsus jõustus 23.04.2007 A. A. OÜ täiendava likvideerimise kande äriregistrisse kandmisel. Hageja soovib viivist ka maksmata viiviste eest. Nõude selguse selgitamise osas oli kohtuvaidlus ka kohtutäituriga. Niipea, kui nõue oli selge tasus kostja 10.07.2008 täituri arvele töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud 18 169,30 krooni. Viivist ei saa nõuda intressi tasumisega viivitamise korral, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt A. A. (likvideerimisel) 4812 krooni M. F. kasuks. Menetluskulud jäid 3/5 ulatuses hageja kanda ja 2/5 ulatuses kostja kanda. Vaidlust ei olnud selles, et töövaidluskomisjoni 12.06.2003 otsusega tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, tööleping loeti lõppenuks TLS § 82 alusel, hageja kasuks mõisteti välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest kokku brutosummas 18 169,30 krooni (tlk 86). Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 24.01.2006 (tlk 83). Nimetatud summa on hageja kinnitusel tema pangaarvele kantud 17.07.2008. Hagi esitamisel kehtinud TsMS § 461 lg 4 sätestas, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja nõue viidatud alustel viivise saamiseks alates töövaidluskomisjoni otsuse tegemisest s.o. alates 12.06.2003, on põhjendamata ja ei tulene 2(4)

seadusest. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Õige ei ole kostja seisukoht nagu oleks töövaidluskomisjoni otsus muutunud esmakordselt sissenõutavaks äriregistrisse täiendava likvideerimise kande tegemisest. Asjaolu, et kostja, teades hageja nõude olemasolust, kustutas äriühingu äriregistrist ja hageja nõudel taastas äriühingu uuesti äriregistrisse, ei muuda töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist ega sissenõutavaks muutumist. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid põhinõude täitmisega viivitamisel kostjal viivise maksmise kohustuse. Hageja nõue sisaldab põhinõudena temale väljamõistetud hüvitisi töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja kasuks 18 169,30 krooni tasumisega viivitamise eest alates 24.01.2006 kuni hageja arvele raha laekumiseni s.o. 17.07.2008. Lähtudes VÕS § 94 lg 1 ja Euroopa Keskpanga intressimääradest ajavahemikul 24.01.2006-17.07.2008 moodustub viivis summas 4812 krooni, mis tuleb hageja kasuks välja mõista töövaidluskomisjoni otsuse täitmisega viivitamise eest . Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata viivise nõue ajavahemiku 12.06.2003-24.01.2006 eest summas 7258,42 krooni. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi kokku summas 12 070,42 krooni. Hagi aluseks oli asjaolu, et Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.06.2003 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 18 169,30 krooni. Maakohus tuvastas, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid kostjal viivise tasumise kohustuse, kuid kohus ei arvestanud viiviseid alates töövaidluskomisjoni otsuse tegemisest ja kostjale sellest teatamisest 12.06.2003, vaid selle jõustumisest 24.01.2006. VÕS § 113 mõttega ei ole kooskõlas kostja käitumine, kus rahalise kohustuse täitmist saab võlgnik karistamatult edasi lükata sel teel, et esitab kohtusse fiktiivse hagi. Kostja oma pahatahtliku käitumisega takistas töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist, mistõttu kohtul puudus alus hakata viiviseid arvestama alles alates 24.01.2006, so alates otsuse jõustumisest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tekib võlausaldajal viiviste nõudmise õigus alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest, võlg muutub sissenõutavaks hetkest, millal töövaidlusorgan kohustuse tuvastas. Sellest hetkest hakkab kulgema viiviste arvestus. Kohtulahendi jõustumine ja selle sundtäitmine toimuvad hiljem ning need ei lükka edasi viiviste algusaega. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja nõue põhineb VÕS § 113 lg 1 sätetel. Nõude arvutusest nähtub, et hageja nõuab viivist ka intressi tasumisega viivitamise eest. Hageja ei avaldanud valemit, mille järgi ta oma nõude summa arvutas. Kuna hageja nõue oli seadusevastane ning hageja keeldus oma nõuet seadusega kooskõlla viima, tuli maakohtul TsMS § 5 lg 1 sätete kohaselt hagi jätta rahuldamata. Maakohus aga arvutas hageja nõude ja tahte vastaselt ise välja summa, mille järgi hagi rahuldas. Töövaidluskomisjoni 12.06.2003 otsusele esitas A. A. OÜ Tallinna Linnakohtusse hagi, kus menetlus kestis kuni 28.12.2005. Tallinna Linnakohus lõpetas määrusega menetluse, kuna A. A. OÜ oli likvideeritud ja registrist kustutatud. Nimetatud määrus jõustus edasi kaebamata. Sellel ajal kehtinud ITLS § 24 lg 8 teine lause sätestas, et kohtusse esitatud avalduses loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Kuna aga A. A. OÜ ei omanud õigus-ega teovõimet, ei saanud see osaühing kohtusse esitatud avaldusest loobuda. Järelikult töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunudki. Olles eksimuses tasus A. A. hagejale hüvitise lõpparve eest 18 169,30 krooni. Eelnev asjaolu ei anna hagejale õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, kuna kostja ei ole kohustuse täitmisega viivitanud.

3(4)

Isegi, kui töövaidluskomisjoni 12.03.2003 otsus oleks jõustunud, oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata. VÕS § 113 lg 4 tulenevalt kuni 28.12.2005, millal Tallinna Linnakohus lõpetas määrusega menetluse tsiviilasjas 2/28-6483/03, ei saanud ega pidanud A. A. OÜ hagejale töövaidluskomisjoni otsuse alusel midagi andma ja on õigustatult keeldunud oma kohustuse täitmisest. 23.04.2007 tehti äriregistrisse A. A. OÜ täiendava likvideerimise kanne, mis jõustus 23.04.2007. Alates sellest kuupäevast oleks hageja nõue muutunud esmakordselt sissenõutavaks. Sellest ajast kuni 10.07.2008 ei saanud aga likvideerija hageja nõuet rahuldada, sest nõue oli ebaselge. Niipea kui nõue oli selge, tasus likvideerija kohtutäiturile hageja kasuks lõpparve 18 169,30 krooni. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 05.11.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodu motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et asja läbivaatamisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud. Hageja leiab ebaõigesti apellatsioonkaebuses, et töövaidluskomisjoni 12.06.2003 otsuse alusel muutus kohustus sissenõutavaks selle teatavaks tegemisest kostjale. Vaidlus puudub selles, et töövaidluskomisjoni 12.06.2003 otsus jõustus 24.01.2006 (t.l. 83). Seega leidis maakohus õigesti, et VÕS §-s 113 lg 1 mõttes muutus kostja kohustus sissenõutavaks töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest. Sellest hetkest hakkab kulgema ka viiviste arvestus. Kostja vastuapellatsioonis leiab ebaõigesti, et töövaidluskomisjoni 12.05.2003 otsus ei ole kunagi jõustunud. Kostja sellekohased väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Põhjendatud ei ole ka kostja viited VÕS §-le 113 lg 4, kuna asjas ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks nimetatud sätet kohaldada. Ebaõige on ka kostja väide, mille kohaselt on maakohus arvestanud viivist intressidelt. Maakohus on viivised õigesti arvestanud. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses ega ka vastuapellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevata kohtuotsuse muutmiseks. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.