Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

Edasikaebamise kord

Kohus tuvastas: 10.07.2009.a esitas Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krek Viru Maakohtule taotluse võlgnike valduses olevasse eluruumi asukohaga XXX Narva linn sundkorras sisenemiseks.

Tsiviilasi nr 2-09-32969

Taotluse kohaselt on kohtutäitur Andrei Kreki menetluses täiteasi nr 066/2009/1384, mis on algatatud sissenõudja SA Narva Linnaelamu avalduse alusel. Võlgnikud on kohustatud Viru Maakohtu 06.04.2009.a otsuse alusel vabastama eluruumi asukohaga XXX, Narva linnas. Võlgnikule on kätte toimetatud kinnisasja väljaandmise täitmisteade. Võlgnikud keelduvad korteri vabastamisest. Kuna täitemenetluse seadustiku § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda vaid kohtu määruse alusel, siis palub kohtutäitur anda kohtul luba võlgnike valduses olevasse ruumi sisenemiseks, tehes selleks vastava määruse. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine täitemenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohus leiab, et eraldi kohtumäärus tehakse antud asjaoludel täitemenetluse seadustiku mõtte kohaselt siis, kui võlgnik ei ole nõus või takistab seda, et kohtutäitur võlgniku väljatõstmiseks tema valduses olevatesse ruumidesse siseneks ja/või võlgnik ei reageeri kohtutäituri kutsetele ja seetõttu on kohtutäituril võimatu võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemine. Täitedokumendiks oleva 06.04.2009.a jõustunud Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-09-7619 resolutiivosa järgi on kohtuotsuse täitmise viisiks võlgnike kohustamine vabastama sissenõudjale omandiõiguse alusel kuuluv korteriomand (kinnisasi), asukohaga XXX Narva linnas. Täitemenetlus on alustatud eelviidatud kohtuotsuse ja sissenõudja SA Narva Linnaelamu avalduse alusel. Eeltoodust järeldub, et nõue on olemas, põhineb jõustunud kohtuotsusel ning sissenõudja soovib selle sundtäitmist. Kohtutäitur on võlgnikule, V D 21.05.2009.a kätte toimetanud kinnisasja väljaandmise täitmisteate. Seega tuleb lugeda täitemenetlus täiteasjas nr 066/2009/1384 alanuks (TMS § 24 lg 2). Kohtutäitur tegi võlgnikule ettepaneku Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-09-7619 vabatahtlikuks täitmiseks, määrates vabatahtliku täitmise tähtajaks 22.06.2009.a. Samuti teatas kohtutäitur ettepanekus ruumi vabatahtlikuks vabastamiseks, et sundkorras väljatõstmine toimub 03.08.2009.a kell 09.00. Kohtutäitur on põhistanud oma taotlust asjaoluga, et võlgnikud vabatahtlikult korterit vabastanud ei ole. Kohus leiab, et võlgnike käitumine annab alust arvata, et võlgnikud ei anna kohtutäiturile nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks nende valduses olevasse eluruumi sisenemiseks. Samas on 2(3)

Tsiviilasi nr 2-09-32969

kinnisasja väljaandmise ja vabastamise kohustust võimalik täita üksnes sellisel viisil, et kohtutäitur võtab selle oma valdusesse. Käesoleval juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et taotletavat täitetoimingut saaks teostada muul, võlgniku vähem koormaval viisil, kui kinnisasja kohtutäituri valdusesse võtmise teel. Sissenõude täitmise võimalikuks tegemise ja viisi üle otsustamisel peab kohus arvestama eelkõige sissenõudja huve ja täitemenetluse tõhususe eesmärki. Seega leiab kohus, et täitedokumendi täitmine, eeldusel, et võlgnik seda vabatahtlikult ei täida, ei ole muul, võlgnikku vähem koormaval viisil ja TMS § 28 lg-s 2 sätestatud ruumi sisenemist vältides, võimalik. Eeltoodud põhjustel tuleb lubada kohtutäiturit täitedokumendi täitmiseks siseneda võlgnike valduses olevasse eluruumi ilma nende nõusolekuta. Vastasel korral oleks täitetoimingu tegemine takistatud. Arvestades eeltoodut tuleb kohtutäitur Andrei Kreki avaldus rahuldada ning kohtutäiturile tuleb anda luba siseneda täiteasja nr 066/2009/1384 raames täitedokumendi täitmise eesmärgil ilma võlgnike nõusolekuta nende valduses olevasse ruumi asukohaga XXX, Narva linnas. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita menetluses. TMS § 478 lg 2 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 219 alusel võib täitemenetluses kohtuniku määruse peale esitada määruskaebuse TsMS § 661 lg 2 järgi 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. TsMS §-st 478 lg-st 3 tulenevalt kuulub määrus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega menetlusosalistel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus, kuid määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 478 lg 2, 3, 463-466, 660 ja 661 lg 2.

Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.