Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Sõreste Karjäär OÜ ja kostja sõlmisid ehitusliiva müügilepingu, mille alusel müüdud liiva eest on Sõreste Karjäär OÜ esitanud kostjale 19.04.2007 arve nr 4/19-01 F001/F002 63 238 krooni 56 sendi tasumise tähtajaga 27.04.2007. Arve esitati kokku 2552 tonni täiteliiva eest, ühe tonni maksumus 21 krooni. Lepingus nähti tasumisega viivitamise puhuks ette viivis 0,5% iga viivitatud päeva eest. Arve-saatelehtedega 04.04.2007–05.04.2007 nr J001 – J019 on nimetatud koguse täiteliiva saamine üheselt kostja poolt majandustegevuses kasutatud isikute (autojuhid) allkirjadega tõendatud. Sõreste Karjäär OÜ loovutas nõude hagejale. Hageja põhinõue kostja vastu on 63 238 krooni 57 senti (koos käibemaksuga), nõude loovutamise aja seisuga oli viivisenõue 179 tasumisega viivitatud päeva eest (periood 27.04.2007 – 23.10.2007) kokku 56 598 krooni (316 krooni 2 senti päevas). 26.10.2007 tasus kostja arvest nr 4/19-01 25 238 krooni 56 senti ja 03.12.2007 10 000 krooni Sõreste Karjäär OÜ kontole. Siiani on tasumata võlgnevus 28 000 krooni. Kostja oli teadlik nõude loovutamisest, kuid tasus osa võlgnevusest ikkagi esialgsele võlausaldajale, mistõttu tuleb lugeda, et hageja nõue kostja vastu ei ole vähenenud. Kuna aga Sõreste Karjäär OÜ on hagejale andnud lubaduse talle ebaõigelt ülekantud summa edastada hagejale, võtab hageja seda kostja nõude suuruse arvestamisel arvesse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga summaliselt ning alates 27.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlast. Kostja esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad ja hageja palub neid mitte arvestada. OÜ Sõreste Karjäär ei ole liiva hinda 35 kr/t eest tõstnud, seda kinnitavad ka kostjale hinnaga 21 kr/t esitatud arved. Kostja poolt esitatud SMS sõnumi väljavõttel märgitud telefoninumber ei ole OÜ Sõreste Karjäär juhatuse liikme M.Balõko number. Kostja püüab tõendiga kohut eksitusse viia. Ehitusliiva müügilepingu p 5.1 kohaselt tuli lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastada. Kirjalikku lepingumuudatust tehtud ei ole, mistõttu on väited hinna ja muu taolise kohta asjassepuutumatud. Väide, et alates 11.04.2007 on leping üles öeldud ning pooled on seda vaikimisi aktsepteerinud, on asjakohatu, sest see ei mõjuta kostja kohustust tasuda hagejale juba saadud täiteliiva eest. Arved on kostjale esitatud ja peale pretensioonide esitamist maksis kostja esitatud arvetest osa ära. Kuna kostja on arve nr 4/19-01 osaliselt tasunud, siis kostja tunnistab arvest tulenevat võlgnevust. OÜ Sõreste Karjäär ei ole kunagi tellinud kostjalt kruusa Sõreste karjääri tee ehituseks. Sellest tulenevalt on kostja poolt OÜ-le Sõreste Karjäär loodusliku kruusa eest esitatud arve summas 12 980 krooni põhjendamatu. Puudub alus tasaarvestuseks. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mida täiteliivaga, kus ja kelle tellimusel tehti. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide, nagu oleks OÜ Sõreste Karjäär lepingu rikkumisega tekitanud kostjale otsest varalist kahju. Tegelikkuses tekkis hoopis OÜ-le Sõreste Karjäär kahju saamata jäänud tulu näol sellega, et kostja ei täitnud lepingut ja ei ostnud ehitusliiva kokkulepitud koguses. Kostjal puudub OÜ Sõreste Karjäär vastu nõue, mida OÜ Sõreste Karjäär nõudega tasaarvestada. 19.06.2008 ja 22.09.2008 hageja täpsustas viivisenõuet ning taotleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 109 006 krooni 60 senti ning edasi viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht

esitatud väide, et poolte vahel on kehtiv ehitusliiva müügileping. Alates 11.04.2007 on leping üles öeldud ning pooled on seda vaikimisi aktsepteerinud. Kostja tasus OÜ-le Sõreste Karjäär kokku 35 238 krooni 56 senti ning esitanud tasaarvlemisearve summas 12 980 krooni, millised kulutused kostja tegi karjääri tee ehituseks. Kuna lepingu ülesütlemise tingis OÜ Sõreste Karjäär lepingu rikkumine, millega kostjale tekitati otsene varaline kahju, et tasumata summat tuleb käsitleda hüvitusena ega nõustu selle tasumisega. Samuti on hageja viivisenõue põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt suur. Maakohtu otsus

dokumendid, mis võiksid kostja nõuet tõendada. Kostja nõude tõendamatusele on hageja viidanud ka käesolevas kohtumenetluses kostja vastuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja vastuväiteid ümber lükanud ega tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu. VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille kohaselt võib võlasuhe tuleneda lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seaduses sätestatud alusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 5). Hageja on 29.08.2008 kirjalikus seisukohas viidanud, et kostja väited tasaarvestatava nõude olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma seisukoha TsMS § 337 alusel edastanud otse kostjat esindavale vandeadvokaadile. Seega oli kostja teadlik oma vastuväidete aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamise vajadusest. 02.09.2008 kohtumäärusega kohus määras pooltele tähtaja asja lahendamiseks vajalikuks peetavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses kohtule esile toonud, millistel asjaoludel on OÜ Sõreste Karjäär kohustatud kostjale hüvitama Sõreste karjääri tee ehitamiseks tehtud kulutused. Kostja 30.10.2007 vastusest hagejale nähtub, et kostja väidetel oli tal OÜ-ga Sõreste Karjäär suuline kokkulepe (seega lepingust tulenev võlasuhe), et OÜ Sõreste Karjäär teeb oma esitatud arvelt mahaarvestuse tee ehituseks kohale veetud kruusa osas. Kostja väited sellise kokkuleppe olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja on kinnitanud, et OÜ Sõreste Karjäär ei ole kostjalt juurdepääsu tee ehitamist tellinud. Kostja 30.10.2007 vastusest ning pooltevahelisest ehitusliiva müügilepingust järeldub, et kostja rajas karjääri juurdepääsu tee enda huvides, eesmärgiga karjäärist välja vedada lepingus kokkulepitud ehitusliiva kogus - 35 000 tonni. Nii sätestab ehitusliiva müügilepingu punkt 3.3., et vastavalt poolte kokkuleppele kostja kohustus ise ehitusliivale järele tulema ning ehitusliiva laadima. Karjääri juurdepääsu tee ehitamist ega sellega seotud kulutuste hüvitamist leping ei käsitle. Kohus leidis, et ainuüksi kostja poolt esitatud arve ei ole kohustuse tekkimise aluseks, sest kostja ei ole tõendanud poolte vahel õigussuhte olemasolu, millest tulenevalt arvel toodud kohustus on tekkinud. Lisaks puuduvad kohtul andmed, et arve on OÜ-le Sõreste Karjäär kätte toimetatud, st et OÜ Sõreste Karjäär oleks võimalikust nõudest üldse teadlik olnud. Hageja on arve saamist eitanud. Eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe karjääri juurdepääsu tee ehitamisega seotud kulutuste hüvitamise kohta. Seega ei saa kostja tugineda poolte kokkuleppele. Kostja on tuginenud OÜ Sõreste Karjäär poolse lepingurikkumise tagajärjel kostjale tekkinud otsese varalise kahju hüvitamise kohustusele. Kostja leiab, et pärast juurdepääsutee ehitamise kulude tasaarvestamist hageja nõudest ülejäävat summat tuleb käsitleda hüvitusena otsese varalise kahju tekitamise eest. Kahju seisneb kostja väidetel selles, et OÜ Sõreste Karjäär väidetavalt tõstis ehitusliiva hinda 35 kroonile tonni eest, seetõttu oli kostja sunnitud lepingu üles ütlema ja ostma ehitusliiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes vaidlusaluses müügilepingus kokkulepitud hinnaga. Seega peab kostja otsese varalise kahjuna silmas ehitusliiva eest teisele ettevõtjale tasutud kõrgemat hinda, mitte tee-ehituseks tehtud kulutusi. Sellest tulenevalt kohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et hageja oleks olnud kohustatud tasuma talle 20.05.2007 esitatud arves nõutud summa mõnel muul VÕS §-s 3 sätestatud alustel. Kostja ei ole tõendanud ka temal otsese varalise kahju tekkimise fakti ega kahjusumma suurust. Kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et sõlmis ehitusliiva müügilepingule, tuginedes ehituslepingu AS-ga Semuehitus. Kostja ei ole tõendanud nimetatud lepingu olemasolu ega selle täitmist. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, tõendamaks, et ostis väidetud ehituslepingu täitmiseks liiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes OÜ-ga Sõreste Karjäär sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaga. Kostja ei ole isegi nimetanud, milliselt konkreetselt ettevõtjalt ta liiva hankis. Kohus leidis, et kuna hageja on oma vastuväidetes konkreetselt esile toonud, millised

kostja vastuväited on tõendamata, ei pidanud kohus täiendavalt viitama kostja vastuväidete tõendamise vajadusele. Kohus on andnud pooltele piisavalt aega tõendite ja selgituste esitamiseks. 30.10.2007 hagejale esitatud vastuses kostja märgib, et kostjale tekkis kahju 227 500 krooni, lisaks oli mõttetu suure ekskavaatori kolimiseks tehtud treilerivedu OÜ-lt Sõreste Karjäär saadud väikese koguse liiva laadimiseks. Kahju tekkimise põhjendamatusele viitab kohtu arvates ka asjaolu, et vaidlusaluse lepinguhinnaga võrreldes on väidetav kahju olulise suurusega, kuid kostja ei ole kohtule teadaolevalt esitanud OÜ-le Sõreste Karjäär mingeid pretensioone ega konkreetseid nõudeid väidetavalt lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kõike eeltoodud arvesse võttes kohus leidis, et kostjale väidetud kujul varalise kahju tekkimine on täielikult tõendamata. Kuna kostja ei ole võlasuhte olemasolu ega kahju tekkimist tõendanud, asus kohus seisukohale, et kostjal puuduvad nõuded, mida hageja nõudega tasaarvestada. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud ning kostjalt tuleb välja mõista 28 000 krooni. Pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise fakti üle. Kuna kostjal väidetavalt OÜ Sõreste Karjäär poolsest lepingurikkumisest tulenev kahju tekkimine on tõendamata ning hageja nõuab kostjalt üksnes enne lepingu 11.04.2007 ülesütlemist tarnitud ehitusliiva maksumust ja arve tasumisega viivitamise eest viivist. Seega ei oma asjas õiguslikku tähendust lepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud ning kohus poolte väited lepingu rikkumise kohta ega vastavaid tõendeid ei analüüsi. Kuna hageja põhinõude suuruse arvestuse osas vaidlust ei ole ning kohus tuvastas, et kostjal tasaarvestatav nõue puudub, on täies ulatuses põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja viivise arvestus on kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja kostja poolt arve alusel teostatud maksetega. Lepingu p-s 4.1 pooled avaldavad, et juhul, kui ostja ei tasu müügihinda õigeaegselt, siis kohustub ta tasuma viivitusintressi 0,5% ehitusliiva müügihinna tasumata osalt iga viivituses oldud päeva eest kuni müügihinna täieliku tasumiseni. 19.04.2008 arve nr 4/19-01 F001/F002 tasumise tähtaeg oli 27.04.2007. Hageja on viivise arvutamisel arvestanud kostja poolt 26.10.2007 ja 03.12.2007 OÜ-le Sõreste Karjäär tasutud summasid ning arvestanud viiviseid vastaval perioodil olnud võlgnevuse jäägist, kuigi nõue oli selleks ajaks loovutatud ja summad tulnuks tasuda hagejale. Hageja on aga viivituses oldud päevade arvuga eksinud. Perioodil 27.04.2007 – 26.10.2007 on 182 päeva, hageja on arvestanud 179 päeva (ilmselt on hageja lähtunud esialgses kohtule esitatud hagis märgitud viivitatud päevade arvust, kuid siis on hageja arvestanud viiviseid 3 päeva lühema perioodi 27.04.2007 – 23.10.2007 - eest). Summaliselt selle perioodi viivisenõue ei ole oluliselt erinev hageja arvutatust: 182 x 316,2 = 57 548,4 krooni (hageja arvestas 57 546,6 krooni). Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse mittekohane täitmine ja täitmisega viivitamine käsitatavad kohustuse rikkumisena. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt nõudma viiviseid pooltevahelises lepingus kokkulepitud määras 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Võttes arvesse, et mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja ei ole enne kohtumenetlust esitanud hagejale või OÜ-le Sõreste Karjäär kehtivat tasaarvestusavaldust ning pärast hagejalt pretensiooni ja pankrotihoiatuse saamist ja arve tasumise tähtpäevast poole aasta möödumist on kostja osade kaupa kokku üle poole võlgnevusest tasunud, on kostja väited viivisnõude ebaproportsionaalsusest ja põhjendamatusest kohtu hinnangul asjakohatud. Kostja on ehitusliiva kätte saanud ja on selle eest tasumisega põhjendamatult viivitanud. TsMS § 367 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni) kohaselt võis viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.07.2008 kehtib viidatud säte järgmises sõnastuses: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on menetluse käigus oma viivisenõuet täpsustanud vastavalt TsMS § 367 kehtivale redaktsioonile. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada: kohus mõistab kostjalt välja viivised kohtuotsuse tegemise seisuga summas 109 008,40 krooni ning edasi lepingus sätestatud protsendina põhivõlast kuni põhivõla täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

U.Loonurm

U.Reinola

R.Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.