14.oktoobril 2008.a.kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OÜ C hagi T OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: OÜ C(registrikood xxx; asukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-08-22464
Hageja esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ; Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn) Kostja: T OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx); seaduslik esindaja: RK(elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal (AB Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14, Pärnu 80010)
Hagihind
69 623,30 krooni
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt T OÜ-lt (registrikood XXX) hageja OÜ C(registrikood XXX) kasuks 137 008, 40 krooni (ükssada kolmkümmend seitse tuhat kaheksa krooni ja 40 senti) põhivõla ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste katteks.
3.Välja mõista kostjalt T OÜ-lt hageja OÜ C kasuks viivised 0,5 % (null koma viis protsenti) põhivõlast (otsuse tegemise ajal 28 000 krooni) päevas alates 15.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta kostja T OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
04.06.2008 esitatud hagi kohaselt SKOÜ ja TOÜ sõlmisid ehitusliiva müügilepingu, mille alusel müüdud liiva eest on SKOÜ esitanud t OÜ-le 19.04.2007 arve nr 4/19-01 F001/F002 summas 63 238,56 krooni, tasumise tähtajaga 27.04.2007. Arve esitati kokku 2552 tonni täiteliiva eest, ühe tonni maksumus 21 krooni. Lepingus nähti tasumisega viivitamise puhuks ette viivis 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Arve-saatelehtedega 04.04.2007 – 05.04.2007 nr J001 – J019 on nimetatud koguse täiteliiva saamine üheselt TOÜ poolt majandustegevuses kasutatud isikute (autojuhid) allkirjadega tõendatud. SKOÜ loovutas nõude COÜ- . Hageja põhinõue kostja vastu on 63 238,57 krooni (koos käibemaksuga), nõude loovutamise aja seisuga oli viivisenõue 179 tasumisega viivitatud päeva eest (periood 27.04.2007 – 23.10.2007) kokku 56 598 krooni (316,2 krooni päevas). 26.10.2007 tasus t arvest nr 4/19-01 25 238,56 krooni ja 03.12.2007 10 000 krooni SKOÜ arveldusarvele. Siiani on arvest tasumata võlgnevus 28 000 krooni. Kostja oli teadlik nõude loovutamisest, kuid tasus osa võlgnevusest ikkagi esialgsele võlausaldajale, mistõttu tuleb lugeda, et hageja nõue kostja vastu ei ole vähenenud. Kuna aga SKOÜ on hagejale andnud lubaduse talle ebaõigelt ülekantud summa edastada hagejale, võtab hageja seda kostja nõude suuruse arvestamisel arvesse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla, viivisevõlgnevuse kohtulahendi tegemise aja seisuga summaliselt ning alates 27.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni viivised protsendina põhivõlast. 19.06.2008 ja 22.09.2008 hageja täpsustas viivisenõuet ning taotles kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 109 006,60 krooni ning edasi viivised protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
01.08.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et sõlmis OÜ-ga SK27.03.2007 ostu-müügilepingu 35 000 tonni ehitusliiva müügiks hinnaga 7 kr/t. Sellele lepingule tuginedes sõlmis kostja ehituslepingu AS-ga S . OÜ SK juhatuse liige M. B saatis 11.04.2007 kostja (vastuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) projektijuhi JT mobiilile sõnumi, et nad on otsustanud ühepoolselt tõsta lepingu hinda. Kostja ei saanud ettepanekut aktsepteerida ning ütles lepingu suuliselt üles. Seetõttu on väär hageja poolt pankrotihoiatuses esitatud väide, et poolte vahel on kehtiv ehitusliiva müügileping. Alates 11.04.2007 on leping üles öeldud ning pooled on seda vaikimisi aktsepteerinud. Kostja tasus OÜ-le SK kokku 35 238,56 krooni ning esitanud tasaarvlemisearve summas 12 980 krooni, millised kulutused kostja tegi karjääri tee ehituseks. Kuna lepingu ülesütlemise tingis OÜ SK lepingu rikkumine, millega kostjale tekitati otsene varaline kahju, leiab kostja, et tasumata summat tuleb käsitleda hüvitusena ega nõustu selle tasumisega. Samuti kostja leiab, et hageja viivisenõue on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt suur. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
29.08.2008 kirjalikus seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, märkides, et need on otsitud ja põhjendamata. Kostja esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad. OÜ SK ei ole liiva hinda 35-le kroonile tonni eest tõstnud, seda kinnitavad ka kostjale hinnaga 21 kr/t esitatud arved. Kostja poolt esitatud SMS sõnumi väljavõttel märgitud telefoninumber ei ole OÜ SK juhatuse liikme M. B number, kostja püüab tõendiga kohut eksitusse viia ning hageja taotleb tõendi kui asjassepuutumatu tagasi lükata või arvestamata jätta. Ehitusliiva müügilepingu punkti 5.1. kohaselt tuli lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastada. Kirjalikku lepingumuudatust tehtud ei ole,
mistõttu on väited hinna ja muu taolise kohta juriidiliselt asjassepuutumatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Väide, et alates 11.04.2007 on leping üles öeldud ning pooled on seda vaikimisi aktsepteerinud, on asjakohatu, sest see ei mõjuta kostja kohustust tasuda hagejale juba saadud täiteliiva eest. Arved on kostjale esitatud, peale pretensioonide esitamist maksis kostja esitatud arvetest osa ära. Kuna kostja on arve nr 4/19-01 osaliselt tasunud, siis kostja tunnistab arvest tulenevat võlgnevust. Kõik kostja hilisemad vastuväited on esitatud eesmärgiga vältida oma kohustuste täitmist. OÜ SK ei ole kunagi tellinud kostjalt kruusa S karjääri tee ehituseks. Sellest tulenevalt on kostja poolt OÜ-le SK loodusliku kruusa eest esitatud arve summas 12 980 krooni põhjendamatu. Puudub alus mistahes tasaarvestuseks. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mida täiteliivaga, kus ja kelle tellimusel tehti. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide, nagu oleks OÜ SK lepingu rikkumisega tekitanud kostjale otsest varalist kahju. Tegelikkuses tekkis hoopis OÜ-le SK kahju saamata jäänud tulu näol seoses sellega, et kostja ei täitnud lepingut ja ei ostnud ehitusliiva kokkulepitud koguses. Kostjal puudub OÜ SK vastu nõue, mida OÜ SK nõudega tasaarvestada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. 02.09.2008 kohtumäärusega kohus andis pooltele tähtaja tõendite ja avalduste esitamiseks ning määras kohtulahendi kantselei kaudu teatavakstegemise tähtpäeva.
2.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - kostja sõlmis 27.03.2007 OÜ-ga SK ehitusliiva müügilepingu 35 000 tonni liiva ostmiseks hinnaga 21 kr/t; - tegelikkuses kostja ostis 2552 tonni ehitusliiva kokku hinnaga 63 238,56 krooni (koos käibemaksuga); - 11.04.2007 kostja ütles lepingu suuliselt üles ning hageja on seda vaikimisi aktsepteerinud; - 24.10.2007 hageja teatas kostjale, et OÜ SK loovutas 19.04.2007 arvest nr 4/19-01 F/001/F002 tulenevad nõuded COÜ-le. Kostja on nõude loovutamise teate kätte saanud; - pärast nõude loovutamist kostja tasus ostetud ehitusliiva eest osaliselt, tasudes 19.04.2007 esitatud arvest OÜ-le SK kokku 35 238,56 krooni (26.10.2007 25 238,56 krooni ja 03.12.2007 10 000 krooni).
4.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli OÜ SK vastu nõue, mida tasaarvestada ehitusliiva hinna tasumise nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõude tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2). Seega lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse tekkimise hetkest ehk tagasiulatuvalt ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Nimetatud asjaolu omab eelkõige tähendust tasaarvestatud nõuetega seotud kõrvalkohustuste suhtes, mis lõpevad nõude tekkimise korral, nagu viivisenõue, kohustuse täitmisega viivitamisega seotud leppetrahvinõuded, intressid. Kostja on muu hulgas vaidlustanud hageja viivisenõude suuruse.
5.VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja oma kirjalikus hagivastuses väidab, et on esitanud OÜ-le SK tasaarvlemisarve summas 12 980 krooni. Vastusele on lisatud t OÜ 20.05.2007 arve nr 07/044 osutatud teenuste/müüdud kauba kohta (tl 53). Arve on esitatud SKOÜ-le S karjääri tee ehituseks 162 tonni loodusliku kruusa koos veoga eest maksumusega kokku 12 980 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud arve ei ole käsitatav tasaarvestusavaldusena, sest puudub selgelt väljendatud tahteavaldus tasaarvlemiseks ning kostja ei ole tõendanud, et arve on OÜ-le SK kätte toimetatud: arvel on arve üleandja allkiri, kuid puudub allkiri arve vastuvõtmise kohta. Hageja on 19.11.2007 kirjas kostjale teatanud, et hagejale teadaolevalt ei ole OÜ SK arvet saanud. Tasaarvestusavaldusena ei ole käsitatav ka kostja 20.10.2007 kirjalik vastus (tl 34) hageja poolt esitatud nõude loovutamise teatele ja pankrotihoiatusele. Kostja on oma vastuses viidanud OÜ SK poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele ning sellega seoses kostjal tekkinud kuludele. Avalduses ei ole esitatud konkreetset soovi tasaarvestuse tegemiseks ega ole ära näidatud konkreetset arvestust, millises summas kostja oma nõude hageja nõudega tasa arvestab. Kostja üksnes märgib avalduses, et hageja nõue on küsitav ja põhjendamatu. Hinnates kostja väidetavat tasaarvlemisarvet ning 30.10.2007 avaldust, tuleb arvestada samuti seda, et pärast arve väidetavat esitamist on kostja tasunud 35 238,56 krooni, s.h. 10 000 krooni pärast 30.10.2007 avalduse esitamist. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja esitas tasaarvestuse vastuväite esmakordselt kirjalikus vastuses kohtule.
6.VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on 19.11.2007 (tl 7-8) esitanud kostja nõudele, et SKOÜ peab tasuma S karjääri tee-ehituse kulud, vastuväite, märkides, et nimetatud töö teostamiseks ja hinnas puudus kokkulepe. Hageja samas kirjas palus kostjal esitada tee ehitamisega seotud arved ja muud dokumendid, mis võiksid kostja nõuet tõendada. Kostja nõude tõendamatusele on hageja viidanud ka käesolevas kohtumenetluses kostja vastuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja vastuväiteid ümber lükanud ega tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu.
7.VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille kohaselt võib võlasuhe tuleneda lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seaduses sätestatud alusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg ). Hageja on 29.08.2008 kirjalikus seisukohas viidanud, et kostja väited tasaarvestatava nõude olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma seisukoha TsMS § 337 alusel edastanud otse kostjat esindavale vandeadvokaadile. Seega oli kostja teadlik oma vastuväidete aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamise vajadusest. 02.09.2008 kohtumäärusega kohus määras pooltele tähtaja asja lahendamiseks vajalikuks peetavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud.
8.Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses kohtule esile toonud, millistel asjaoludel on OÜ SK kohustatud kostjale hüvitama S karjääri tee ehitamiseks tehtud kulutused. Kostja 30.10.2007 vastusest hagejale nähtub, et kostja väidetel oli tal OÜ-ga SK suuline kokkulepe (seega lepingust tulenev võlasuhe), et OÜ SK teeb oma esitatud arvelt mahaarvestuse tee ehituseks kohale veetud kruusa osas. Kostja väited sellise kokkuleppe olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja on kinnitanud, et OÜ SK ei ole kostjalt juurdepääsu tee ehitamist tellinud. Kostja 30.10.2007 vastusest ning pooltevahelisest ehitusliiva müügilepingust järeldub, et kostja rajas karjääri juurdepääsu tee enda huvides, eesmärgiga karjäärist välja vedada lepingus kokkulepitud ehitusliiva kogus - 35 000 tonni. Nii sätestab ehitusliiva müügilepingu punkt 3.3., et vastavalt poolte kokkuleppele kostja kohustus ise ehitusliivale järele tulema ning ehitusliiva laadima. Karjääri juurdepääsu tee ehitamist ega sellega seotud kulutuste hüvitamist leping ei käsitle.
Kohus leiab, et ainuüksi kostja poolt esitatud arve ei ole kohustuse tekkimise aluseks, sest kostja ei ole tõendanud poolte vahel õigussuhte olemasolu, millest tulenevalt arvel toodud kohustus on tekkinud. Lisaks puuduvad kohtul andmed, et arve on OÜ-le SK kätte toimetatud, st et OÜ SK oleks võimalikust nõudest üldse teadlik olnud. Hageja on arve saamist eitanud. Eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe karjääri juurdepääsu tee ehitamisega seotud kulutuste hüvitamise kohta. Seega ei saa kostja tugineda poolte kokkuleppele.
9.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja on toonud esile asjaolusid, millest saab järeldada, et võlasuhe on tekkinud mõnel muul VÕS §-s 3 sätestatud alusel. Hagivastuses on kostja tuginenud ka OÜ SK poolse lepingurikkumise tagajärjel kostjale tekkinud otsese varalise kahju hüvitamise kohustusele. Kostja leiab, et pärast juurdepääsutee ehitamise kulude tasaarvestamist hageja nõudest ülejäävat summat tuleb käsitleda hüvitusena otsese varalise kahju tekitamise eest. Kahju seisneb kostja väidetel selles, et OÜ SK väidetavalt tõstis ehitusliiva hinda 35 kroonile tonni eest, seetõttu oli kostja sunnitud lepingu üles ütlema ja ostma ehitusliiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes vaidlusaluses müügilepingus kokkulepitud hinnaga. Seega peab kostja otsese varalise kahjuna silmas ehitusliiva eest teisele ettevõtjale tasutud kõrgemat hinda, mitte tee-ehituseks tehtud kulutusi. Sellest tulenevalt kohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et hageja oleks olnud kohustatud tasuma talle 20.05.2007 esitatud arves nõutud summa mõnel muul VÕS §-s 3 sätestatud alustel.
10.Kostja ei ole tõendanud ka temal otsese varalise kahju tekkimise fakti ega kahjusumma suurust. Kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et sõlmis ehitusliiva müügilepingule tuginedes ehituslepingu AS-ga S . Kostja ei ole tõendanud nimetatud lepingu olemasolu ega selle täitmist. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, tõendamaks, et ostis väidetud ehituslepingu täitmiseks liiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes OÜ-ga SK sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaga. Kostja ei ole isegi nimetanud, milliselt konkreetselt ettevõtjalt ta liiva hankis. Kohus leiab, et kuna kostjat esindab vandeadvokaat, hageja on oma vastuväidetes konkreetselt esile toonud, millised kostja vastuväited on tõendamata, ei pidanud kohus täiendavalt viitama kostja vastuväidete tõendamise vajadusele. Kohus andis pooltele piisavalt aega tõendite ja selgituste esitamiseks. 30.10.2007 hagejale esitatud vastuses kostja märgib, et kostjale tekkis kahju 227 500 krooni, lisaks oli mõttetu suure ekskavaatori kolimiseks tehtud treilerivedu OÜ-lt SK saadud väikese koguse liiva laadimiseks. Kahju tekkimise põhjendamatusele viitab kohtu arvates ka asjaolu, et vaidlusaluse lepinguhinnaga võrreldes on väidetav kahju olulise suurusega, kuid kostja ei ole kohtule teadaolevalt esitanud OÜ-le SK mingeid pretensioone ega konkreetseid nõudeid väidetavalt lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kõike eeltoodud arvesse võttes kohus leiab, et kostjale väidetud kujul varalise kahju tekkimine on täielikult tõendamata. Kuna kostja ei ole võlasuhte olemasolu ega kahju tekkimist tõendanud, asub kohus seisukohale, et kostjal puuduvad nõuded, mida hageja nõudega tasaarvestada. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud ning kostjalt tuleb välja mõista 28 000 krooni.
11.Pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise fakti üle. Kuna kostjal väidetavalt OÜ SKpoolsest lepingurikkumisest tulenev kahju tekkimine on tõendamata ning hageja nõuab kostjalt üksnes enne lepingu 11.04.2007 ülesütlemist tarnitud ehitusliiva maksumust ja arve tasumisega viivitamise eest viivist. Seega ei oma asjas õiguslikku tähendust lepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud ning kohus poolte väited lepingu rikkumise kohta ega vastavaid tõendeid ei analüüsi.
12.Kuna hageja põhinõude suuruse arvestuse osas vaidlust ei ole ning kohus tuvastas, et kostjal tasaarvestatav nõue puudub, on täies ulatuses põhjendatud ka hageja viivisenõue.
Hageja esitas järgmise viiviste arvestuse: 27.04.2007 – 26.10.2007 võlasummalt 63 238,57 kr viivised 316,2 krooni päevas, 179 päeva eest kokku 57 546,6 krooni; 26.10.2007 – 03.12.2007 võlasummalt 38 000 krooni viivised 190 krooni päevas, 38 päeva eest kokku 7220 krooni; 03.12.2007 – 14.10.2008 kohtulahendi tegemiseni võlasummalt 28 000 krooni viivised 140 kr päevas, 316 päeva eest kokku 44 240 krooni. Hageja viiviste arvestus on kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja kostja poolt arve alusel teostatud maksetega. Lepingu punktis 4.1. pooled avaldavad, et juhul, kui ostja ei tasu müügihinda õigeaegselt, siis kohustub ta tasuma viivitusintressi 0,5 % ehitusliiva müügihinna tasumata osalt iga viivituses oldud päeva eest kuni müügihinna täieliku tasumiseni. 19.04.2008 arve nr 4/19-01 F001/F002 tasumise tähtaeg oli 27.04.2007. Hageja on viiviste arvutamisel arvestanud kostja poolt 26.10.2007 ja 03.12.2007 OÜ-le SK tasutud summasid ning arvestanud viiviseid vastaval perioodil olnud võlgnevuse jäägist, kuigi nõue oli selleks ajaks loovutatud ja summad tulnuks tasuda hagejale. Hageja on aga viivituses oldud päevade arvuga eksinud. Perioodil 27.04.2007 – 26.10.2007 on 182 päeva, hageja on arvestanud 179 päeva (ilmselt on hageja lähtunud esialgses kohtule esitatud hagis märgitud viivitatud päevade arvust, kuid siis on hageja arvestanud viiviseid 3 päeva lühema perioodi - 27.04.2007 – 23.10.2007 - eest). Summaliselt selle perioodi viivisenõue ei ole oluliselt erinev hageja arvutatust: 182 x 316,2 = 57 548,4 krooni (hageja arvestas 57 546,6 kr).
13.Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse mittekohane täitmine ja täitmisega viivitamine käsitatavad kohustuse rikkumisena. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt nõudma viiviseid pooltevahelises lepingus kokkulepitud määras 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Võttes arvesse, et mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja ei ole enne kohtumenetlust esitanud hagejale või OÜ-le SK kehtivat tasaarvestusavaldust ning pärast hagejalt pretensiooni ja pankrotihoiatuse saamist ja arve tasumise tähtpäevast poole aasta möödumist on kostja osade kaupa kokku üle poole võlgnevusest tasunud, on kostja väited viivisnõude ebaproportsionaalsusest ja põhjendamatusest kohtu hinnangul asjakohatud. Kostja on ehitusliiva kätte saanud ja on selle eest tasumisega põhjendamatult viivitanud.
14.TsMS § 367 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni) kohaselt võis viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.07.2008 kehtib viidatud säte järgmises sõnastuses: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on menetluse käigus oma viivisenõuet täpsustanud vastavalt TsMS § 367 kehtivale redaktsioonile. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada: kohus mõistab kostjalt välja viivised kohtuotsuse tegemise seisuga summas 109 008,4 krooni ning edasi lepingus sätestatud protsendina põhivõlast kuni põhivõla täitmiseni.
15.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.