2-09-63123/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 1 (ühe) päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. I Asjaolud 27.11.2009.a esitas Vekateks Osaühingu seaduslik esindaja kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse kohaselt Vekateks Osaühing on registreeritud 2006.a ja töötab õmblusettevõttena. Ettevõttel oli saavutatud kokkuleppe koostööks ettevõtte peamise tellija rootsi firmaga Cubik Textil & Agentuur AB. 2006. – 2007. aasta bilanss näitas kahjumi 265281 krooni. Peamiseks põhjusteks olid õmblejate ebapiisav arv ja tellimuste langus 2007.a oktoobris-detsembris. Seejuures umbes pool sellest kahjumist langes 2007.a detsembrile. Ettevõte võttis ette järgmised sammud: loodi ettevõtte sait kättesaadava infoga; tehti tööd uute õmblejate otsimiseks; kontakteeruti paljude potentsiaalsete tellijate, vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide ning saatkondade esindajatega; firma andmed avaldati allikates Estonian Export Directory ja Kontaks; suurendati õmblejate arvu 2008.a juulis 14 inimeseni. 2008.a mai seisuga moodustas kahjum 327678 krooni. 2008.a töötulemus näitas, et müügitulu on piisav firma kasumlikkuse saavutamiseks (2008.a augusti bilanss-kasum 58347 krooni) ja on tendents ettevõtte normaalse maksevõime saavutamiseks. 2008.a septembris algas tellimuste järsk langus, sealhulgas üldise kriisi tõttu nii Eestis kui ka välismaal. 31.05.2009.a seisuga moodustas kahjum 96810 krooni. Kulude vähendamiseks võeti 2009.a suvel ette järgmised sammud: rendileandjaga kirjutati alla leping renditavate pindade vähendamiseks, mis vähendas rendikulu umbes 2 korda; koondati 6 töötajat; vähendati kulutusi administratiiv- ja abipersonali töötasule. Kuid novembris tellimuste arvu vähenemise tõttu puudub käesoleval ajal äriühingul võimalus maksude, töötajate töötasu, rendimaksude ja muude kohustuste tasumiseks ega firma maksevõime tagamiseks. Seetõttu äriühingu juhatuse liige on sunnitud tunnistama firma maksevõimetust ja lõpetama lepingud töötajatega.

1.Käibevara Raha ja pangakontod võlgniku poolt esitatud andmetel, omab võlgnik AS-is Swedbank: - arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 31.11.2009.a on 0 (null) EEK, 0 (null) EUR ja 0 (null) SEK. Panga vastus ei ole aruande valmimise päeva seisuga veel saabunud. AS-is SEB Pank omab võlgnik seisuga 07.12.2009.a: - arvelduskontot nr XXX, mille saldo 07.12.2009.a. seisuga on 4,20 EEK, 0 (null) EUR ja 0 (null) SEK; - kasutushoiuse kontot nr XXX, mille saldo 07.12.2009.a. seisuga on 0 (null) EEK. Konto arestitud 03.12.2009.a. Arvelduskontod eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Kontode kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste lepingud (U-Net Business ja kiirteavitamine SMS). AS-is Eesti Krediidipank omab võlgnik seisuga 03.12.2009.a. (kõik kontod avatud 04.06.2009.a: - arvelduskontot nr XXX, konto jääk seisuga 03.12.2009.a. on 0 (null) EEK; - valuuta arvelduskontot nr XXX, jääk 0 (null) SEK, USD, EUR, GBP. Kolme viimaste valuutadega seotud kontodel puuduvad tehingud alates kontode avamisest kuni 03.12.2009.a. Sellel samal kuupäeval seadis pank nimetatud kontodele debiteerimiskeelu, kontod olid eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on kassa jääk null (0) krooni. Nõuded, ettemaksed, varud Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele, ostjate võlad moodustavad 19 723,28 krooni (13 148,85 SEK). Debitoorne võlgnevus kujutab endast võlgniku peamisele tellijale Cubik Textil & Agentur AB-le esitatud arvet nr 49 (27.11.2009) erinevate tellimuste eest kogusummas 13 148,85 SEK (19 723,28 Eesti krooni). Halduri hinnangul, selle arve tellijapoolne tasumine on vähetõenäoline, kuna tellijal on suur ettemaks võlgnikule teiste tellimuste eest, summas 66 750 Eesti krooni (44 500 SEK). Cubik Textil & Agentur AB debitoorse võlgnevuse ja ettemaksu tasaarvestamisel tekkiks võlgnikul kohustus eelpool nimetatud tellija Cubik T&A AB ees summas 47 026,72 Eesti krooni. Seega, ei ole haldur antud debitoorset nõuet varana arvestanud. Võlgniku seletusel, osutas ettevõtte tellijatele ainult õmblemisteenust, tellijad varustasid võlgnikku kõikide tellimuse täitmiseks vajalike materjalidega, seega kuuluvad võlgniku kinnitusel kõik materjalide (kangas) ja furnituuride (kummid, paelad, nööbid jmt) jäägid tellijatele.

2-09-63123 Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt, ei kuulu hetkel OÜ-le Vekateks ühtegi kinnisasja. Samuti ei ole võlgnik märgitud ühegi kinnisasja elektroonilisele registrikaardile kehtetu omanikuna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma. Aruande valmimise kuupäeva seisuga ei saanud haldur veel vastust Maanteeametilt võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukite ja/või väikelaevade kohta. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, oli võlgniku nimele registreeritud sõiduauto MercedesBenz E290 turbodieesel T, registreerimismärgiga XXX. Antud sõiduauto oli mitterahalise sissemaksena kirjutatud äriühingu nimele võlgniku juhatuse liikme poolt osaühingu osa eest. 16.10.2008.a. võõrandas võlgnik autot juhatuse liikmele Vladimir Kulikov ́ile 33 898 krooni eest (summale lisandus käibemaks, summa kokku moodustas 40 ́ 00 krooni, vt. arve nr. 42). Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, ei ole hetkel Eesti Autoregistris võlgniku nimel mootorsõidukeid. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, on võlgnikul väikevahendeid jääkväärtuses 282 361,34 krooni. Väikevahendid koosnevad kontoritehnikast, kasutatud mööblist, riiulitest ja muudest väikeseadmetest (nt. mikrolaineahjust, veekeetjast jmt). Ajutise halduri hinnangul võib väikevahendite turuväärtuseks olla u. 25 000 krooni, kuna tavaliselt on suhtelist raske leida ostjat kasutatud tehnikale ja mööblile, kuna need asjad on reeglina suhteliselt kehvas seisukorras ja mittekomplektsed või puudustega. Samuti tihti bilansilist jääkväärtust omavatel asjadel turuväärtus sisuliselt puudub, eriti kasutatud mööbli, kodutehnika ja vanemate arvutite ja monitoride puhul. Võlgniku poolt esitatud põhivara nimekirja kohaselt (mis oli võlgniku poolt lisatud ka pankrotiavaldusele, on võlgnikul põhivara jääkväärtuses 141 976,85 krooni. Põhivara koosneb enamasti õmblusettevõttes kasutusel olnud õmblusmasinatest ja teisest tootmisel kasutuses olnud tehnikast (nt. arvutid, tsehhi varustus, overlok-masinad, eritöödemasinad jmt). Arvestades seda, et antud tehnika on päris spetsiifiline ning seda on võimalik kasutada enamjaol ainult tootmises, samuti tehnika asukoha ning lähimates piirkondades asuvate potentsiaalsete ostjate piiratud arvu, võib ajutise halduri hinnangul põhivara turuväärtus olla veidi madalam, kui jääkväärtus ning võib moodustada u. 75 000 krooni. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt, moodustab võlgniku vara kokku u. 104 000,20 krooni. IV Kohustused Võlgniku poolt ajutisele halduri esitatud andmete kohaselt, on võlgnikul allpool loetletud kohustused:

2-09-63123 Halduri eelneval hinnangul, isegi kui õnnestuks realiseerida kogu võlgnikule kuuluva vara käesoleva aja kõige kõrgema turuhinnaga, ei jätkuks saadud vahenditest võlausaldajate nõuete täielikuks rahuldamiseks. Äriühingu tegevusest Osaühingut Vekateks kanti registrisse 11.10.2006.a. Osaühingu juhatuse liikmeks on alates äriühingu asutamisest ainuosanik Vladimir Kulikov. Äriühingu peamiseks tegevusalaks alates selle asutamisest oli õmblusteenuse osutamine. Peamiseks tellijaks oli rootsi äriühing Cubik Textil & Agentuur AB. Kogu õmblusteenuse osutamisel vaja minevat materjali ja furnituuri tagas tellija, OÜ Vekateks osutas ainult õmblemisteenust. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud ennekõike tellimuste järsu vähenemisega ning üldise majandusolukorra halvenemisega, mille tõttu jäi võlgnikul uued tellijad leidmata ning saamata oodatud tulu, mille arvelt oleks võimalik katta eelmistel peerioodidel tekkinud kahjumi. Võlgniku juhatuse seletusel, tekkisid võlgnikul esimesed makseraskused 2007. aastal, kui tellimuste esimese languse laine tõttu tekkis võlgnikul majandusaasta tulemusena ligi kahesajatuhandeline kahjum. Vaatamata sellele, et 2008.a. mai seisuga moodustas äriühingu kahjum juba 327 ́678 krooni, üritas juhatus siiski parandada olukorra, saada uusi tellimusi, leida uusi kontakte ning reklaamida ennast. Sellega lootis ta suurendada tulu, katta kahjumi ning tagada äriühingu jätkusuutlikkust. Tarvitusele võetud abinõude tõttu paranes äriühingu majanduslik olukord 2008.a. augustiks, kui müügitulu tulemused andsid lootust äriühingu maksevõime paranemiseks. 2008.a. septembrist alates aga hakkas tellimuste arv pidevalt langema. Juhatuse poolt suvel 2009.a. kulude kokkuhoidmiseks tarvitusele võetud abinõud – rendipindade, tööjõu- ja muude kulude vähendamine – ei aidanud enam olukorda parandada. Kuna tellimuste langemise tendents jätkub ning võimalus korraldada äriühingu tegevust ümber puudub, ilmselgeks sai äriühingu maksejõuetus ja selle alaline iseloom. Äriühingu juhatus esitas 27.11.2009.a. kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Halduri hinnangul, kuigi juhatuse liige esitas pankrotiavalduse ilmselt hilinenult (kuna äriühingu maksejõuetus ilmnes juba 2009.a. alguses), ei olnud antud asjaolu seotud tema pahatahtlikkusega, vaid pigem tema edutute püüdlustega leida väljapääs tekkinud olukorrast, leida uusi võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, töökohtade säilitamiseks ja äriühingu tegevuse jätkamiseks. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni ning ajutise pankrotihalduri nõudmisel esitas võlgnik vajalikud dokumendid. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotihalduri eelneval hinnangul puuduvad võlgnikul vara tagasivõimise või tagasinõudmise võimalused. Lk 6 / 8

3.mõista välja ajutise halduri tasu 27 000 krooni (18 tundi x 1 500.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 8 910 krooni) Terje Eipre arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 598 krooni (sisaldab KM 20 %) Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank). Seega palgafond on kokku 35 910 krooni, millele lisandub hüvitis 4 598 krooni. Kokku 40 508 krooni. IV. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja juhatuse liige Vladimir Kulikov pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma ettekande juurde. Palub välja kuulutada Vekateks Osaühingu pankrot ja välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 27 000 krooni. Menetlusosalised avaldasid, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 1 päevani. V. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalisi ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Lk 7 / 8

2-09-63123 PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 20.01.2010.a kell 12.00. Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Terje Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Vekateks Osaühingu pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri Terje Eipre ja juhatuse liikme Vladimir Kulikovi avalduse alusel ja kooskõlas TsMS 661 lg 4 kohus lühendab käesoleva määruse edasikaebamise tähtaja 1 päevani. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Vekateks Osaühingu pankrotimenetluses tööd 18 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1500 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 27 000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 4 598 krooni (sh käibemaks 766 krooni). Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 27 000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 8910 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 4 598 krooni (sh käibemaks 766 krooni), kokku on 40 508 krooni.