Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-36060

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 24.07.2009 esitas võlgniku osaühingu K (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija KM Harju Maakohtule avalduse võlgniku osaühingu K (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 03.08.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Martin K ’i.

II Pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku peamine tegevusala ürituste korraldamine RP. Üürileping RPon lõppenud. Võlausaldaja varad ei kata tema kohustusi, osaühingu tegevus on lõppenud ning võlgnik on täielikult maksejõuetu. Võlgniku seaduslik esindaja leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on üürilepingu ootamatu katkemine aktsiaseltsiga R ja võlgniku väike omakapital, reservide puudumine ja laenu mittesaamine.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik kanti äriregistrisse 22.10.2008. Võlgniku põhitegevusalaks on ürituste korraldamine RP, mis asub XXX.

2-09-36060

Võlgniku 31.12.2008 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 35 443 krooni ja võlgniku omakapital oli 75 443 krooni. 31.12.2008 seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 319 549 krooni ja kohustusi 244 106 krooni. Võlgniku 03.08.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 133 558 krooni ja võlgniku omakapital oli -93 558 krooni. 03.08.2009 seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 33 273 krooni ja kohustusi 126 831 krooni. Võlgniku likvideerija poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 03.08.2009 seisuga vara kokku 33 273 krooni: millest raha ja pangakontod on 105 krooni, nõuded ostjate vastu 28 168 krooni ja muud lühiajalised nõuded 5 000 krooni. Võlgniku likvideerija on ajutisele haldurile esitanud võlgniku pangakonto väljavõtte, kust nähtub, et OÜ WEon võlgnikule 25.08.2009 tasunud 28 168 krooni. Vastavalt ajutise halduri teabenõude vastusele on võlgniku varaks 28.08.2009 seisuga pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXX olev 28 212.79 krooni ja tagastamata laenu nõue PO vastu summas 5 000 krooni. Kokku on vara 33 212.79 krooni. Võlgniku raamatupidamisdokumentidest nähtub, et võlgnik on ostnud 17.12.2008 EMT ASist Nokia 7500 mobiiltelefoni hinnaga 2 490 krooni, 19.12.2008 Klick Eesti AS-ist mobiiltelefoni 6070 hinnaga 1 495 krooni. Kuivõrd võlgniku raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud telefonid võõrandanud, peaksid varad jätkuvalt kajastuma ka võlgniku raamatupidamises. Võlgniku raamatupidamisdokumentide tšekkide kohaselt on võlgnik ostnud väga erinevaid toidukaupasid, jooke ja tööstuskaupasid, kuid arvestades, et võlgniku tegevusalaks oli meelelahutusürituste korraldamine koos toitlustuse ja muu taolisega, siis oleks antud juhul väga keeruline (et mitte öelda võimatu) vahet teha, kas kõik nimetatud ostud tehti äriühingu tegevusega seoses või mitte. Võlgniku likvideerija poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008 seisuga vara kokku 319 549 krooni: millest raha ja pangakontod 245 517 krooni (kassa 48 160 krooni ja pangakonto 197 357 krooni); nõuded ostjate vastu 84 278 krooni; muud lühiajalised nõuded 13 797 krooni (muud lühiajalised nõuded R AS 9 792 krooni; kaardi tehingud 2940 19 000 krooni; aruandvad isikud RR 29 937 krooni; aruandvad isikud JS 20 348 krooni; aruandvad isikud PO 5 000 krooni); ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 300 krooni. Ajutine haldur on teinud päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo on 07.08.2009. seisuga 44.79 krooni. Konto on arestitud 07.08.2009 seisuga. Marfin Pank Eesti AS-is, AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, BIGBANK AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Liiklusregistris 07.08.2009 seisuga võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud, Ehitisregistri ja kinnistusregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. ALG Liising AS-i, Swedbank Liising AS-i, Aktsiaseltsi SEB

2-09-36060 Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Nordea Finance Estonia AS-ilt ei ole ajutine haldur vastust saanud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kokku vara summas 33 212.79 krooni. Võlgniku likvideerija poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 03.08.2009 seisuga järgmised kohustused kokku summas 126 831 krooni: hankijatele tasumata arved 59 114 krooni; maksuvõlad 24 064 krooni; intressid 1 153 krooni; võlad töötajatele 42 500 krooni; Võlgniku likvideerija poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 31.12.2008 seisuga järgmised kohustused kokku summas 244 106 krooni: võlad tarnijatele 69 005 krooni; maksuvõlad 113 140 krooni; intressid 1 153 krooni; võlad töötajatele 61 951 krooni; Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.08.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 25 578.15 krooni, millest 24 064.37 krooni on põhivõlgnevus ja 1 513.78 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu võlgnevusest ja intressist. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku suurimaks võlausaldajaks võlgniku endine töötaja Pille Ott ning ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 128 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja võlgniku üürilepingu lõppemisest tulenenud majandustegevuse lõppemist, mis omakorda tõi kaasa võlgniku kohustuste täiendava kasvu. Samuti ei õnnestunud võlgnikul kaasata täiendavat kapitali majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks. Võlgniku üürleping puhkekompleksi üürimiseks aktsiaseltsilt R lõppes 2009. aasta mais ja seetõttu saab võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2009. aasta maikuud. Mais 2009. alustati ka võlgniku likvideerimismenetlust. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

IV Kohtuistung 24.11.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-09-36060 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri arvamuse ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Osaühingu K (likvideerimisel) seaduslik esindaja esitas 24.07.2009 avalduse osaühingu K (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi ja võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on seisuga 03.08.2009 vara 33 273 krooni, kohustusi on võlgnikul vähemalt 126 831 krooni. Võlgniku 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 133 558 krooni. Seisuga 03.08.2009 on võlgniku omakapital – 93 558 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a mais. Võlgnik tunnistab, et ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitu korda võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnik on 2009.a tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma tööperioodi jooksul tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine pankrotihalduri ei ole oma aruandes välja toonud, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga, siis kohustab kohus pankrotihaldurit nimetatut edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üldisest majanduslangusest tingitud klientide vähesus ja üürilepingu lõppemisest tingitud majandustegevuse lõppemine. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperiood ei ole olnud piisav, et välja selgitada asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, siis võib edaspidise pankrotimenetluse käigus

2-09-36060 selguda, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla muud asjaolud, kui ajutise pankrotihalduri poolt aruandes välja toodud põhjused. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu K (likvideerimisel) pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.