lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-56882/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 16.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-56882/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-56882

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2009.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

2-09-56882

Tsiviilasja hind

5 526,63 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J Pe (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton (OÜ Credit Assistant, registrikood 117161009, asukoht Vabaõhukooli tee 76-A16, 12015 Tallinn, e-post [email protected])

J P hagi O M vastu hüvitamise nõudes

võlgnevuse, viivise ja kahju

Kostja O M (isikukood xxx, elukoht xxx) Resolutsioon

1.Rahuldada J P hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista O M J P kasuks põhivõlgnevus summas 5 526,63 (viis tuhat viissada kakskümmend kuus krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni ning hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 216,49 (kolm tuhat kakssada kuusteist krooni ja nelikümmend üheksa senti) krooni.
3.Välja mõista O M J P kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivis Lepingu p 4.6 järgi 0,2% põhinõudelt (summas 5 526,63 krooni) päevas kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99%, arvestades esimese järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Mõista O M välja J P kasuks tekitatud kahju summas 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-56882 kannab O M.
6.Mõista O M välja J P kasuks menetluskulud 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks Lk 1 / 4

2-09-56882 vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 30.10.2009.a esitas J P lepinguline esindaja kohtule hagi O M vastu võlgnevuse, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega sai kostja isiklikult kätte 17.11.2009.a. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile määratud tähtajaks ei vasta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg Lk 2 / 4

2-09-56882 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 ja 127 alusel on põhjendatud ka kahju (kohtueelse õigusabikulude) väljamõistmine. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele võlg, viivised ja tekitatud kahju. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 6 300 krooni, millest 1 200 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 5 100 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamisel maksis hageja riigilõivu summas 1 200 krooni. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Hageja taotleb mõista kostjalt välja J P osutatud õigusabi eest 5 100 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Cred Assistant OÜ 02.12.2009.a arve nr M021209-02: - hagi koostamine (P vs M) – 2 500 krooni; - nõustamine tsiviilasjas 2-09-56882 – 2x500 = 1000 krooni; - avalduste koostamine tsiviilasjas nr 2-09-56882 1,5x500 = 750 krooni koos käibemaksuga 20% 117 krooni on summa kokku 5100 krooni. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 5526,63 krooni. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Hageja esindaja on tegelenud kohtuväliselt võlgnevuse väljanõudmisega, seega enne hagiavalduse koostamist oli ta teadlik vaidluse asjaoludest ning esindajal puudus vajadus nõude põhjalikuks läbitöötamiseks ja analüüsimiseks. Käesolevas asjas on hageja esindaja esitanud vaid hagiavalduse ja asja tagaseljaotsusega lahendamise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse ja nimetatud avalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 3250 krooni. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud nõustamise kulud summas 1000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud järgmises ulatuses: hagiavalduse koostamise eest 1 250 krooni, Lk 3 / 4

2-09-56882 nõustamise eest 500 krooni ja avalduse koostamise eest 250 krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud, siis ei ole ka põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine. Kohus leiab põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 1 200 krooni ning hageja õigusabikulud 2000 krooni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Geete Lahi Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja