Tsiviilasja number
2-06-27356
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ülle Jänes, Ande Tänav
Tsiviilasi
AS-i EMT hagi Valev Visnapuu vastu 14 304,60 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2008 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i EMT apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, Tallinn), esindaja Eerika Erlach Kostja Valev Visnapuu (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx)
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2008 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 25.08.2006 esitas AS EMT kohtule hagi Valev Visnapuu vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.2003 ja 19.04.2004 liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. 10.04.2004 ning 19.04.2004 sõlmisid EMT Esindused AS ja kostja järelmaksuga müügilepingud,
mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefonid. Hageja on esitanud kostjale arveid kogusummas 11 343,20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 11 223,03 krooni, sealhulgas liitumislepingutest tulenevalt 1022,03 krooni. Liitumislepingute alusel võlgneb kostja hagejale viivist 1149,03 krooni. Järelmaksuga müügilepingutest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivist 1933,54 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 222,03 krooni ja viivise 3082,57 krooni, kokku 14 304,60 krooni. Kostja seisukoht Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on edastatud kostja perekonnaliikmele 19.03.2008. Seega tuleb menetlusdokumendid lugeda kostjale kätteantuks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2171,06 krooni. Hageja menetluskulud jäid 15% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja kanda, kostja menetluskulud jäid 85% ulatuses hageja kanda ja 15% ulatuses kostja kanda. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hageja nõue, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud liitumislepingutest, on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1022,03 krooni ja viivis 1149,03 krooni, kokku 2171,06 krooni. Järelmaksuga müügilepingutest tulenev põhivõla ja viivise nõue ei ole hagiavalduses õiguslikult põhjendatud ning selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduse kohaselt ei ole järelmaksuga müügilepingud sõlmitud poolte vahel, vaid EMT Esindused AS ja kostja vahel. Hagiavaldusest ei nähtu, et EMT Esindused AS oleks nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et EMT Esindused AS-i ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingute näol oleks tegemist lepingutega kolmanda isiku kasuks, milles oleks antud hagejale õigus nõuda lepingu täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2171,06 krooni. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 esimesele lausele kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaotanud menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 15 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 85 % ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 25.04.2008 otsuse põhinõude, viivitusintresside osalise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning mõista kostjalt välja põhinõue 11 222,03 krooni, viivitusintress 3082,57 krooni ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Täiendavate tõendite esitamise vajadus selgus alles 28.04.2008. Hageja ei ole öelnud, et vajaminevad tõendid puuduvad. Kohus ei ole kohustanud kostjal esitama nõuet tõendavaid dokumente, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kummutada ka kohtu väidet selles, et ei ole esitatud nõude loovutamise lepingut.
Kohus on rikkunud TsMS § 435 lg 1, kuna asja pole arutatud ammendavalt, s.t hagejal polnud võimalik esitada täiendavalt oma nõuet tõendavaid dokumente. Seega võib väita, et kohus ei oleks saanud teha otsust, kuna asi polnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asjaolu, et hageja ei olnud esitanud nõude loovutamise lepingut, mis oli sõlmitud EMT Esindused AS ja hageja vahel, ei ole iseenesest veel aluseks hagi osaliselt rahuldamata jätmiseks. Tallinna Ringkonnakohus toimetas kostjale apellatsioonkaebuse ja lisad kätte vastavalt TsMS § 327 lg-le 3, kuid kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebusele vastust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, olles tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimiku materjalidega leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning apellatsioonkaebust on võimalik läbi vaadata üksnes kaebuse põhjal TsMS § 646 järgi. Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise tõttu. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud liitumislepingutest tuleneva võlgnevuse 1022,03 krooni ja viivise 1149,03 krooni osas. Tagaseljaotsusega on hagi rahuldatud osaliselt võlgnevuse nõudes summas 2171,06 krooni. Järelmaksuga müügilepingutest tuleneva nõude, kui õiguslikult põhjendamatu, jättis maakohus rahuldamata. Selle hinnanguga kolleegium ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingutest nähtuvalt kohustus kostja tasuma mobiiltelefonide eest osamaksetena arveldajale, so hagejale AS-ile EMT. Kui kohtule jäi hageja nõue ebaselgeks ja ta leidis, et nõue ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, oleks ta saanud seda enne otsuse tegemist hagejalt täiendavalt küsida. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Kolleegium leiab, et hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmine summas 11 223,03 krooni ja viivised summas 3 082,57 krooni. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsust osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust. Menetluskulud jaotab kohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
Urmas Reinola
Ülle Jänes
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.