Kalle Kroon’i hagi Jaan Kundla vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
43639.30 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kalle Kroon, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx õigusabi osutaja: Ants Nõmmik, vandeadvokaat Kostja: Jaan Kundla, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Paide
Kohtuistungi toimumise aeg
03.novembril 2009.a avalikul kohtuistungil Paides
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kalle Kroon’i hagi Jaan Kundla vastu osaliselt 34 189.45 krooni müügihinna võla ja 4448.91 krooni viivise ulatuses ning tasaarvestada see Jaan Kundla nõuetega tema vastu 31 979.86 krooni ulatuses.
2.Välja mõista Jaan Kundla’lt tasaarvestuse tulemusena Kalle Kroon’i kasuks 6658.50 (kuus tuhat kuussada viiskümmend kaheksa krooni ja 50 senti) krooni 26.10.2006.a Müügija asjaõiguslepingu p 4.4. tuleneva müügihinna võla katteks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud täielikult poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Välja mõista Jaan Kundla’lt hageja kasuks korteriomandi müügihinna võlg summas 34 408.50 krooni ja viivis 9230.80 krooni.
HAGI ASJAOLUD
Hageja müüs kostjale xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi, mille reaalosaks oli korter nr 46. 26.10.2006.a sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu punkt 4.4. kohaselt pidi kostja tasuma hagejale korteriomandi müügihinna 200 000 krooni osade kaupa, sealhulgas viimase osa müügihinnast summas 50 219.50 krooni hiljemalt 01.12.2006.a. Kostja on tasunud hagejale viimasest osamaksest 15 811 krooni. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal korteriomandi müügihinnast hagejale tasumata 34 408.50 krooni. Hageja on arvestanud kostjale viivist summalt 50 219.50 krooni ajavahemiku 02.12.2006 – 25.01.2008.a eest (420 päeva) 8014.80 krooni ja summalt 34 408.50 krooni ajavahemiku 27.01.2008 – 28.04.2008.a 1216 krooni, kokku viivis 9230.80 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 26.10.2006.a Paide notar Ene Nuka juures korteriomandi xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, mille reaalosaks on korter nr 46 (edaspidi Korter), müügi- ja asjaõiguslepingu (edaspidi Leping), millega hageja müüs kostjale Korteri hinnaga 200 000 krooni. Lepingu p 6.1. kohaselt oli hageja kohustatud andma Korteri otsese valduse kostjale üle hiljemalt 01.12.2006.a. Hageja ei andnud Korteri otsest valdust kostjale üle 01.12.2006.a. Kostja vabastas Korteri alles 08.08.2007.a, rikkudes sellega otseselt ja oluliselt omapoolset Lepingust tulenevat kohustust. Hageja poolt üleantud korter oli pikemat aega täielikult koristamata, riiulis ja voodi sees olid hiirepesad ja putukad ning korter vajas desinfitseerimist. Hageja oli kasutamiskõlbmatuks muutnud vannitoa kraanikausi ja ummistanud WC-poti. Korteri üleandmise - vastuvõtmise aktile keeldus hageja alla kirjutamast. Kuna hageja hoidis korterit õigusvastaselt kinni 8 kuud
Tsiviilasi nr 2-08-16981 ja 8 päeva, ei saanud kostja korterit välja üürida. Sellest tulenevalt jäi tal saamata üüritulu kokku 27 251.60 krooni. Kostja saatis 31.05.2008.a hagejale nõude kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (saamata jäänud kasutuseelise) hüvitamiseks, kuid hageja jättis nõude tähelepanuta. Lepingu p 4.4. kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna viimase osa 50 219.50 krooni tasuma hagejale hiljemalt 01.12.2006.a. Kostja teadis, et 2006.a detsembris puudus hagejal elamispind kuhu Korteris olev vara kolida. Seetõttu kostja, nähes ette, et hageja õigeaegselt Korterit ei vabasta, jättis korteri müügihinna viimase osamakse summas 50 219.50 krooni VÕS § 110 lg 1 kohaselt oma õiguste kaitseks tagatisrahana tasumata, sidudes rahasumma tasumise Korteri vabastamisega. Kostja nõue Korteri vabastamiseks muutus VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks 02.12.2006.a. Kostjal oli VÕS 110 lg 1 alusel õigus keelduda Lepingu p 4.4. järgse maksekohustuse täitmisest alates 02.12.2006.a kuni Korteri vabastamise päevani, st kuni 08.08.2007.a. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 09.08.2007.a. Hageja pöördus kostja poole palvega tasuda tema eest ja tema arvel nii tema Tartusse kolimise kulud kui Korteris kuni 08.08.2007.a-ni tarbitud kommunaalkulud. Pooled leppisid kokku, et eelmärgitud kulud kuuluvad VÕS § 197 lg 1 tähenduses tasaarvestamisele kostja poolt Lepingu p 4.4. järgse hagejale maksmisele kuuluva summaga. Selle kokkuleppe raames tasus kostja hageja kolimise eest kokku 11 210 krooni, Korterist rämpsu äravedamise eest 4180 krooni ja Korteris kuni 08.08.2007.a-ni tarbitud kommunaalteenuste eest 1769.86 krooni. Kuna hageja viivitas Korteri otsese valduse üleandmisega, peab ta Lepingu p 6.3. alusel maksma kostjale leppetrahvi 0,038% Korteri müügihinnast 200 000 krooni (s.o. 76 krooni päev) ajavahemiku 02.12.2006 – 08.08.2007.a eest (251 päeva), st 19 076 krooni. Kostja arvestas hageja huvides tehtud kulutused ja Lepingu p 6.3. alusel arvestatud leppetrahvi tema poolt tasumisele kuuluvast müügihinnast maha ning tasus hagejale müügihinna tasaarvestuse korras 25.01.2008.a 10 000 krooni ning 26.01.2008.a 5811 krooni. Sellega luges kostja poolte vastastikused nõuded lõppenuks. Kuna kostja ekslikult lähtus tasaarvestamisel omapoolse kohustuse summast 50 000 krooni (õige 50 219.50 krooni), jäi tal tasumata 219.50 krooni. Selle summa koos 7.45 krooni viivisega, kokku 226.95 krooni, tasus kostja hagejale 17.06.2008.a. Tuginedes VÕS § 197 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-111-06 leidis kostja, et ta esitas hagejale kohtu kaudu tasaarvestuse avalduse juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ning seega tuleb tasaarvestus lugeda tehtuks hetkest, mil hageja tasaarvestuse avaldusest teada sai. Juhul, kui kohus aga leiab, et pooled tasaarvestuse kokkulepet sõlminud ei ole, on alus kohaldada käsundita asjaajamise sätteid.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Vaidlust ei ole selles, et - 26.10.2006.a sõlmisid pooled notariaalse Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu (edaspidi Leping), millega hageja müüs kostjale xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 46 koos selle oluliste osade ja päraldistega (Korter); - Korteri müügihind oli 200 000 krooni (Lepingu p 4.2.), millest 50 219.50 krooni pidi kostja tasuma hiljemalt 01.12.2006.a (Lepingu p 4.4.) ning tasumisega viivitamisel oli kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,038% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; - Korteri otsese valduse pidi hageja andma kostjale üle hiljemalt 01.12.2006.a (Lepingu p 6.1.) ning Korteri otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,038% müügihinnast iga viivitatud päeva eest (Lepingu p 6.3.) - Lepingu p 6.4 kohaselt pidi hageja kandma kõik Korteriga seotud kulud kuni Korteri otsese valduse üleandmiseni ning Korteri otsese valduse üleandmisel pidid pooled allkirjastama lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse hageja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ja mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga (Lepingu p 6.5.). Loetletud vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Pooled kinnitasid kohtumenetluses, et 01.12.2006.a ei andnud hageja kostjale üle Korteri otsest valdust ning et kostja ei tasunud hagejale 50 219.50 krooni; et hageja lahkus Korterist 08.08.2007.a ning et kostja tasus Korteri müügihinna viimase osamakse täitmiseks 25.01.2008.a hagejale 10000 krooni, 26.01.2008.a 5811 krooni ja 17.06.2008.a 226.95 krooni, millest 219.50 krooni oli müügihind ja 7.45 krooni viivis ajavahemiku 27.01.28.04.2008.a (93 päeva) eest.
2.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-08-16981 Vaidlustamata asjaolud annavad tunnistust, et kostja ei täitnud omapoolset Lepingu p-st 4.4. tulenevat korteriomandi müügihinna tasumise kohustust, st ei kandnud 01.12.2006.a hageja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas 50 219.50 krooni. Seega alates 02.12.2006.a oli hageja õigustatud nõudma kostjalt 50 219.50 krooni tasumist.
3.Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja omapoolset Lepingu p-st 6.1. tulenevat kohustust, st ei andnud kostjale korteriomandi otsest valdust üle 01.12.2006.a. Hageja kinnitas, et 01.12.2006.a ta Korteri otsest valdust kostjale üle ei andnud; et ta kolis Korterist välja 08.08.2007.a ning et nad polnud kostjaga kokku leppinud, et ta võib kasutada Korterit ka pärast 01.12.2006.a (tl 290). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei täitnud omapoolset Lepingu p-st 6.1. tulenevat kohustust anda Korteri otsene valdus kostjale üle 01.12.2006.a. Seega 02.12.2006.a muutus sissenõutavaks kostja nõue hageja vastu Korteri otsese valduse saamiseks.
4.Kostja vastuväidete kohaselt oli talle teada, et 2006.a detsembris puudus hagejal elamispind. Seetõttu oli tal põhjust kahelda, et hageja omapoolse kohustuse tähtaegselt täidab. Kuna poolte vastastikused kohustused olid seotud ning ette oli näha, et hageja omapoolset kohustust ei täida, keeldus kostja VÕS § 110 alusel oma nõude tagamiseks omapoolse kohustuse täitmisest. Ka hageja kinnitas, et alates Lepingu sõlmimisest tal oma eluruumi ei olnud ning korteri Tartus Mõisavahe 49-20 omandas ta alles juulis 2007. Kohustuse täitmisest keeldumine VÕS § 110 alusel eeldab, et võlgnikul on võlausaldaja suhtes kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue, mille täitmist võib võlgnik võlausaldaja käest nõuda. Sellise kostja sissenõutavaks muutunud nõude (korteriomandi otsese valduse üleandmise nõue) olemasolu on kohus tuvastanud. Teiseks kohustuse täitmisest keeldumise õiguse tekkimise eelduseks on kohane seos võlgniku ja võlausaldaja nõude-kohustuse vahel. VÕS § 110 lg 1 lause 2 kohaselt esineb nõude ja kohustuse vahel piisav seos eelkõige siis, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Poolte vastastikused nõuded-kohustused tulenesid samast õigussuhtest, olid seotud sama Lepingu esemega ning kuulusid täitmisele samaaegselt. Nimetatud asjaolude tõttu leiab kohus, et poolte nõude-kohustuse vahel esineb kohane seos VÕS § 110 lg 1 tähenduses. Käesoleva õigusvaidluse materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid VÕS §-s 110 lg 1 sätestatud õiguse. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et kostja oli õigustatud keelduma omapoolse kohustuse täitmisest kuni hageja poolt Korteri otsese valduse üleandmise ajani, st 08.augustini 2007.a. Eeltoodut arvestades ei ole hagejal kostja vastu viivise nõuet kuni 08.augustini 2007.a.
5.Uuritud tõendid kinnitavad, et pärast korteriomandi otsese valduse üleandmist hageja poolt, ei täitnud kostja viivituseta ja täies ulatuses omapoolset Lepingu p-st 4.4. tulenevat müügihinna tasumise kohustust. See asjaolu annab tunnistust, et alates 09.08.2007.a on kostja viivitanud omapoolse rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu hageja on õigustatud nõudma temalt viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest Lepingus kokkulepitud tingimustel ja määras.
5.1.Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et alates 09.08.2007.a on kostja tasunud hagejale Lepingu p 4.4. kohustuse täitmiseks rahasummasid järgmiselt - 25.01.2008.a 10 000 krooni, 26.01.2008.a 5811 krooni ja 17.06.2008.a 226.95 krooni, millest müügihinna katteks 219.50 krooni. Kahe esimese rahasumma (kokku 15 811 krooni) tasumist on hageja kinnitanud hagiavalduses, viimase rahasumma tasumine on tõendatud 17.06.2008.a maksekorraldusega (tl 46). Seega hagiavalduse esitamise ajaks 11.07.2008.a oli kostja tasunud hagejale Lepingu p 4.4. täitmiseks kokku 16 030.05 krooni, mitte aga 15 811 krooni nagu hagiavalduses märgitud. See omakorda tähendab, et kostjal on Lepingu p 4.4. alusel hagejale tasumata 34 189.45 (50 219.50 – 16 030.05) krooni, mitte 34 408.50 krooni, nagu hageja on hagiavalduses märkinud.
5.2.Kohus on tuvastanud, et kostja ei tasunud hagejale Lepingu punktis 4.4. ettenähtud rahasummat samas punktis sätestatud tähtajaks, st 01.12.2006.a ega ole seda tasunud käesoleva ajani. See tähendab, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Samuti on kohus tuvastanud, et kuni 08.08.2007.a oli rahalise kohustuse mittetäitmine kostja poolt VÕS § 110 alusel õigustatud, mistõttu selle aja eest hagejal kostja vastu viivise nõuet ei ole. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 09.08.2007.a. Kohus, arvestades Lepingu p 4.4. sätestatud kostja rahalise kohustuse suurust (50 219.50), tuvastatud asjaolu, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 09.08.2007.a (otsuse p 5.2.), Lepingu p 4.5. sätestatud viivise määra (0,038% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest) ning hageja määratletud viivisnõude lõpptähtaega 28.04.2008.a (tl 57), arvestab ise 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-08-16981 välja viivise rahalise suuruse: - 25.01.2008.a tasus kostja hagejale 10 000 krooni, st et perioodil 09.08.2007.a kuni 24.01.2008.a (169 päeva) oli kostja viivituses 50 219.50 krooni tasumisega. Viivis selle aja eest on 3225.09 krooni (0,038% x 50 219.50 = 19.083341 x 169); - 26.01.2008.a tasus kostja hagejale 5811 krooni, st et 25.01.2008.a (1 päev) oli kostja viivituses 40 219.50 krooni tasumisega. Viivis selle aja eest on 15.28 krooni (0,038% x 40 219.50 = 15.28341 x 1); - 17.06.2008.a tasus hageja kostjale müügihinna katteks 219.50 krooni, st perioodil 26.01.2008 – 28.04.2008.a (93 päeva) oli kostja viivituses 34 408.50 krooni tasumisega. Viivis selle aja eest on 1215.99 krooni (0,038% x 34 408.50 = 13.07525 x 93). Kokku viivis perioodi 09.08.2007.a – 28.04.2008.a eest 4456.36 krooni, millest tuleb maha arvata kostja poolt 17.06.2008.a hagejale viivise katteks tasutud 7.45 krooni (tl 46). Seega on hageja viivise nõue 4448.91 krooni. Kõike eeltoodut arvestades on hageja nõue kostja vastu kokku 38 638.36 krooni, millest 34 189.45 krooni on põhinõue ja 4448.91 krooni viivised.
6.Kostja vastuväidete kohaselt on tema hageja nõude tasaarvestanud enda rahaliste nõuetega hageja vastu ning tasaarvestuse tagajärjel on poolte vastastikused nõuded lõppenud. Kostja väidete kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja tasub hageja kolimise kulud, Korteri korrastamise kulud ja hageja poolt Korteris kuni 08.08.2007.a tarbitud kommunaalteenuste kulud ning et eelmärgitud kulud tasaarvestatakse kostja Lepingu p 4.4. tuleneva müügihinna tasumise kohustusega. Sellise kokkuleppe alusel tegi kostja kulutusi kokku 17 255.45 krooni. Lepingu p 6.3. alusel on kostjal leppetrahvi nõue hageja vastu summas 19 076 krooni (tl 7886). 05.08.2009.a esitades kostja 30.07.2009.a kuupäeva kandva „Avalduse“ nõuete tasaarvestamiseks, mille kohaselt on kostjal nõuded hageja vastu kokku 249 152.33 krooni ulatuses (tl 316-317). 03.11.2009.a kohtuistungil esitas kostja taas uue „Avalduse“, mille kohaselt on tema nõuded hageja vastu kokku 243.705.18 krooni (tl 331-332). Hageja väidete kohaselt pole temal kostjaga mitte kunagi olnud juttu kostja poolt nimetatud kulude tasaarvestamisest ning tema pole kunagi palunud, et kostja teeks kulutusi tema kolimiseks ja prügiveoks. Kostja ise pakkus 03.08.2007.a e-kirjas, et võtab kolimise kulud enda kanda. Kui kostja tahtis sellist kulutust teha, oli see tema tahe. Kui kostja üldse mingit prügivedu teostas, siis tegi ta seda oma korterist ja pidigi ise selle eest tasuma. Korteri kommunaalkulud aja eest, mil tema selles elas, tasus ta ise ning seda kinnitab pangakonto väljavõte.
6.1.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega tasaarvestuse tegemiseks peavad poolte vahel eksisteerima vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg 1 kirjeldatud viisil ning tasaarvestav pool peab olema esitanud teisele poolele tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluse käigus ning sel juhul loetakse tasaarvestus tehtuks hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (Nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-50-04, 3-2-1-111-06).
6.2.Nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses on kostja esitanud tasaarvestuse vastuväited. Samas esitas kostja hagimenetluses ka iseseisvaid tasaarvestuse avaldusi, neist viimase 03.11.2009.a. Kuna tasaarvestuse vastuväited ja tasaarvestuse avaldused erinevad omavahel nii nõuete koosseisult kui suuruselt, loeb kohus kostja tasaarvestuse avalduseks kõige viimasena esitatud avalduse, st 03.11.2009.a esitatud avalduse. Selle avalduse esitas kostja 03.11.2009.a kohtuistungil nii kohtule kui hagejale, st hageja sai kostja tasaarvestuse avalduse kätte 03.11.2009.a. Seega juhul, kui poolte vahel esinevad vastastikused samaliigilised nõuded, mida on võimalik tasaarvestada, loetakse tasaarvestus tehtuks 03.11.2009.a.
7.Kostja 03.11.2009.a „Avalduse“ kohaselt on temal hageja vastu järgmised nõuded: - Lepingu p 6.3. alusel 81 016 krooni leppetrahvi nõue - Lepingu p 6.4. alusel 22 249.18 krooni Korteri kommunaalkulude nõue seisuga 30.09.2009.a - 11 210 krooni hageja kolimise kulude nõue - 4180 krooni prügiveo kulude nõue - 2000 krooni Korteri koristamise ja WC rookimise kulude (puhastusvahendid ja- materjalid, töö) nõue - 1000 krooni tulevikus Korteri juurde kuuluva keldri tühjendamises ja koristamise eeldatava 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-08-16981 kulu nõue - 15 811 krooni põhjendamata ja ekslikult 25.01.2008.a ja 26.01.2008.a hagejale üle kantud rahasummade hüvitamise nõue - 97 020 krooni saamata jäänud üüritulu nõue - 8219 krooni kostja õigusabi ja postikulude nõue. Kõik kostja nõuded kokku 243 705.18 krooni.
7.1.Lepingu p 6.3. kohaselt oli müüja (st hageja) kohustatud Lepingus toodud tähtpäevaks, st 01.12.2006.a (Lepingu p 6.1.), lepingu eseme otsese valduse ostjale (st kostjale) üle andma. Selle kohustuse täitmisega viivitamisel oli ostjal (st kostjal) õigus nõuda müüjalt (st hagejalt) leppetrahvi 0,038% müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Kohus on tuvastanud, et hageja andis Korteri otsese valduse kostjale üle 08.08.2007.a, st viivitas Korteri otsese valduse üleandmisega. Sellest tulenevalt on kostja õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi valduse üleandmisega viivitatud aja eest, st ajavahemiku 02.12.2006.a kuni 08.08.2007.a (250 päeva) eest. Leppetrahvi nõudmisest Lepingu p 6.3. alusel teatas kostja maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Eeltoodut arvestades ning võttes aluseks Lepingu p 4.2. fikseeritud Korteri müügihinna 200 000 krooni ja Lepingu p 6.3. fikseeritud leppetrahvi määra 0,038%, on kostjal hageja vastu Lepingu p 6.3. tulenev leppetrahvi nõue summas 19 000 (200 000 x 0,038% = 76 krooni x 250 päeva) krooni.
7.2.Lepingu p 6.4. kohaselt oli müüjal (st hagejal) kohustus kanda kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Valduse üleminekuga läksid kõik maksud ja avalik-õiguslikud kohustused, samuti juhusliku hävimise riisiko või juhusliku halvenemise oht üle ostjale (st kostjale). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna Hageja kolis Korterist välja üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutamata, siis ei olegi ta Korterit kostjale üle andnud. Kostja selline seisukoht on vastuolus nii tema enda varasemate seisukohtade (tl 44, 81) ja käitumisega, samuti tuvastatud asjaoludega. Nimelt on mõlemad pooled kohtumenetluses kinnitanud, et hageja kolis Korterist välja 08.08.2007.a ja enam Korterisse tagasi ei tulnud. Kostja enda väidetest selgub, et ta asus Korterit reaalselt valdama, kasutama ja käsutama viivitamata pärast seda, kui hageja oli Korterist välja kolinud – nii on kostja väitnud, et perioodil 08.08.2007-10.08.2007.a koristas ta oma pereliikmetega Korterit (tl 314), kirjalikud tõendid kinnitavad, et juba 10.08.2007.a andis kostja Korteri üürile (tl 333-336) ning et üürnikud kasutasid Korterit ca 2008.a jaanuari keskpaigani (tl 175-177). Veelgi enam – kostja nimetas kohtumenetluses korduvalt, et xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx on tema elukoht (tl 289,300,316,331,342). Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (TsÜS § 14 lg 1). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja andis Korteri otsese valduse kostjale üle 08.08.2007.a ning selle ajani oli tal Lepingu p 6.4. kohaselt kohustus kanda Korteriga seotud. Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxx maksekviitungi kohaselt olid Korteri kõrvalkulud seisuga 08.08.2007.a kokku 1769.86 krooni (tl 98). Hageja väitis, et tema on kõik Korteri kommunaalkulud tasunud. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja Maksete aruande (konto väljavõte) (tl 177). Hageja esitatud Maksete aruanne kajastab hageja makseid korteriühistule Karja 2 ajavahemikus 06.11.2006–05.04.2007.a. Sel perioodil on hageja teinud korteriühistule kokku kuus makset, kusjuures viimase makse 05.04.2007.a. Nimetatud maksetega ei ole aga hageja tasunud kommunaalkulusid mitte ajavahemiku 01.08.2007-08.08.2007.a eest, vaid hoopis varasemate kuude eest. Viimase makse on hageja tasunud korteriühistule märtsikuu eest (tl 177). Seega ei tõenda nimetatud dokument, et hageja oleks tasunud kõik Korteriga seotud kulud kuni Korteri valduse üleandmiseni. Muid tõendeid, mis selle kohustuse täitmist kinnitaksid, hageja esitanud ei ole. Seega pole millegagi tõendatud, et hageja on oma Lepingu p-st 6.4. tuleneva rahalise kohustuse täitnud. Tõendatud on, et 11.08.2007.a tasus kostja korteriühistule xxxxxxxxxxxxx Maksekviitungi alusel 1769.86 krooni selgitusega „xxxxxxxxxxxxxx maksekviitung kuni 8.augustini 2007.a“ (tl 99). Ükski tõend ei kinnita, et pooled oleks kokku leppinud selles, et hageja ei peagi täitma omapoolset Lepingu p-st 6.4. tulenevat kohustust ja et kostja kannab hageja eest tema eelmärgitud kohustuse ise ega soovigi hagejalt tehtud kulutuse hüvitamist. Eeltuvastatud asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et ajavahemiku 01.08.2007-08.08.2007.a eest Korteri kommunaalkulusid tasudes täitis kostja hageja kohustuse olemata selleks õigustatud. Kostja sellise tegevuse tagajärjel vabanes hageja selle kulu kandmisest. Seetõttu on kostja VÕS § 1041 kohaselt õigustatud nõudma hagejalt tehtud kulutuste hüvitamist.
7.3.Tõendatud on, et 22.08.2007.a maksis kostja KLG Eesti AS-le 1210 krooni ja 23.08.2007.a 10 000 krooni selgitusega „Kalle Krooni korteri sisustuse kolimine xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 03.08 - 08.08.2007“ (tl 94,95). Nimetatud maksed on tehtud KLG Eesti AS-i arve nr xxxxxxxxxxxx alusel (tl 93). 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-08-16981 Esitatud ja uuritud tõendid ei kinnita, et kostjal olnuks Lepingust, muust poolte kokkuleppest (lepingust) või seadusest tulenev kohustus kanda hageja kolimisega seotud kulud. Uuritud tõendid kogumis ei anna alust järeldada, et kostjal polnudki nende kulude kandmisele asumisel kavatsust nõuda nende kulude hüvitamist hagejalt. Asjas uuritud tõendid ning poolte selgitused nende varasema samateemalise suhtlemise, hageja varalise seisundi ning tegeliku käitumise osas annavad kogumis aluse järeldada, et kostja asumine hageja kolimise kulude kandmisele vastas hageja huvidele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja tegutses hageja kolimiskulusid kandes käsundita asjaajajana VÕS § 1018 mõttes ning on sellest tulenevalt VÕS § 1023 lg 1 alusel õigustatud nõudma hagejalt, et viimane hüvitaks tehtud kulutused. Seega on kostjal hageja vastu nõue 11 210 krooni hageja kolimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.
7.4.Tõendatud on, et 13.09.2007.a on kostja maksnud FIE Rein Raudkivi-Laiman’ile 4180 krooni selgitusega „Kolimis- ja veoteenus Kalle Krooni endisest korterist xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx“ (tl 97). Makse on tehtud FIE Rein Raudkivi-Laiman’i 08.08.2007.a arve nr xxxxxxxxxxxxx alusel (tl 96). Tõendatud on, et 27.08.2007.a on kostja maksnud OÜ-le Bazilio KVB 1000 krooni 10.08.2007.a teostatud näriliste ja putukatõrje eest (tl 293). Mõlemad nimetatud kulutused on tehtud pärast Korteri otsese valduse üleminekut kostjale, sh kulutus näriliste ja putukatõrjele ajal, mil kostja oli Korteri juba üürile andnud. Lepingu p 6.4. kohasel ajast, mil Korteri otsene valdus läks üle kostjale, kannab tema kõik Korteriga seotud kulud, maksud, kohustused ja riskid. Asjas uuritud tõendid ei anna alust tuvastada, et pooled oleks eelmärgitud kulude kandmises leppinud kokku teisiti, kui sätestatud Lepingu p-s 6.4. Seega puudub kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt nende kulude hüvitamist.
7.6.Kostja väidetav kulu 2000 krooni Korteri koristamiseks ja WC rookimiseks on täielikult tõendamata. Korteri juurde kuuluva keldri tühjendamise kulu hinnanguliselt 1000 krooni pole veel tekkinudki. Hageja eelmärgitud nõuet kummagi kulu osas ei tunnistanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et eelnimetatud nõuet kostjal hageja vastu ei ole.
7.7.Kostja väide, et tal on hageja vastu nõue kokku 15 811 krooni 25.01.2008.a ja 26.01.2008.a tema poolt hagejale teostatud põhjendamata ja ekslike ülekannete alusel, on vastuolus kostja enda varasema käitumise ning seisukohtadega. Nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses esitatud vastuväidetes on kostja selgitanud, et nimetatud rahasummad tasus ta hagejale Lepingu järgse põhivõla katteks. Seega on kostja nimetatud „ülekanded” teinud teadlikult ja kindla eesmärgiga, st need pole ei põhjendamata ega ka ekslikud. Seda enam, et 15 811 krooni tasumist Lepingu p 4.4. täitmiseks on ka hageja kinnitanud nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui hagiavalduses ja tasutu võrra ka nõutavat põhivõlga vähendanud. Hageja eelmärgitud seisukohti ja tegevust ei ole kostja vaidlustanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjal ei ole hageja vastu 25.01.2008.a ja 26.01.2008.a ülekannetest tulenevat nõuet kokku summas 15 811 krooni.
7.8.Kostja leidis, et tal on hageja vastu nõue 106 920 krooni saamata jäänud üüritulu (kaotatud kasutuseelise) saamiseks. Hageja ei andnud kostjale Korteri otsest valdust üle Lepingus sätestatud ajal 01.12.2006.a, st hoidis Korterit õigusvastaselt kinni. Seetõttu ei saanud kostja Korterit soovijatele välja üürida. Saamata jäi üüritulu 3300 krooni kuus, st 110 krooni päevas, ja seda 972 päeva eest. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et saamata jäänud tulu eest hüvitise taotleja peab tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Nt: 19.11.2008.a otsus nr 3-2-1-94-08 p 12). Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et kostjal ei olnud kuni 2007.a juulikuuni soovijat, kes tahtnuks Korterit üürile võtta. Samuti on hageja kostjale ette heitnud, et viimane pole esitanud ühtegi tõendit (üürilepingut) kinnitamaks, et tal oli potentsiaalne üürnik olemas. Kohus selgitas pooltele, sealhulgas ka kostjale, korduvalt asjaolude ja vastuväidete tõendamise kohustust. Kostja seda ei teinud. Kostja paljasõnalised väited ei võimalda tuvastada, et kostjal oli enne 2007.a juulit kavatsus ja reaalne võimalus Korter üürile anda. Ainuüksi sel põhjusel puudub alus asuda seisukohale, et kostjal on hageja vastu nõue üüritulu saamiseks.
7.9.Kostja oli seisukohal, et tal on hageja vastu õigusabi ja postikulude nõue kokku 8219 krooni. Avaldusest nähtuvalt on kostja maksnud FIE Allan Rajaste’le 15.06.2008.a ja 25.10.2008.a kviitungite alusel makstud 8000 (3000 + 5000) krooni õigusabi eest, lisaks kandnud 219 krooni kulusid seoses Paide kohtumajale ja hagejale tähitud kirjade saatmisega. Tegemist on kostja poolt kohtumenetluses kantud kuludega, milliste kandmine, jaotus ja kind6 (7)
Tsiviilasi nr 2-08-16981 laksmääramine toimub TsMS 18.peatükis sätestatud alustel ja korras. 03.11.2009.a ei olnud käesoleva tsiviilasja kulusid veel jaotatud ega ka enam rahalist suurust kindlaks määratud. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks kohtulahenditega. Seega ei olnud kostjal 03.11.2009.a ega saanudki olla hageja vastu menetluskulude nõuet, seda enam sissenõutavaks muutunud menetluskulude nõuet. Kõike eeltuvastatut arvestades asub kohus seisukohale, et kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded kokku 31 979.86 (19 000+1769.86+11210) krooni.
8.Kohus käesoleva otsuse punktis 5.2 tuvastas, et hagejal on rahaline nõue kostja vastu kokku 38 638.36 krooni, millest 34 189.45 krooni on põhinõue ja 4448.91 krooni viivised. Otsuse punktis 7.9. tuvastas kohus, et kostjal on hageja vastu rahalised nõuded kokku 31 979.86 (19 000+1769.86+11210) krooni. Hageja nõue kostja vastu on täidetav, kostja nõuded hageja vastu on sissenõutavad. Seega on pooltel vastastikused samaliigilised nõuded, mida VÕS § 197 lg 1 kohaselt on võimalik tasaarvestada. Arvestades, et kostja on 03.11.2009.a esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse, loeb kohus poolte vastastikused nõuded tasaarvestatuks 31 979.86 krooni ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida kostja on kohustatud maksma hagejale pärast nõuete tasaarvestamist.
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja hagi väiksemas ulatuses kui hageja nõudis, st osaliselt. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asja iseloomu ning poolte käitumist menetluses, peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.