Tsiviilasi nr 2-25-9102
Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
2-25-9102 27. märts 2026, Narva Tamara Šabarova Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu avaldus M H vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus, kirjalik menetlus Menetluse lõpetamine Avaldaja Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu (registrikood 80551777), lepinguline esindaja Nadežda Karpilo Puudutatud isik M H (isikukood XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1(4)
Tsiviilasi nr 2-25-9102
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas 10.06.2025 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes. Puudutatud isik on korteriomandi aadressil XXX omanik. Majas, kus talle kuulub eluruum on moodustatud korteriühistu Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu ning puudutatud isik on selle korteriühistu liige. Seisuga 26.05.2025 on puudutatud isikul korteriühistu ees võlgnevus summas 615,93 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevuse 615,93 euro tasumist. Avaldaja palub mõista välja viivise põhinõudelt (615,93 eurot) alates 01.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning määrata menetluskuludelt samuti viivise maksmise kohustus. Kohtule 16.06.2025 esitatud kirjas teatas puudutatud isik, et tasus osa võlgnevusest 11.06.2025, järgmise osa sama kuu lõpus ja ülejäänud võla järgneval kuul, hiljemalt 15.07.2025. 24.03.2026 esitas avaldaja kohtule avaldusest loobumise avalduse. Teatab, et 24.03.2026 seisuga on puudutatud isik täitnud 26.05.2025 seisuga arvestatud põhinõude summas 615,93 eurot. Seega loobub avaldaja põhivõla nõudest summas 615,93 eurot. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isikuga ei ole sõlmitud ühtegi suulist kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Avaldaja palub: 1) Lõpetada tsiviilasi nr 2-25-9102; 2) Jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. 3) Määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 350 eurot ja mõista need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. 4) Mõista välja puudutatud isikult TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni avaldaja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik märgib 26.03.2026 kohtule esitatud vastuses, et ta ei nõustu avaldaja nõudega menetluskulude väljamõistmise osas. Tema hinnangul ei ole menetluskulude kandmine õiglane, kuna ta tasus põhivõla vabatahtlikult kohe pärast võlgnevusest teada saamist. Puudutatud isiku väitel ei võtnud avaldaja enne kohtusse pöördumist temaga ühendust ega andnud võimalust võlgnevus vabatahtlikult tasuda. Seetõttu ei olnud kohtusse pöördumine vältimatu. Puudutatud isik vaidlustab ka avaldaja esitatud menetluskulude suuruse. On nõus hüvitama avaldajale riigilõivu.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-25-9102
TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isiku vastu, kuna puudutatud isik on tasunud avalduse aluseks olnud võlgnevuse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule esitatud avalduses palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud peale avalduse kohtule esitamist. Puudutatud isik leiab, et ei olnud kohtusse pöördumine vältimatu, vaidluse saaks lahendada kohtuväliselt ning menetluskulude kandmine tema poolt ei oleks õiglane. Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse esitas avaldaja kohtule põhjusel, et puudutatud isikul oli tekkinud majandamiskulude võlgnevus ning puudutatud isik ei olnud seda enne kohtumenetluse algust tasunud. Kuigi puudutatud isik tasus võlgnevuse pärast avalduse esitamist, ei vabasta see teda menetluskulude kandmisest, kuna võlgnevuse tekkimine ja selle õigeaegne tasumata jätmine olid kohtusse pöördumise otseseks põhjuseks. Avaldaja pöördumine kohtu poole oli seega objektiivselt põhjendatud ning menetluskulude kandmine tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt avaldaja lepingulise esindaja kulud on 300 eurot. Toiminguteks on: 3(4)
Tsiviilasi nr 2-25-9102
- avalduse aluseks olevate materjalidega tutvumine, avalduse ettevalmistamine ja koostamine 2,5 tundi summas 250 eurot (01.06.2025 arve nr 1393): - menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi 50 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Avaldajat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja alates 25.11.2025, kelleks on Nadežda Karpilo. Kuni selle ajani osales menetluses seadusliku esindajana korteriühistu juhatuse liige, ning kõik kohtule esitatud dokumendid olid allkirjastatud juhatuse liikme Nikolai Levtšenko poolt. Lepinguline esindaja esitas 24.03.2026 kohtule avaldaja nõudest loobumise avalduse ning menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avalduse koostamiseks ja esitamiseks 0,5 tundi ning tasu selle eest on 50 eurot (tunnitasu 100 eurot). Kohus leiab, et need lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, vajalikud ning proportsionaalsed ning need tuleb puudutatud isikult välja mõista. Kohus määrab avaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulude suuruseks 100 eurot (50+50) ning jätab rahuldamata avaldus menetluskulude 250 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.