Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi MA vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2024. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MA apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
57,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja MA (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata MA taotlus määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
2.Jätta MA apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.08.2024. a otsuse peale menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud MA kanda. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
2-24-109267 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas 08.03.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse MA (võlgnik, kostja) vastu võla suurusega 210,42 eurot saamiseks. Maakohus tegi võlgnikule maksekäsu, mis toimetati võlgnikule kätte 15.03.2024. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.04.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 28,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3,72 eurot ning sissenõudmiskulud 20 eurot, samuti seadusjärgses määras edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (Tele2) ja kostja 24.09.2022 liitumislepingu nr 854711794, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbritele xxxxxxxx ja yyyyyyy. Kostja kohustus tasuma arved sellel märgitud tähtajaks. Maksetega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et kõik arved saadetakse kostja e-postile [email protected]. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja jättis alates 01.07.2023 arvest teenuste eest tasumata ning viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlg Tele2 ees 28,98 eurot. Tele2 peatas lepingutingimuste p-le 3 tuginedes kostja teenused alates 13.08.2023. Kuna kostja jättis võla tasumata, ütles Tele2 lepingu alates 14.09.2023 üles.
2.2.19.01.2024 loovutas Tele2 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlga tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas võlga. Kostja selgituste kohaselt viibis ta alates 12.06.2023 kinnipidamisasutuses. Kostja palus teenuseosutajal saata arved vanglasse. Kuna kostja ei saanud oma kirjadele vastust, helistas ta Tele2-e ning siis selgus, et Tele2 oli nõude loovutanud. 16.05.2024 saadetud kirjalikus avalduses taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist. Kostja ei olnud nõus võlga tasuma, kuna ta kasutas Tele2 teenust ainult 12 päeva juunis ja Tele2 teadis, et kostja vahistati 12.06.2023. Kostja leidis, et lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu (vahistamine). Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 22.08.2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3,72 eurot ning sissenõudmiskulud
2-24-109267 20 eurot, samuti seadusjärgses määras edasiulatuva viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis need välja seadusjärgses määras viivisega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 364 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 24.09.2022 liitumislepingu nr 854711794, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust kahele telefoninumbrile. Kostja kohustus tasuma arve sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata arved maksetähtaegadega 18.07.2023, 18.08.2023 ja 18.09.2023, mistõttu hageja ütles lepingu 14.09.2023 üles.
4.2.Maakohus leidis, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 alusel vabandatav. Pooltevahelise lepingu kohaselt edastas Tele2 kostjale arved e-posti teel. Kostja oli sellest teadlik.
4.3.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda Tele2-lt välja telefonikõnede salvestised. Maakohtu hinnangul ei olnud see taotlus põhjendatud ega asjakohane. Telefoni teel andmete muutmisest teavitamine ei ole asjaolu, mille tõttu kostja võis jätta võla tasumata. Kostjale olid teenusepakkuja makserekvisiidid teada. Sellele vaatamata kostja võlga ei tasunud. Kostja ei ole ka väitnud, et soovis kinnipidamisasutuses viibimise tõttu teenuste lepingu lõpetada.
4.4.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus vähendas menetlustoimingute ajakulu 2 tunnini, leides, et taotletud ajakulu on asja sisu ja mahtu arvestades ülemäärane. Riigilõivu 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot pidas maakohus põhjendatuks. Maakohus määras hageja lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatud suuruseks 244 eurot (2×122) ning kokku olid hageja menetluskulud 364 eurot (244+100+20). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tegi kostja kõik endast oleneva, et Tele2-le arved tasuda. Tele2 ei vastanud kostja kirjadele. Vanglas ei saa kinnipeetavad kasutada mobiiltelefoni ega lugeda e-posti. Maakohus on teadlik, et vanglas ei saa kinnipeetavad kontrollida e-posti ning kirju. Pole usutav, et Tele2 ei teadnud kostja vahistamisest. Politsei küsib teenusepakkujalt alati kliendi andmeid. Kostja soovis arved ära maksta ja teatas Tele2-le vanglasse minekust.
5.1.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tal ei suuda ennast piisava hariduse puudumise tõttu ise esindada. Kostja selgituste kohaselt on ta 80% ulatuses töövõimetu ning tema tervise seisund ei ole stabiilne, mistõttu tal on probleeme asjadest aru saamisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses
2-24-109267 valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 3000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled sõlmisid sideteenuse osutamise lepingu, mille alusel kostja sai mobiilsideteenust ning kohustus tasuma teenuse eest e-posti teel edastatud arvete alusel. Kostja jättis kolme kuu eest arved tasumata, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja on oma kohustusi rikkunud ning rikkumine ei ole VÕS §-ist 103 tulenevalt vabandatav (kostja väited vahistamise kohta ning selle kohta, et vanglas ei olnud tal ligipääsu e-postile ning ta ei saanud telefoni kasutada), siis tuleb hagi rahuldada.
11.Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, jätab kolleegium riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi rahuldamata ka kostja taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.