lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-7257/7

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-7257/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7257

Tsiviilasi

R.V avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) R.V , lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik (vastustaja) Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 10.05.2024 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5.Jätta rahuldamata avaldaja 12.05.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.R.V (avaldaja) esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis puudutatud isikuna Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (korteriühistu, kohtumenetluses puudutatud isik).

Avaldaja palus tunnistada kehtetuks korteriühistu registrikaardi alajaotuse „Õiguslik seisund” kanne nr 2 tekstiga „Põhikiri on kinnitatud 16.10.2017“ ning ennistada ja kanda samasse alajaotusesse kanne tekstiga „Põhikiri on kinnitatud 27.03.2003“. Lisaks palus avaldaja tuvastada korteriühistu kohustus anda nõusolek kande parandamiseks ja asendada see kohtulahendiga. Avaldaja tõi esile, et talle kuulub korteriomand korteriühistu hallatavas elamus. Avaldaja väitel ei ole korteriomanikud kinnitanud korteriühistu registrikaardil kajastatud 16.10.2017 põhikirja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus tegi 10.05.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad.
2.1.Kohtud on varem lahendanud samade menetlusosaliste vaidlust. Riigikohus sedastas, et selles asjas jäi tõendamata 27.03.2003 otsusega kinnitatud põhikirja hilisem muutmine. Sellele vaatamata on 27.02.2018 kantud registrisse põhikirjamuudatus. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 23 lg 2 ls 1 järgi jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. See õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Selle eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus. Korteriühistu põhikirja muudatus kanti registrisse 27.02.2018. Seega on TsÜS § 38 lg 7 ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023, 2-2115434/22, p-d 12–14).
2.2.Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja põhikirja muutmise otsuse puudumisele tugineda. Pärast kaheaastase tähtaja möödumist saab registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus. Avaldajal ei ole võimalik käesoleva avaldusega muuta 27.02.2018 registrisse kantud 16.10.2017 põhikirja (kannet) olematuks ega ennistada varasema põhikirja (kande) õiguslikku seisundit. Kohtu hinnangul on avaldus seega õiguslikult perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3.Avaldaja esitas 12.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub avaldaja talle tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Maakohus käsitles avaldust ekslikult hagita asjana, see tulnuks lahendada registriasjana TsMS § 475 lg 1 p 10 tähenduses. Avaldaja esitas tuvastusnõude ÄRS § 50 alusel, mis KrtS § 63 ja MTÜS § 75 järgi kohaldub ka korteriühistute registrile. Maakohus tugines ekslikult TsÜS § 38 lg-le 7, mis ei kohaldu registriasjas. Registrikande saab parandada, kui kohus tuvastab selle ebaõigsuse, vastava nõude esitamine ei ole ajaliselt piiratud.
4.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis korteriühistule võimaluse sellele vastata. Ühtlasi määras maakohus menetlusosalistele menetluskulu nimekirjadega seotud tähtajad. Avaldaja esitas kulunimekirja. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu, aga ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ega vastust avaldaja nimekirjale. Maakohus avaldaja määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 06.06.2024. 2 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebusega seotud kulud jäävad avaldaja kanda ja riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata.
6.Esmalt ei nõustu kolleegium avaldaja arusaamaga, et avaldust tulnuks lahendada registriasjana. ÄRS § 50 ls 1 sätestab, et kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist. Järelikult on sel alusel lahendatav nõue suunatud juriidilise isiku vastu, kelle registrikaardi kanne on huvitatud isiku hinnangul ebaõige. Kui asjaomane juriidiline isik on korteriühistu ja huvitatud isik on korteriomanik – nagu käesoleval juhul, siis tuleb nõue lahendada (TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita asjana.
7.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud määruses ega korda neid. Kaebuse väited ei väära tõsiasja, et samade menetlusosaliste vahel on juba lahendatud vaidlus küsimuses, kas korteriomanik saab tugineda põhikirja muutmise otsuse puudumisele. Riigikohus on selgelt otsustanud, et sellele korteriomanik enam tugineda ei saa. Koostoimes eelmises p-s 6 märgitud põhjendustega tähendab see, et maakohus kohaldas TsÜS § 38 lg 7 ls 2 õigesti. See norm välistab käesoleval juhul avalduse rahuldamise võimaluse, st avaldus on selles märgitud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Sarnaselt varasema vaidlusega, on ka käesolevas asjas avalduse esitamise ajaks möödunud enam kui kaks aastat 27.02.2018 registrikande tegemisest. Kolleegium ei tähelda võimalust, et hagita menetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ilmneks asjaolud, mille alusel saab avalduse rahuldada. Järelikult on õige maakohtu otsustus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
8.Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et registrikande ebaõigsuse saab alati parandada, kui kohus selle tuvastab. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 eesmärk on tagada õigusselgus. Pärast viidatud sättes ette nähtud tähtaja möödumist saab juhinduda tehtud kandest, mida ei ole seoses aluseks oleva otsuse tühisuse või puudumisega enam võimalik muuta (vrd TsÜS komm § 38, p 3.4.3). Järelikult ei saa ka kohus (sh registripidaja) asjaomast kannet enam parandada. Korteriomanikud saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad uue põhikirja.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel avaldaja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Korteriühistu ei esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tema kulusid ei nähtu toimikust. Seetõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu.
10.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5, § 696 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja