Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A K (e-post: xxx); Kostja: L E (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista L Eilt Revensen OÜ kasuks xxx AS-i ja L Ei vahel 11.08.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 251,36 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 6,08 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 7,01 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 251,36 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Välja mõista L Eilt Revensen OÜ kasuks xxx AS-i ja L Ei vahel 14.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 173,10 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 4,33 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 4,83 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 173,10 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi L Ei vastu põhinõuete kokku summas 264,92 eurot, intressinõuetes kokku summas 66,45 eurot, lepingute haldustasude nõudes kokku summas 13,82 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõuetes kokku summas 31,13 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista L Eilt Revensen OÜ kasuks menetluskuluna 205,80 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS-i ja L Ei vahel 11.08.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 433 eurot, intress 40,44 eurot, lepingu haldustasu 6,91 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 6,08 eurot, viivis 26,88 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 433 eurolt lepingujärgses määras 24% aastas kuni nõude kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja ja xxx AS sõlmisid 11.08.2021 internetiportaali vahendusel digitaalselt allkirjastatud laenulepingu nr XXX, mille alusel maksis krediidiandja kostja arveldusarvele 11.08.2021 500 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär oli 25,90% aastas ja krediidikulukuse määr 40,95% aastas. Lisaks sõlmis kostja krediidiandjaga väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe igakuiselt 1,32 euro tasumiseks. Kostja teostas nõude katteks makseid kokku summas 248,64 eurot, millest on loetud tasutuks põhivõlgnevus 67 eurot, intress 142,16 eurot, lepingu haldustasu 21 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulud 18,48 eurot. xxx AS ütles lepingu 27.02.2023 üles ja loovutas 06.03.2023 nõude hagejale.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS-i ja L Ei vahel 14.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 256,38 eurot, intress 26,01 eurot, lepingu haldustasu 6,91 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 4,33 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 16,09 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 256,38 eurolt lepingujärgses määras 24% aastas kuni nõude kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja ja xxx AS sõlmisid 14.12.2021 internetiportaali vahendusel digitaalselt allkirjastatud laenulepingu nr XXX, mille alusel maksis krediidiandja kostja arveldusarvele 14.12.2021 300 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär oli 26,90% aastas ja krediidikulukuse määr 53,95% aastas. Lisaks sõlmis kostja krediidiandjaga väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe igakuiselt 0,94 euro tasumiseks. Kostja teostas nõude katteks makseid kokku summas 126,90 eurot, millest on loetud tasutuks põhivõlgnevus 43,62 eurot, intress 62,67 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulud 9,40 eurot. xxx AS ütles lepingu 27.02.2023 üles ja loovutas 06.03.2023 nõude hagejale.
Kostja seisukoht
3.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2 / 10
5.Kostja ja xxx AS sõlmisid 11.08.2021 internetiportaali vahendusel digitaalselt allkirjastatud väikelaenulepingu nr XXX (dtl 42-49, 55-57), mille alusel maksis krediidiandja kostja arveldusarvele 11.08.2021 500 eurot. 11.08.2021 väikelaenulepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 40,95% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära. Lisaks sõlmis kostja krediidiandjaga väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe igakuiselt 1,32 euro tasumiseks (dtl 50-54). Hageja on 11.08.2021 väikelaenulepingu alusel esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 433 eurot, intress 40,44 eurot, lepingu haldustasu 6,91 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 6,08 eurot, viivis 26,88 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 433 eurolt lepingujärgses määras 24% aastas kuni nõude kohase tasumiseni.
6.Kostja ja xxx AS sõlmisid 14.12.2021 internetiportaali vahendusel digitaalselt allkirjastatud väikelaenulepingu nr XXX (dtl 86-93, 99-101), mille alusel maksis krediidiandja kostja arveldusarvele 14.12.2021 300 eurot. 14.12.2021 väikelaenulepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 53,95% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära. Lisaks sõlmis kostja krediidiandjaga väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe igakuiselt 0,94 euro tasumiseks (dtl 94-). Hageja on 14.12.2021 väikelaenulepingu alusel esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 256,38 eurot, intress 26,01 eurot, lepingu haldustasu 6,91 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 4,33 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 16,09 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 256,38 eurolt lepingujärgses määras 24% aastas kuni nõude kohase tasumiseni.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja xxx AS sõlmisid 11.08.2021 ning 14.12.2021 tarbijakrediidilepingud (dtl 42, 86). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku väljastanud laenu 800 eurot.
8.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx AS loovutas mõlemad nõuded kostja vastu 06.03.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 06.03.2023 teatisega (dtl 65, 102). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
9.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta 3 / 10
olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
10.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
4 / 10
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.Kohus kohustas hagejat 22.08.2024 kohtunõudega (dtl 130-133) täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga. Kohus märkis, et ilma nõude ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitas 29.08.2024 menetlusdokumendis, et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades laenusummasid, osamakse suuruseid ja lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Laenuandja kontrollis kostja majanduslikku seisu vastavalt käibes olevatele võimalustele ja laenuandja ei ole kohustatud küsima laenutaotleja arveldusarve väljavõtet, kui teised kogutud andmed ja kogutud teave on tarbija kohta piisavad. Samuti ei saa laenuandja eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Hageja hinnangul ei ole pangakonto väljavõtte küsimine krediidiandjale kohustuslik.
12.Hageja märkis hagiavalduses, et 11.08.2021 väikelaenulepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust kasutades esitatud laenutaotlust (dtl 75) ning päringut maksehäireregistrist maksehäired puudusid. Kostja märkis oma sissetulekuks 760 eurot ja igakuisteks kohustusteks 45 eurot, samuti, et tal on 1 ülalpeetav (dtl 28). Hageja selgitas 14.12.2021 väikelaenulepingu osas, et kostja märkis oma sissetulekuks 768 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot, samuti, et tal on 1 ülalpeetav (dtl 103). Maksehäired puudusid ka sel korral. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuna 565 eurot ja igakuiste kohustustena 16,44 eurot (dtl 36). xxx AS hindas enne mõlema lepingu sõlmimist kogumis kostja poolt esitatud ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid ning jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
13.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Krediidi andmisel on täielikult jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu, samuti võimalike kohustuste põhiosa ja intresside suurus, lepingute kestus ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Hageja esitatust ei nähtu, et pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike sissetulekute, aga ka nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 11.08.2021 ja 14.12.2021 5 / 10
väikelaenulepinguid sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
14.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
15.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
16.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 11.08.2021 väikelaenulepingu 10.11.2022, 10.12.2022 ja 10.01.2023 osamaksetega ning 14.12.2021 väikelaenulepingu 10.11.2022, 10.12.2022 ja 10.01.2023 osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale 31.01.2023 ülesütlemise hoiatuse (dtl 58), mille kohaselt on krediidiandja kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 19.02.2021 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, on xxx AS-il õigus leping üles öelda ja nõuded võõrandada kolmandale osapoolele. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 27.02.2023 üles (dtl 59) ning lepingutest tulenevad kohustused muutusid alates 27.02.2023 sissenõutavaks. Hageja selgitas, et lepingute ülesütlemise hoiatus saadeti 31.01.2023 kostjale väikelaenulepingutes märgitud (dtl 42, 86) e-posti aadressile xxx (dtl 64). Samuti saadeti lepingute ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise teade e-tähitud kirjaga e-posti aadressile xxx ning aadressile xxx (dtl 63, 64). Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenude põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et lepingud on kehtivalt üles öeldud alates 27.02.2023.
17.Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid 11.08.2021 väikelaenulepingu nõuete katteks kokku summas 248,64 eurot, millest on loetud tasutuks põhivõlgnevus 67 eurot, intress 142,16 eurot, lepingu haldustasu 21 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulud 18,48 eurot ning 14.12.2021 väikelaenulepingu nõuete katteks kokku summas 130,69 eurot, millest on loetud tasutuks põhivõlgnevus 43,62 eurot, intress 62,67 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulud 9,40 eurot. 6 / 10
18.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõuded summas 40,44 eurot ja 26,01 eurot. Samuti jääb tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest täielikult rahuldamata nõuded lepingu haldustasude 6,91 euro ja 6,91 euro väljamõistmiseks.
19.Hageja selgituste ja hagimaterjalide kohaselt on kostja teinud 11.08.2021 väikelaenulepingu tagasimakseid kokku summas 248,64 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et 11.08.2021 sõlmitud väikelaenuleping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 251,36 eurot (500-248,64). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 181,64 euro ulatuses.
20.Hageja selgituste ja hagimaterjalide kohaselt on kostja teinud 14.12.2021 väikelaenulepingu tagasimakseid kokku summas 126,90 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et 14.12.2021 sõlmitud väikelaenuleping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 173,10 eurot (300-126,90). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 83,28 euro ulatuses.
21.Hageja nõuab kostjalt mõlema väikelaenulepingu osas sissenõudmiskulude hüvitamist 15 eurot, kokku 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
22.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale mõlema lepingu alusel meeldetuletuskirjadena 31.01.2023 ülesütlemise hoiatuse (dtl 58), 27.02.2023 ülesütlemise teatise (dtl 59) ja 20.03.2023 nõude loovutamise teatise (dtl 65). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi hageja muid kulusid seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringutega, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamisega ja vastuväidetele vastamisega telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnedega ja võlanõude avaldamisega (dtl 60-62). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud mõlema lepingu osas summas 15 eurot (kokku 30 eurot).
23.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja koos krediidilepingutega sõlminud ka väikelaenukindlustuse lepingud, mille alusel nõuab hageja kostjalt väikelaenukindlustusega seotud kulude hüvitamist vastavalt summades 6,08 eurot ja 4,33 eurot. VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 7 / 10
Kindlustuslepingutele kohalduvate üldtingimuste p-st 2.1 tuleneb, et väikelaenukindlustuse kindlustuskaitsega seotud kulude eest tasub laenusaaja laenuandjale teenustasu vastavalt lepingus ja selle lisaks olevas väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise maksegraafikus toodule. 23.1 Hageja märgib 11.08.2021 lepingu osas, et kostjal oli kohustus tasuda kindlustusmakseid laenu igakuisele osamaksele juurde summas 1,32 eurot, kokku 79,20 eurot tähtajaga 58 kuud, viimane maksepäev 10.06.2026. Väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise maksegraafiku kohaselt oli kostjal esimene makse 11.08.2021 summas 2,64 eurot. Hageja arvestab tasumata väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumist vastavalt maksegraafikule, mis on lisatud väikelaenulepingule alates esimesest tasumata osamaksest alates 10.11.2022 kuni 27.02.2023. Kostjal jäi tasumata 4 kuu ja 17 päeva maksed s.o (4 × 1,32) + (1,32 × (17:28)) = 5,28+0,80 = 6,08 eurot. 23.2 Hageja märgib 14.12.2021 lepingu osas, et kostjal oli kohustus tasuda kindlustusmakseid laenu igakuisele osamaksele juurde summas 0,94 eurot, kokku 45,12 eurot tähtajaga 46 kuud, viimane maksepäev 10.10.2025. Väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise maksegraafiku kohaselt oli kostjal esimene makse 11.08.2021 summas 2,64 eurot. Hageja arvestab tasumata väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumist vastavalt maksegraafikule, mis on lisatud väikelaenulepingule alates esimesest tasumata osamaksest alates 10.11.2022 kuni 27.02.2023. Kostjal jäi tasumata 4 kuu ja 17 päeva maksed s.o (4 × 0,94) + (0,94 × (17:28)) = 3,76+0,57 = 4,33 eurot. 23.3 Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kindlustuslepingu alusel tegemata jäänud osamaksed summas 6,08 eurot ja 4,33 eurot.
24.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 11.08.2021 lepingu alusel osamaksetelt ja põhivõlgnevuselt perioodi 11.11.2022 kuni 29.05.2023 eest summas 26,88 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 11.08.2021 lepingu alusel viivist summas 7,01 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele:
25.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 14.12.2021 lepingu alusel osamaksetelt ja põhivõlgnevuselt perioodi 11.11.2022 kuni 29.05.2023 eest summas 16,09 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 14.12.2021 lepingu alusel viivist summas 4,83 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele:
26.Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 29.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt summas 7,01 eurot ja 4,83 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude kokku summas 31,13 (19,87+11,26) euro ulatuses.
27.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist alates 30.05.2023. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastavad nõuded kuuluvad TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista: 1) viivis põhinõudelt summas 251,36 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni; 2) viivis põhinõudelt summas 173,10 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
28.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) xxx AS-i ja L Ei vahel 11.08.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 251,36 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 6,08 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 7,01 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 251,36 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni; 2) xxx AS-i ja L Ei vahel 14.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 173,10 eurot, väikelaenukindlustusega seotud kulud 4,33 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 4,83 eurot ja alates 30.05.2023 viivis põhinõudelt, s.o 173,10 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõuete summas kokku 264,92 (181,64+83,28) eurot, intressinõuetes kokku summas 66,45 (40,44+26,01) eurot, lepingute haldustasude nõudes kokku summas 13,82 (6,91+6,91) eurot ning viivisenõuetes kokku summas 31,13 (19,87+11,26) eurot ulatuses.
29.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1018,48 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota 9 / 10
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1018,48 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 521,28 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 51% ning kostja kanda 49% menetluskuludest.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu summas 960 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.
33.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 8 tundi, hinnaga 120 eurot tund.
34.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 140 eurot (ilma käibemaksuta).
35.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 420 eurot (280+140). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 49% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 205,80 eurot.
36.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
37.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.