Asjaõigus › Omandiasjad

Semjonova

ja

Edasikaebamise kord

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

välja hüvitise 1875 eurot (kokku 7500 eurot) pärimisseaduse (PärS) § 158 alusel pärandaja abistamise eest ning tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Hageja palus kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistu praeguse omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada kostjate nõusolekud kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad Valentina Pihlaku (surnud XXXXXXXXXXXXX) kaaspärijad. Pärimistunnistus on välja antud 31. märtsil 2023. Samal päeval sõlmisid pooled pärandvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) pärijate kaasomandisse: hagejale kuulub 1/2 suurune mõtteline osa ja igale kostjale 1/8 suurune mõtteline osa. Pooled on kinnistu kaasomanikena kinnistusregistrisse kantud. Hageja soovib, et kinnistu jääks tema ainuomandisse, sest hageja elas koos pärandajaga kinnistul asuvas elumajas. Kinnistu on registreeritud hageja elukohana. Hageja soovib kinnistut elamiseks kasutada ka edaspidi. Tegemist on hageja vanematekoduga, kus hageja on üles kasvanud. Kostjatel ei ole seost kinnistuga ja nad soovivad seda müüa. On õiglane, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse, arvestades et hagejale kuulub 1/2 suurune mõtteline osa kinnistust ja hageja soovib kasutada kinnistut elamiseks. Pindi Kinnisvara OÜ koostatud eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtus 15 000 eurot. Seega peaks hageja tasuma igale kostjale hüvitisena omandi kaotuse eest 1875 eurot. Hageja leiab, et ekspert tuvastas kinnisasja turuväärtuse tervikuna, st koos metsamaaga. Metsakorralduse Büroo OÜ hindamisaktis on metsamaa väärtuseks märgitud 8018 eurot, mitte kostjate väidetud 61 619 eurot. Hüpoteetiline metsamaterjali väärtus vahelaos (53 601 eurot) ei ole asja harilik väärtus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes. Metsamaterjali hind vahelaos ei tähenda seda, et selle hinnaga õnnestub metsamaterjal müüa vabal turul. Kinnistu turuväärtuse tuvastamisel ei ole õige lähtuda sellest, et metsaomanik võib kinnistul oleva metsa täielikult raiuda ja müüa. Kinnistul kasvava metsa puhul ei ole tegemist metsaga, mille osas võib teostada lageraiet, arvestades metsa seisundit, vanust ja rinnaspindala. Kostjate arvestuses on metsamaa turuväärtust võetud arvesse kaks korda (nii summas 15 000 eurot kui summas 61 619 eurot). Metsa ülestöötamise kulud on suuremad kui aktis märgitud, sest kinnisasi on heakorrastamata ja hooldamata ning pinnas niiske ja soine. Kohaliku omavalitsuse maakorralduse spetsialist selgitas, et vastavalt detailplaneeringule peab kinnisasja jagamisel iga uue maatüki pindala olema vähemalt kolm hektarit. X kinnisasja ei ole seega võimalik reaalosadeks jagada, sest selle pindala on viis hektarit. Hageja ja pärandaja elasid koos kinnistul asuvas elumajas, hageja on oma töö ja varaga aidanud pärandajal kinnistu omandada, st maatüki erastada. Hageja on erastamisel tasunud 9000 EVP-d ning lisaks 1745 krooni, samuti erastamise järelmaksu 754 krooni. Hageja on alates 2012. aastast tasunud igal aastal kinnistu maamaksu. Hageja abistas pärandajat ka tööga: korraldas küttepuudega varustamise, tõi tuppa vee ja puud, küttis ahju, niitis muru, puhastas teid lumest, korraldas arsti külastamist, ravimite ja toiduainete ostmist ja kättesaamist. PärS § 158 alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt õiglast hüvitist pärandvara arvel üle 10 000 euro. Kuna kostjate nõue hageja vastu on 7500 eurot (4x1875), tuleb hageja nõue iga kostja vastu tasaarvestada omandi kaotuse eest väljamõistetava hüvitisega.

hüvitis on makstud kostjatele otsuse jõustumisest kahe kuu jooksul. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda, kuna kostjad ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Oma osast ilma jäänud kaasomanikule tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis. Kuni teise poole kohustuse täitmiseni on poolel õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kuna kostjad peaks tahteavaldused kinnistu kaasomandiosa üleandmiseks hagejale andma vaid juhul, kui hageja on neile maksnud hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest, siis on põhjendatud siduda kohtuotsuses kostjate tahteavalduste andmine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejalt raha saamisega. Pindi Kinnisvara OÜ eksperthinnangus kajastub kinnisasjal asuva eluhoone hind, kuid on märkimata, et kinnisasja osaks on lisaks elamumaale ka 4,1 ha metsamaad. Metsamaa kohta on koostatud Metsakorralduse Büroo OÜ hindamisakt, mille kohaselt materjali väärtus kasvava metsana on 61 037 eurot 83 senti. Kinnisasja väärtus on võimalik tuvastada selliselt, et eksperthinnangus toodud kinnisasja turuväärtusele 15 000 eurot liita kasvava metsa väärtus materjalina 61 037 eurot 83 senti. Seega tuleks lugeda hagejale jääva kinnisasja koguväärtuseks 76 037 eurot 83 senti ning igale kostjale maksmisele kuuluva õiglase hüvitise suuruseks 9504 eurot 70 senti. Hagejal puuduvad nõuded kostjate vastu PärS § 158 alusel. Hüvitist saab nõuda pärandvara arvel ja pärandvara jagamisel. Pärandvara on poolte kokkuleppel juba jagatud, lepingus on hageja kinnitanud, et mistahes nõudeid tal kostjate vastu pole.

MAAKOHTU LAHEND

hüpoteetiliseks metsamaterjalide väärtuseks vahelaos 53 601 eurot, metsamaa väärtuseks 8018 eurot, kokku metsamaa hüpoteetiliseks turuväärtuseks 61 619 eurot. Kogu kinnisasja pindalast (5 ha) on metsamaad 4,1 ha. Hageja on viidanud, et ei ole õige kahe akti summad kokku liita, sest sel juhul võetaks metsamaa väärtus arvesse topelt. Metsamaa ei kata samas kogu kinnisasja pindala. Kuivõrd Pindi Kinnisvara OÜ koostatud hindamisaktis arvestatakse kogu kinnistu pindala ja hoonestusega, on sellest puudu ainult puidu väärtus. Kui võtta arvesse puidu väärtus, ei ole õige väärtuse sisse lugeda ülestöötamise kulusid. Hüpoteetiliseks metsamaterjalide väärtuseks vahelaos on hinnatud 53 601 eurot. Asjas esitatud tõendite pinnalt võib kinnisasja väärtuseks tervikuna pidada seega 68 601 eurot (15 000 + 53 601). Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud asendada kostjate tahteavaldused tingimuslikult, täitmisest keeldumise vastuväitega VÕS § 110 lg 5 mõttes, ja anda hagejale hüvitise tasumiseks kostjate taotletud tähtaeg, kaks kuud otsuse jõustumisest. Kohtuotsus asendab kostjate tahteavaldused seega ainult juhul, kui hageja on kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest tasunud igale kostjale hüvitise, mis vastab kohtuotsuses leitud väärtusest 1/8-le, ehk 8575 eurot 13 senti. Kohtu hinnangul ei olnud hageja nimetatud kulude ja tegevuste näol tegemist PärsS § 158 alusel hüvitatavate kuludega, hüvitise nõue PärS § 158 järgi tuli ka esitada pärandvara jagamisel. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja kahest nõudest ühe jättis kohus rahuldamata, rahuldatud nõude võtsid kostjad osaliselt õigeks. Arvestades kaasuse asjaolusid ja seda, et kaasomandi lõpetamine on üldiselt kõigi kaasomanike huvides, oli kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohtupraktika järgi tuleb õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Maakohus seda ei teinud, vaid arvestas kaasomandi hüpoteetilist, s.o tulevikus tekkivat maksumust. Selline järelduskäik viib olukorrani, kus raieküps mets on samas väärtuses äsja istutatud metsaga. Täna on kaasomandil asuval 4,1 hektari suurusel metsamaal vaid 1,15 hektarit raieküpset metsa. Metsa väärtus on ajas muutuv ning puudub kindlus, et kõik puud saavad raieküpseks ja väärtuslikuks. Metsa kasvamine sõltub pinnase sobivusest (sh juuri kahjustav liigniiskus), aga ka tormidest, kobraste aktiivsusest, metsapõlengutest, kahjuritest jne. Tänane noor kasvav mets võib kiiresti muutuda kõdunevaks väärtusetuks lamapuiduks, mis ei sobi isegi hakkeks. Kohus ei ole hüpoteetilisest tulevikus tekkivast väärtusest arvestanud maha müügiks vajalikke kulutusi. Kostjate esitatud kasvava metsa ja metsamaa hindamisaktis on kasutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud viimast hinnastatistikat november 2022. See ei vasta metsa tänasele 2024 väärtusele. Hindamisakti andmed on tänaseni metsaregistrisse sisse kandmata. Kuna andmed ei ole läbinud riikliku kontrolli, siis on andmed kas ebatäpsed, arvutuskäigud vigased või ilmnenud muud olulised põhjused, miks ei ole andmed registrisse sisestatud. Kuna hindamisakti andmed ei ole metsaregistrisse kantud, siis ei nähtu see ka X kinnistu maa-ameti andmebaasist minu.kataster.ee. Selle järgi on X kinnistu väärtus 1. jaanuari 2024. a seisuga 11 965 eurot. Sealne metsamaa pindala on 3,8 ha, mitte 4,1 ha. Metsa andmed registris puuduvad. Seega ei ole võimalik hindamisakti andmetest juhinduda. Hageja palub uue tõendina vastu võtta Sinimäe Ratas OÜ hinnapakkumine X kinnistu metsamaale. Hageja tõendab sellega kinnistu hüpoteetilist turuväärtust 34 590 eurot 31 senti (kui mets oleks täna raiekõlbulik), mis on oluliselt madalam maakohtu määratud väärtusest. Hageja tõendab sellega kinnistu tänast tegelikku turuväärtust, arvestuse aluseks on võetud hinnapakkumises metsa ettevalmistamise ja võõrandamise kulude maksumus proportsionaalselt täna raieküpse metsaga ning selle raieküpse metsamaterjali väärtust. Hageja ei saanud tõendit varem esitada, kuna see on koostatud alles 14. jaanuaril 2024. Sinimäe Ratas OÜ hinnapakkumises on arvestatud samal kinnistul asuva hüpoteetilise (tulevikuks raieküpseks saanud metsa) müügiks kaasnevate kulutustega. Selle hinnapakkumise järgi oleks kasvava metsa 686 tm üldtagavara 572,03 tm, millest ca 20% ehk 113.9 tm tuleks arvestada jäätmeteks (lamapuit). Ülejäänu, kogu kasvava 572,02 tm metsa väärtus metsamaterjalina oleks 41 120 eurot 3 senti. Sellest väärtusest tuleb maha arvestada 14 547 eurot 72 senti, millest metsa ületöötamiskulu on 8580 eurot 45 senti (arvestusega 15 eurot x 572,02 tm); 820 eurot on raieelne võsaraie (200 eur x 4,1 ha) ja 5147 eurot 27 senti on transport (9 eur x 572,02 tm) ostja lõpplattu (lähim sadam Kunda). Seega oleks hüpoteetiline metsa väärtus peale kulude mahavõtmist 26 572 eurot 31 senti. Arvutatud metsamaa hind on 8018 eurot. Kui ka kogu mets oleks raieküps, ei saaks kogu X maaüksuse harilik väärtus olla enam kui 34 590 eurot 31 senti. Täna on maatükil asuva raieküpse osa suuruseks 1,15 ha ca 249 tm (vt 17. augustil 2023 kohtule esitatud „Kasvava metsa ja metsamaa hindamise akt“ lisa Eraldis 3 ja X puistu plaan). Kui lähtuda sama Sinimäe Ratas OÜ hinnapakkumises esitatud arvestuskäigust, oleks metsamaa ja metsa väärtus mitte rohkem kui 17 699 eurot. Arvestades 249 tm raiemetsast maha jäätme (lamapuidu) ca 20% oleks sellest töötlemiseks kõlbulik ca 207 tm. Selle metsamaterjali maksumus (puidu maksumuse jaotus analoogselt Sinimäe Ratas OÜ pakkumusega) oleks 14 879 eurot 60 senti (71,88 eur x 207 tm). Metsamaterjali väärtus lõpplaos, arvestades ülestöötamiskuluks 3105 eurot (15 eur x 207 tm), raieeelseks võsaraieks

230 eurot (1,15 ha x 200 eur) ja metsamaterjali transport ostja lõpplattu 1863 eurot (9 eur x 207 tm) on 9681 eurot (14 879-3105-230-1863). Metsamaa hind on 8018 eurot. Kinnistu tänane turuväärtus ühes seal asuva raieküpse metsaga oleks mitte enam kui 24 681 eurot (9681 + 8018+ 6982), mis on oluliselt lähedasem Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaktis toodud 15 000 euro maksumusele (metsa väärtus 9681 eurot; metsamaa väärtus 8018 eurot; elamumaa koos hoonetega väärtus 6982 eurot). Arvestades kostjatele kuuluvaid osasid (4 x 1/8), peaks hageja neile tasuma omandi kaotuse hüvitist mitte enam kui 4 x 3085,13 (24 681:8 x 4).

leidmiseks), kuid ettepanekule vastamise asemel pöördus hageja kohtusse. Hagiavalduses taotletaval viisil kaasomandi jagamist ei ole hageja kunagi kostjatele pakkunud. Kui hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjatelt kaasomandi jagamist hagiavalduses taotletud viisil ja õiglase hüvitise eest, oleks kostjad sellega nõustunud ja polnuks põhjust hagiga kohtusse pöördumiseks. Kostjad võtsid hagi kaasomandi jagamist puudutavas nõudes õigeks esimeses menetlusdokumendis, milles hagile vastasid. Kostjad teatasid samas menetlusdokumendis enda nõustumisest kirjaliku menetlusega, et vältida tarbetute lisakulude tekkimist nii endale kui hagejale. Hageja nõudis kohtuistungi toimumist, samuti avaldas hageja soovi alustada kompromissläbirääkimisi. Sellest järeldub, et siinsel juhul tulnuks kaasomandi jagamist puudutavas osas menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostjad võtsid hagi kohe õigeks ning ei olnud andnud enda käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hüvitise nõudeid puudutavas osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda sel põhjusel, et hagi jäi selles nõudes rahuldamata. Kostjate menetluskulude nende enda kanda jätmine oleks ka äärmiselt ebaõiglane, arvestades, et ilmselt jääb kohtuotsus kahe kuu jooksul täitmata hagejast tulenevatel asjaoludel ning sisuliselt jääb ka kaasomand jagamata. Hageja on juba asjas toimunud kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole võimalik kostjatele mistahes hüvitist maksta, kuid enda haginõuet ta muuta ei soovinud. Kuna kostjad ei olnud andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, hagejale oli juba enne hagiavalduse esitamist teada, et ta tegelikult ei ole valmis kostjatele õiglast hüvitist maksma, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kaasomand jääb hagejast sõltuvalt tegelikult jagamata ning kostjatele on sellest hageja põhjendamatust tegevusest tekkinud menetluskulud ligikaudu 3000 eurot (sh ringkonnakohtu menetluses tekkinud kulud).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostjate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus vabastab hageja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.

ta ei esitanud täiendavate tõendite kogumise taotlust maakohtule. Hinnapakkumise ja maakohtu poolt aluseks võetud kinnisasja hindamisakti vaheline ajavahemik ei ole nii suur, et hageja väidetud väärtuse vahe oleks eluliselt usutav. Maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et hageja ei ole soovinud teha kinnisasjale uut hindamist või määrata väärtuse välja selgitamiseks ekspertiisi. Ringkonnakohus märgib siiski, et hinnapakkumises märgitu on vaid ühe poole (potentsiaalse ostja) ettekujutus võimalikust tehinguhinnast ja ainult see ei tõenda kinnisasja väärtust. Hageja selgitas nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses ja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hagejal puudub raha maakohtu poolt välja mõistetud ulatuses hüvitise tasumiseks. Hageja ei soovi ega saa tasuda rohkem kui apellatsioonkaebuses märgitud 3085 eurot 13 senti. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus on õigesti teinud kindlaks kinnisasja väärtuse, hageja tahab kinnisasja endale, kuid ta ei suuda ega ka taha kostjatele nende osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine kinnisasja kostjale jätmisega võimalik (vt nt RKTKo 10.05.2017, 32-1-39-17, p 13). Hageja väljendas ka ringkonnakohtus selgelt, et ta ei soovi tasuda kostjatele rohkem, kui 3085 eurot 13 senti. Nimetatud summa erineb väga suurel määral asjas poolte poolt esitatud tõendite alusel arvestatavast teiste kaasomanike osa väärtusest. Pooled ei soovinud menetluses ühtegi teist kaasomandi lõpetamise viisi. 12. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Eelduslikult tuleb kaasomandi lõpetamise nõue alati rahuldada ning üksnes erandlikel asjaoludel, nagu taotletud kaasomandi lõpetamise viisi ebaõiglus või kaasomandis oleva asja reaalosadeks jagamise võimatus saab kohus jätta nõude rahuldamata (vt RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 16). Samas saab kohus valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 21). Pooled ei ole välja pakkunud rohkem kaasomandi lõpetamise viise kui kinnisasja jätmine hageja ainuomandisse, hageja ei soovinud kaasomandi lõpetamist muul viisil ka ringkonnakohtus, mistõttu tuleb hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas 13. septembril 2024 ringkonnakohtule omapoolse kompromissipakkumise. Ringkonnakohus määras pooltele tähtaja kokkuleppele jõudmiseks. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hageja taotlus asjas ekspertiisi läbiviimiseks on ringkonnakohtule esitatud hilinenult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.