Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu avaldus J Z vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu, rk 80280835, lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik: J Z, ik xxxx, elukoht xxxx; Suuline menetlus - istung 18.09.2024
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult J Zlt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks perioodi jaanuar 2021 – aprill 2024 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 4190,14 eurot, viivised 23.09.2024 seisuga summas 838,46 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis summas 50 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult J Zlt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks viivis põhinõude (4190,14 euro) tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.09.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista J Zlt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks menetluskuluna 779,21 eurot.
Välja mõista J Zlt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (779,21 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord
Ametlikud
Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 29.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku J Z vastu. Seoses menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude hagita asja avaldusena 12.06.2024.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik J Z kinnistusraamatusse kantud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste 13-x asuva korteri omaniku V Z pärija. Kinnistusraamatust ega Notarite Koja iseteenindusportaalist ei nähtu V Z pärijaid, mistõttu on avaldaja varem pöördunud kohtu poole palvega määrata pärandvarale hooldaja. 22.08.2023 tegi kohus määruse tsiviilasjas 2-23-11838, millega jättis avalduse käiguta. Määruse punktist 3 sai avaldajale teatavaks, et korteriomanik V Z on surnud 20.06.2019 ja teada on kehtiva pärimisseaduse kohaselt faktiline pärija, kelleks on J Z, antud asjas puudutatud isik. Puudutatud isik on pärinud xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi eseme eluruumi nr x, mille üldpind on 47,10 m2. Puudutatud isikul on võlgnevus avaldaja ees. Enne kohtu poole pöördumist kirjutas avaldaja puudutatud isikule, ent puudutatud isik pöördumisele ei vastanud. Puudutatud isiku võlg hakkas kujunema aastal 2016, juba pärandaja eluajal. Kuna võlasumma on suur, esitas avaldaja maksekäsu kiirmenetluses kaks avaldust. Konkreetselt tsiviilasjas 2-24-108305 on esitatud avaldus võlgnevuse kohta alates jaanuarist 2021 kuni käesoleva ajani. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohustab korteriühistu liiget tasuma perioodiliselt majandamiskulude arveid. KrtS § 42 lõikest 1 tulenevalt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
3.Avaldaja on esitanud korteriomanikule arveid majandamiskulude eest perioodil jaanuar 2021 – aprill 2024 kokku summas 4190,14 eurot. Avaldaja palub võlgnevuselt välja mõista viivis seaduslikus määras, see on 8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023; 12% aastas kuni 31.12.2023 ja 12,5% aastas alates 01.01.2024. Viivise võlgnevus seisuga 12.06.2024 on kokku summas 693,49 eurot. Samuti nõuab avaldaja sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel summas 50 eurot. Lisaks palub avaldaja välja mõista viivise alates 13.06.2024 VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni ja jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Arve number
Arve kuupäev
Tähtaeg
Tasumata summa
Viivis 8% kuni 31.12.2022
31.01.2021
20.02.2021
115,68
17,22
Viivis 10,5% 01.01 kuni 30.06.2023 5,99
Viivis 12% 01.07 kuni 31.12.2023 6,96
Viivis 12,5% 01.01 kuni 12.06.2024 6,46
28.02.2021
20.03.2021
145,58
20,77
7,54
8,76
8,13
31.03.2021
20.04.2021
114,22
15,52
5,91
6,87
6,38
30.04.2021
20.05.2021
103,62
13,40
5,37
6,23
5,78
31.05.2021
20.06.2021
59,63
7,31
3,09
3,59
3,33
30.06.2021
20.07.2021
41,99
4,87
2,17
2,53
2,34
31.07.2021
20.08.2021
42,31
4,62
2,19
2,55
2,36
31.08.2021
20.09.2021
41,96
4,29
2,17
2,52
2,34
30.09.2021
20.10.2021
74,24
7,11
3,84
4,47
4,14
31.10.2021
20.11.2021
92,36
8,22
4,78
5,56
5,16
30.11.2021
20.12.2021
106,22
8,75
5,50
6,39
5,93
31.12.2021
20.01.2022
141,67
10,71
7,34
8,52
7,91
31.01.2022
20.02.2022
141,18
9,72
7,31
8,49
7,88
28.02.2022
20.03.2022
119,06
7,46
6,17
7,16
6,65
31.03.2022
20.04.2022
116,91
6,53
6,05
7,03
6,53
30.04.2022
20.05.2022
108,90
5,37
5,64
6,55
6,08
31.05.2022
20.06.2022
82,04
3,49
4,25
4,94
4,58
30.06.2022
20.07.2022
45,52
1,64
2,36
2,74
2,54
31.07.2022
20.08.2022
43,19
1,26
2,24
2,60
2,41
31.08.2022
20.09.2022
43,48
0,97
2,25
2,62
2,43
30.09.2022
20.10.2022
89,20
1,41
4,62
5,37
4,98
31.10.2022
20.11.2022
109,12
0,98
5,65
6,57
6,09
30.11.2022
20.12.2022
142,15
0,34
7,36
8,55
7,94
31.12.2022
20.01.2023
166,59
7,72
10,02
9,30
31.01.2023
20.02.2023
162,70
6,08
9,79
9,08
28.02.2023
20.03.2023
162,99
4,78
9,81
9,10
31.03.2023
20.04.2023
131,15
2,68
7,89
7,32
30.04.2023
20.05.2023
112,57
1,33
6,77
6,28
31.05.2023
20.06.2023
70,50
0,20
4,24
3,94
30.06.2023
20.07.2023
42,31
2,27
2,36
31.07.2023
20.08.2023
41,45
1,80
2,31
31.08.2023
20.09.2023
41,51
1,38
2,32
30.09.2023
20.10.2023
57,39
1,34
3,20
31.10.2023
20.11.2023
132,40
1,74
7,39
30.11.2023
20.12.2023
155,15
0,51
8,66
31.12.2023
20.01.2024
167,87
8,28
2024/13
31.01.2024
20.02.2024
198,86
7,70
2024/58
29.02.2024
20.03.2024
163,28
4,70
2024/104
31.03.2024
20.04.2024
141,42
2,57
2024/149
30.04.2024
20.05.2024
121,77
0,96
KOKKU
4190,14
161,96
132,58
185,13
213,82
4.18.09.2024 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasuma asunud.
PUUDUTATUD ISIK
5.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud 20.07.2024 e-posti aadressile xxxx. Seega seisukoht avaldusele tuli esitada hiljemalt 05.08.2024. 20.07.2024 saadetud kirjas puudutatud isik sisulisi vastuväiteid nõudele ei esita ning kirjutab „Mul ei ole vaja teie diplomit. Ma ei ole jurist, minu diplom teile ka vajalik ei ole. Mul on jurist. Küsige, mis alusel mul midagi esitatakse, mul ei ole mingit suhet, ja küsimused langevad ära.“ Kohtu 18.09.2024 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Tapa vald, Tapa linn, Üleviste 13-x korteri (reg. nr. xxxx) omanikuna kinnistusraamatusse kantud V Z on surnud xxxx. Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 118 lg 1 kohaselt kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. V Z seadusjärgseks pärijaks on tütar J Z, kes ei ole pärandist tähtaegselt loobunud, seega loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on pärinud xxxx mõttelist osa kinnisasjast Tapa linn, Üleviste x ja eriomandi esemena eluruumi nr x ning puudutatud isiku väide, et tal ei ole suhet/puutumust korteriühistuga või esitatud nõudega, ei päde. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteri omanikuna korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
11.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 4190,14 eurot, mis on tekkinud perioodil jaanuar 2021 – aprill 2024. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 64 jj). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.01.2021 – 30.04.2024 esitatud arvete alusel majandamiskulude võlgnevus summas 4190,14 eurot.
13.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 12.06.2024 kokku summas 693,49 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni. Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 12.06.2024, kuulub edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt 4190,14 eurolt väljamõistmisele alates 13.06.2024 kuni 23.09.2024 (k.a) 103 päeva eest moodustab 144,97 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 23.09.2024 seisuga kokku 838,46 eurot (693,49 eurot + 144,97 eurot).
15.Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 24.09.2024 edasiulatuv viivis põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 4190,14 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 4190,14 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 3351,68 eurot (4190,14 – 838,46).
16.KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
19.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 132,56 eurot. 19.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku summas 779,21 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 132,56 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 152,56 eurot. 2) Asjaolude selgitamine, tõendite kogumine ja hindamine, arvestuste tegemine, avalduse koostamine ja esitamine - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 13.06.2024 arve nr. 24142 – 522,50 eurot (5,5 töötundi x 95 eurot); 3) 18.09.2024 istungiks valmistumine - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 19.09.2024 arve nr. xxxx - (0,5 töötundi korda 95 eurot) 47,50 eurot; 4) 18.09.2024 kohtuistungile sõitmise transpordikulu Tartu-Rakvere-Tartu 25 eurot + 123 km x 2 x 0,30 eurot = 73,8 eurot, jagatud kolme samal päeval Rakveres toimunud istungi vahel kokku (25 + 73,8)/3 - 32,90 eurot – MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 19.09.2024 arve nr. 24174; 5) kulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamise eest, MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 19.09.2024 arve nr. xxxx- 23,75 eurot (0,25 töötundi x 95 eurot). Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
21.Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvele lisatud käibemaksu.
22.Avaldaja poolt kantud kulu riigilõivule on 132,56 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 132,56 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
23.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult summas 20 eurot (TsMS § 4842).
24.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
25.Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 95 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 593,75 eurot (6,25 h x 95 eurot).
26.Alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu ja sõidukulud analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast. (Riigikohtu 29.09.2021 määrus tsiviilasjas 2-14-63261, p 12). Avaldaja jagab kulud kolme istungi vahel. Seega on põhjendatud ka avaldaja esindaja sõidukulud ja ajatasu 18.09.2024 istungil osalemise eest kokku summas 32,90 eurot.
28.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.