lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-7284/65

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-7284/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number

2-24-7284

Kohtuasi

M.W hagi Z.K vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja Z.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-24-7284 M.W loobumine hagist Z.K vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7284.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada M.W hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.W (hageja) esitas 8. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.K (kostja) vastu. Hageja esitas hagi tervikteksti 12. augustil 2024. Kohus võttis 19. augusti 2024 määrusega hagi menetlusse. Hageja palus kohtul lõpetada hageja ja kostja kaasomandi kinnistusosakonna registriossa nr 16692050 kantud korteriomandile asukohaga XXX, selle müümisega kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ja saadud rahast tasuda kõigepealt Swedbank ASile laenujääk, seejärel avaliku enampakkumise kulud ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdselt. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise 3600 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt kuulub kaasomanikest pooltele 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast. Pooled soetasid korteriomandi ühiselt võetud laenuga 21.04.2020. Korteri ostuhinnaks oli 104 900 eurot. Pooled võtsid korteriomandi soetamiseks ühiselt laenu summas 87 484,79 eurot. Laenujääk seisuga 08.08.2024 oli 83 340,73 eurot. Hageja hinnangul on korteri turuväärtuseks ca 170 000 eurot. Alates juunikuust 2023 on poolte kooselu lõppenud ning korter on olnud püsivaks elukohaks kostjale. Pooled ei ole suutnud kaasomandi jagamise osas kokkuleppele jõuda. Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist kinnisasja kasutamise eest alates 2024. aasta jaanuarist summas 3600 eurot (8x450 eurot). Kasutuseelise hüvitamise nõude arvutamisel lähtus hageja sarnase korteri keskmisest üürihinnast 900 eurot kuus, nõudes kostjalt kasutuseelise hüvitamist kostjale langevas 1⁄2 osas.
2.Hageja esitas 09.03.2026 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on pooled sõlminud notari juures kompromissi. Hageja ei soovi kostjalt menetluskulude väljamõistmist.
3.Kohus määras kostjale tähtaja loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja teatas kohtule, et ta nõustub hagist loobumisega ja menetluskulude hüvitamist kostja ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Pooled on sõlminud kohtuvälise kompromissi ning kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2 (4)

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on hagist loobumisega nõus ega soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

6.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
7.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Pooled avaldasid kohtule, et nad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist, mistõttu peaksid menetluskulud jääma TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Samas tuleb menetluskulude jaotamisel poolte vahel lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Kohus leiab, et vaidluse iseloomu arvestades on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides. Seejuures on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8.TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14).

Kohus andis 19.07.2024 kohtumäärusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus andis 19.08.2024 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot tasumisest.

3 (4)

Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus on hageja majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal riigilõivu ja riigi õigusabi eest tasuda. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja