Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.03.2026
Kohtuasja number
2-22-11507
Kohtuasi
R.Y hagi M.M-i vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise ja valduse üleandmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
R.Y 22.12.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): R.Y (isikukood XXX), eestkostja U.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): M.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mare Sepp
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 05.03.2026
Harju Maakohtu 24.11.2025 otsus jätta muutmata. R.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Mõista R.Y-lt välja M.M-i kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 500 eurot.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise
taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R.Y (hageja, kinkija) ja M.M (kostja, kingisaaja) 09.12.2020 kinkelepingu, millega hageja kinkis talle kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX) oma tütretütrele, s.o kostjale. Kinkelepingus lepiti kokku, et korteriomand koormatakse tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks selliselt, et kinkijal on õigus kasutada elamiseks lepingu eseme reaalosaks olevat eluruumi nr 12. Kinkelepingus leppisid pooled mh kokku, et kinkijal on õigus eluruumi majutada oma pereliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Hageja elas kinkelepingu sõlmimise ajal ja sellele järgneval ajal kinkelepingu esemeks olevas eluruumis. 06.03.2021 sai hageja insuldi (peaajuinfarkti) ning on alates sellest ajast olnud taastusravirežiimil nii hooldushaiglas kui enda tütre, U.T , kodus. Hagi kohaselt kandis kostja vahetult pärast hageja insulti hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid enda kontole. Hageja hooldaja, U.T , sai kostja poolt tehtud ülekannetest teadlikuks esmakordselt juulis 2021.a. Alles oktoobris 2021.a kandis kostja korduvate nõudmiste järel hageja arvelduskontolt võetud raha tagasi ning seejärel osutus võimalikuks kõigi hageja raviarvete tasumine hageja enda vahendite arvel. Hageja raviga seonduvad kulud (transport, toit jne) kandis U.T . Oktoobris 2021. a korjas kostja XXX asuvast korterist kokku hageja isiklikud esemed ja korteri sisustuse ning 23.10.2021 andis XXX asuva korteri üürile. Hagejal puudus alates sellest ajast võimalus korteris elada. Hageja ravi eest vastutab täiel määral tema tütar U.T ning kostja ei osalenud mistahes määral hageja taastusravi korraldamisel. 07.02.2022 edastati kostjale teade, milles paluti tagada hagejale reaalne võimalus elada XXX asuvas korteris. Kostja vabastas korteri, kuid 17.02.2022 ülevaatusel tuvastas hageja eestkostja U.T , et korteris olev hageja tuba on sisuliselt tühi. Kostjale esitati nõue hagejale kuulunud esemete tagastamiseks. Kostja nõuet ei täitnud ja teatas, et ta ei tunnista enda vastu esitatud nõuet asjade tagastamiseks. 22.03.2022 avaldusega taganes hageja kinkelepingust. 14.04.2022 vastas kostja, et ei tunnista kinkelepingust taganemist ning keeldub omanikukande muutmisest notari vahendusel. Ka korduvast ettepanekust omanikukande muutmiseks kostja keeldus. Hageja ei ole pärast insulti võimeline ennast ülal pidama ning vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust. Hageja pension ei ole piisav kõigi kulutuste kandmiseks. Kostja ei ole hageja ravikulude kandmisse panustanud. Hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud 22.03.2022, kuid kostja keeldub korteriomandi valduse ja omandi tagastamisest. Hageja palub kohustada kostjat: andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale üle XXX asuva kinnisasja (registriosa number XXXXXX) omandi; andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa number XXXXXX teise jao omanikukande kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse hageja; andma kinnisasja asukohaga XXX valdus üle hagejale. Kinkelepingu sõlmimise asjaolude osas on hageja selgitanud, et tema eesmärk oli korteriomand kostjale pärandada ehk kostja oleks korteriomandi omanikuks saanud pärast hageja surma. Kostja veenis hagejat aga sõlmima kinkelepingu. Hageja ei soovinud kostjaga tülli minna ning nõustus kinkelepingu sõlmima. Hageja algne soov ja tahe ei olnud mitte kinkelepingu sõlmimine, vaid korteriomandi kostjale pärandamine. 2
Kostja vastuväited 2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et ta on hageja kui kinkija suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et pärast taastusravile saatmist on hageja elanud ning elab oma tütre U.T juures. Kostja ei nõustu ka sellega, et kostja ei ole osalenud ega ka osale mistahes määral hageja taastusravi korraldamises. Kostja tõi välja, et valdavas osas on hageja viibinud ravil ning U.T juures viibis hageja vaid mõned päevad korraga. Kostja toob välja ka selle, et tema puhul on tegemist hageja lapselapsega, kellel tulenevalt perekonnaseadusest puudub kohustus hagejat kui oma vanaema ülal pidada ehk osaleda vanaema taastusravi korraldamises. Kostja selgituste kohaselt võeti hageja arvelduskontolt paar päeva pärast tema insulti raha välja hageja tütre ehk tema praeguse eestkostja U.T soovil, teadmisel ja nõusolekul. Kostja selgituste kohaselt ei olnud sel hetkel teada, kas hageja tuleb oma haigusest välja või on raha vaja hageja matuste korraldamiseks. Kostja tagastas 11.10.2021 hageja arvelduskontole 8800 eurot ning 29.09.2021 vastavalt hageja eestkostja U.T soovile eestkostja arvelduskontole 1000 eurot. Seoses korteri välja üürimisega selgitas kostja, et kõigile pereliikmetele oli selge, et pärast insulti ei ole hageja võimeline iseseisvalt elama ega liikuma, ta vajas pidevat kõrvalist abi ning hooldust. Korteriomand asukohaga XXX seisis tühjana ning kostja otsustas selle U.T teadmisel ja nõusolekul üürile anda. Üüritulust plaaniti tasuda hageja hoolduskulusid. Üürnikud asusid 07.11.2021 korterisse elama. Saadud üürist kandis kostja igakuiselt nelja kuu jooksul 500 eurot hageja arvelduskontole. Peale 07.02.2022 teate (milles paluti hiljemalt 14.02.2022 tagada hagejale reaalne võimalus elada XXX asuvas korteris) saamist ütles kostja üürnikega sõlmitud üürilepingu üles ning üürnikud vabastasid korteri. Peale 07.02.2022 teate järel üürilepingu lõpetamist seisis korter pikalt tühjana kellegi poolt kasutamata ning ei ole teeninud ka üüritulu, mida oleks saanud kasutada hageja hooldamiseks. Kostja selgituste kohaselt asub vaidlusalune korter kortermaja viiendal korrusel ning majas puudub lift. Arvestades hageja haigust ning tema olukorda oli hageja poolt kõnesoleva korteri kasutamine pärast insulti küsitav, kui mitte võimatu. Kuna kostja ja hageja eestkostja jõudsid ühise arutelu käigus otsusele, et korter tuleb üürile anda ja üüritulust tuleb tasuda hageja hoolduskulusid, asus kostja korteris sanitaarremonti tegema. Plaanitavast remondist oli U.T teadlik. Sanitaarremondi käigus värskendati kogu korter, sealhulgas köök, mis sisustati uue mööbliga ja ka hageja tuba, et vajadusel saaks hageja kohe korterisse elama asuda. Hageja eestkostja kiitis korteris toimunud remondi heaks. Kostja selgitas, et kogu korteris olev mööbel oli väga vana, pikaajalisest kasutamisest kulunud ning katki. Korteri üürimiseks kõnesolev mööbel ei sobinud. Korterisse ei jäänud hageja isiklikke asju ja rõivaid ning mälestusesemeid, need asusid kohvris ja ilmselt mõnes pakis, mis anti üle U.T-le , mõned raamatud jäid ka kostja kätte. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub esitatud kinkelepingust, et hageja sooviks oli kostjat rikastada, andes talle tasuta üle korteriomandi asukohaga XXX. Poolte sooviks oli luua olukord, kus hageja saab kingitud korteriomandit elamiseks kasutada kuni surmani. Seda kinnitab kinkelepinguga samal kuupäeval sõlmitud poolte kokkulepe koormata korter tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks (kinkelepingu p 6.1). Lisaks leppisid pooled lepinguga kokku, et hageja on kohustatud lepingu eset omal kulul korras hoidma, tavaliseks korrashoiuks vajalikke parendusi ning uuendusi tegema (kinkelepingu p 6.2.3) ning tasuma korteriomandi kasutamisega seotud majandamis- ja muud kulud (kinkelepingu p 6.2.4). Vaidlust ei ole selles, et kinkelepingu kohaselt lepiti kokku ka selles, et hagejal on õigus eluruumi majutada oma perekonnaliikmed, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kohtu ette ei 3
ole toodud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda, et 09.12.2020 lepingu sõlmimisel oli hagejal tahe kostjat tasuta rikastada. Kohtu hinnangul on kostja menetluses tõendanud pikaaegseid, lähedasi ja normaalseid suhted enda ja hageja vahel (dtl 257, 484-486) ning ka hageja materiaalset toetamist (nt üüritulu maksmine hagejale, dtl 262-265). Jämeda tänamatuse ülesnäitamine hageja või tema lähedase inimese vastu kostja poolt ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda § 268 lg 1, § 267 p 1 alusel väidetava jämeda tänamatuse tõttu. Arvestades hageja ja kostja vahelisi suhteid ning hagejaga 06.03.2021 toimunut, ei näidanud kostja kohtu hinnangul hageja arvelduskontolt enda kontole raha kandmisega hageja vastu üles jämedat tänamatust. Isegi kui raha ülekandmine ei toimunud hageja tütre U.T soovil, teadmisel ja nõusolekul, on kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud ülekande tegemise eesmärki. Kostja on endale üle kantud rahalised vahendid hagejale tagastanud ning hageja hooldajale ja hilisemale eestkostjale hageja arvelduskontole juurdepääsu taganud. Pooled on oma seisukohtades avaldanud, et vahetult pärast insulti ning ka hiljem ei olnud hageja võimeline iseseisvalt toime tulema, ta vajas pidavat abi ning hooldust. Asjaolu, et kostja otsustas tühjana seisnud korteriomandi üürile anda, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kostja näitas sellega hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Vastupidi, kostja on tõendanud, et kandis omast vabast tahtest igakuiselt korteri üüriperioodil, s.o maksetega perioodil 22.11.2021 – 15.02.2022 üüritulu 500 eurot hageja arveldusarvele (dtl 262-265). Seega tuvastab kohus, et korteri välja üürimisest sai hageja kasu. 07.02.2022 teate (dtl 36-37) peale lõpetas kostja korteri osas sõlmitud üürilepingu ning korter seisis seejärel pikalt (vähemalt pool aastat) tühjana kellegi poolt kasutamata ja üüritulu teenimata. Kohus nõustub, et ka võimalikust edasisest üüritulust oleks hageja saanud kasu ja seda oleks saanud kasutada hageja hooldamiseks. Hageja leiab, et jäme tänamatus seisneb ka selles, et enne korteri üürile andmist viskas kostja hageja eluruumist välja hageja mööbli ja korterisse jäänud riided, raamatud ja mälestusesemed. Kostja selgituste kohaselt vajas korter enne välja üürimist sanitaarremonti. Kostja selgituste kohaselt oli korteris olnud mööbel vana, pikaajalisest kasutamisest kulunud ning katki. Korteri välja üürimiseks kõnesolev mööbel ei sobinud. Hageja on seevastu seisukohal, et korter oli mööbliga sisustatud ning puudus igasugune vajadus uue mööbli soetamiseks. Pooled on menetluses esitanud kohtule pilte korteri sisustusest enne ja pärast sanitaarremonti (dtl 39-41, 70, 267- 268). Vaidlust ei ole selles, et hageja palus 23.02.2022 kirjaga (dtl 42, tõlge dtl 43) ja 11.03.2022 kirjaga (dtl 47-48, tõlge 49-50) kostjal tagastada XXX korterist kostja poolt ära viidud hagejale kuulunud mööbliesemed ning hagejale kuulunud isiklikud esemed (riided, raamatud jne). Kostja asjade tagastamise nõuet ei tunnista. Kostja selgituste kohaselt oli ja on korter möbleeritud ning oma väite tõendamiseks esitas kostja fotod hageja toast (dtl 386) ja elutoast (dtl 387). Kostja on tõendanud, et toad on sisustatud, voodipesu asub korterisiseses panipaigas ja elutoas asuva diivani pesukastis, köögis on olemas sööginõud ja muud köögitarbed (dtl 388-390). Kohus leiab, et kostja poolt vaidlusaluses korteris sanitaarremondi tegemise ning mööbli väljavahetamisega ei näidanud kostja hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja selgituste kohaselt ei jäänud enne korteri välja üürimist korterisse hageja isiklikke asju (rõivaid ning mälestusesemeid), enamus nendest anti üle hageja eestkostjale, mõned raamatud jäid kostja kätte. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus asjade emotsionaalse väärtuse üle, ei tähenda seda, et kostja oleks üles näidanud jämedat tänamatust. Vastupidist ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et hageja taotles D. M.M-i rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi (XXX) andmete muutmist (dtl 46). Poolte vahel sõlmitud kinkelepingus 4
lepiti kokku, et hagejal on õigus eluruumi majutada oma perekonnaliikmed, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Rahvastikuregistri kannetel on informatiivne tähendus. 23.10.2021 sõlmitud üürilepingu (dtl 21-29) lõpetas kostja koheselt 07.02.2022 teate (dtl 3637) alusel ning üürilepingu lõpetamise järel seisis korter pikalt tühjana ja kellegi poolt kasutamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks takistanud hagejal eluruumi majutada oma perekonnaliikmeid või isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel ka sellele, et hageja ei ole pärast insulti võimeline ennast ülal pidada, vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust ning hageja pension ei ole piisav kõigi kulude katmiseks Hageja väidetel ei ole ta võimeline ennast mõistlikult ülal pidama ja vajab hooldamist. Hageja pension ei ole piisav kõigi kulude kandmiseks ning hageja eestkostja on osaliselt kandnud hageja hoolduskulusid enda vahendite arvel. Kaaludes esitatud tõendeid, sh hageja haigestumisest tekkinud ülalpidamisvajadust ja hageja varanduslikku seisu, kohtu hinnangul antud juhul asjaolu, et hageja peale kinkelepingu sõlmimist haigestus, ei anna alust kinkelepingust taganemiseks. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kostja poolt XXX korteriomandi omamine mõjutab hageja igapäevast suutlikkust oma tavapäraseid eluvajadusi katta. Asjaolu, et hageja saaks vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisel ning väiksema ja odavama korteriomandi soetamisel alles jääva raha arvel katta oma igapäevaseid vajadusi, on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja on ise väitnud, et saab tasuda hädavajalikke kulusid igapäevase abi eest. Hageja on menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et U.T on kandnud hageja ravikulusid (dtl 71-76), ravi on olnud edukas (dtl 282-295). Hageja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt makstav pension ja sotsiaaltoetused (dtl 409- 433). Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuulub suvila asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYY), mis on välja üüritud ning hagejale laekub üüritulu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kinkelepingu eseme tagasikandmine hageja omandisse parandaks hageja igapäevast suutlikkust oma tavapäraseid eluvajadusi ja kulusid igapäevase abi eest katta. Hageja võõrandas vaidlusaluse kinkelepinguga ühe oma kahest talle kuulunud kinnisasjast, tagades endale selliselt tema omandisse alles jääva kinnisasja (YYY, registriosa nr YYYYYYY) näol piisava varandusliku tagavara ettenägematuteks kuludeks. Lisaks, kostja ei ole keeldunud vanaema eest hoolitsemast, sh vanaema rahaliselt toetamast (dtl 262-265). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda ka § 268 lg 1, § 267 p 2 alusel hageja haigestumisega seonduva ülalpidamisvajaduse tekkimise tõttu. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant heidab maakohtu otsusele ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis seisneb kostja tegevuse jämedaks tänamatuseks mittekvalifitseerimisel. Apellandi hinnangul on kostja tegu – hageja arvelduskontol oleva raha enda kontole – jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses. Tegemist on teoga, mis vastab karistusseadustikus sätestatud süüteo koosseisule. Seega on antud tegu kindlasti ebaeetiline ning see oli suunatud kinkija vastu. Samuti on jämeda tänamatusena käsitletav hageja kodu sisustuse ja hageja isiklike esemete äraviskamine ajal kui hageja oli kontaktivõimetuna haiglas. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jaotades vääralt tõendamiskoormise. Maakohus pani hagejale kohustuse tõendada, et kostja andis hageja eestkostjale üle kostja poolt korterist ära viidud hageja isiklikud esemed. Vastava väite esitas kostja ja hageja vaidles sellele vastu. Seega oleks kostja pidanud tõendama oma väidet, et ta andis hageja isiklikud esemed hageja eestkostjale üle. Maakohus on lugenud tõendatuks kostja väite, et tal olid 5
hagejaga lähedased suhted ilma mis tahes tõenditele viitamata. Ilmselgelt on tõendite väära hindamise tulemuseks ka kohtu järeldus, et kostja juurdepääs hageja pangakontole kinnitab hageja ja kostja häid suhteid. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et kostja vahetas korteris välja mööbli. Enamgi, maakohus on vastava asjaolu tuvastamisel m.h viidanud fotole, mis ei ole tehtud vaidlusaluses korteris. Dtl 70 asuv foto, mis on hagi lisaks 19, on tehtud U.T kodus, kuhu eestkostja sisustas R.Y-le toa pärast seda kui hageja lubati haiglast kodusele ravile. Apellant peab tõendite ebaõigeks hindamiseks ka maakohtu tuvastatut, et kostja kandis omast vabast tahtest osa üürist hageja kontole. Kostja tegi seda pärast hageja eestkostja poolset nõuet. Kostja kavatses üürina saadu endale jätta. Maakohus on tõendite hindamisel jätnud täielikult tähelepanuta, et U.T on kandnud hageja ravikulusid. Antud asjaolu hindamisel oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et R.Y enda rahalised vahendid ravikulude kandmiseks on ebapiisavad ning esineb VÕS § 267 p-s 2 sätestatud alus. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse rikkumine seisneb selles, et maakohus ei teavitanud hagejat, et hageja peaks esitama tõendeid asjaolu kohta, et hageja saaks vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisel ning väiksema ja odavama korteriomandi soetamisel alles jääva raha arvel katta oma igapäevaseid vajadusi. Hageja ei näinud ega näe jätkuvalt, et antud asjaolu oleks vaja tõendada, sest üldiselt teadaolevalt jääb kallima (kinnis)asja võõrandamisel ja odavama soetamisel müügi- ja ostuhinnast raha üle. Kui maakohus leidis vastupidist, oleks kohus pidanud seda hagejale selgitama. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsus 6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: -Hageja ja kostja sõlmisid 09.12.2020 lepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi asukohaga XXX. Sama lepinguga seadsid pooled korteriomandile tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse hageja kasuks (dtl 8-13). -06.03.2021 sai hageja insuldi (peaajuinfarkti) ning on alates sellest ajast olnud taastusravirežiimil nii hooldushaiglas kui enda tütre, U.T , kodus. -Hageja tütar, U.T , määrati hageja eestkostjaks Harju Maakohtu 26.11.2021 kohtumäärusega (dtl 30-35). -22.03.2022 tegi hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks (dtl 53-57, tõlge dtl 58). 8.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, kas kinkelepingust taganemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Kinkelepingust taganemise põhjusena tõi hageja esmalt esile kostja jämeda tänamatuse hageja suhtes. Lisaks tugineti taganemisavalduses sellele, et hageja ei ole pärast insulti võimeline ennast ülal pidama, vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust ning hageja pension ei ole piisav kõikide hageja kulude katmiseks.
6
9.Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette tõendamiskoormise vale jaotuse poolte vahel. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 268 lg-s 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija (vt RKTKo 03.06.2019, 2-17-5184/25, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendamisel tõendite hindamise reegleid, leides, et hageja kinkijana ei ole jämedat tänamatust väljendavaid kostja tegusid tõendanud, tõendamist ei leidnud ka see, et hageja varaline seisund ei ole piisav hageja kulude katmiseks. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja pidi tõendama hageja isiklike või eriliste mälestusväärsete esemete üleandmise hageja eestkostjale. Esmalt oli hageja kohustus esile tuua, millised isiklikud ning eriliselt mälestusväärsed esemed konkreetselt kostja jättis hageja eestkostjale üle andmata. Alles seejärel saaks tuvastada, kas hageja vastavad väited on tõendatud ning kostja käitumine taunitav. Maakohus on iga taganemisavalduses toodud aluse olemasolu igakülgselt analüüsinud ning leidnud põhjendatult kokkuvõttes, et kinkelepingust taganemine ei toonud kaasa õiguslikku tagajärge. Ringkonnakohus ei korda pikemalt maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega TsMs § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et isegi kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). 11.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et peale seda, kui hageja sai insuldi, kandis kostja hageja pangakontol oleva suurema summa enda kontole. Ajal, kui hageja viibis pikaajaliselt tervisliku seisundi tõttu hooldushaiglas, lasi kostja teha kingitud korteris sanitaarremondi, vahetas osaliselt välja korteris olnud mööbli ning andis korteri üürile, üüriraha kandis hageja kontole. Esmalt tuli käesoleva asja lahendamiseks tuvastada, kas kostja eelnimetatud käitumine oli üldse eetiliselt taunitav. Ringkonnakohus leiab, et mõnevõrra taunitavaks saab küll pidada hageja kontol olnud raha ülekandmist kostja kontole, sest tõendamist ei leidnud see, et selleks oli hageja tütre (ja kostja ema), hilisema eestkostja nõusolek ning ülekande eesmärgiks oli koheselt tasuda hageja kulusid (hoolduskulud jm selline). Asjas aga ei leidnud tõendamist ka see, et kostja selle summa oma huvides ära kasutas. Kuna hageja tütre, hilisema eestkostja nõudel tasus kostja summa tagasi, vastavalt hageja tütre juhistele osaliselt hageja arvele, osaliselt hageja tütre arvele, siis pelgalt varasema ülekande teostamisest ei saa järeldada jämedat tänamatust hageja suhtes. 12.Asjas puudub vaidlus, et kinkelepinguga oli korteriomandile seatud hageja isiklik kasutusõigus. Samas puudub vaidlus ka selles, et tervisliku seisundi tõttu ei saanud kostja enne 2023.a märtsi, aprilli korterit kasutada. Ta viibis pikaajaliselt hooldushaiglas ja seejärel vahelduvate perioodidena taastusraviteenusel ning eestkostja juures kodus. Kuigi kinkelepingu eesmärgiks oli jätta kinkijale võimalus elada kingitud korteris ja õigus majutada sinna ka oma hooldajaid ja perekonnaliikmeid, puudub vaidlus selles, et hageja kuni märtsi, aprillini 2023.a seda õigust kasutada ei soovinud. Seetõttu ei ole kostjale etteheidetav, et ta lasi korteris teha sanitaarremondi (kuigi kinkelepingu p 6.2.3 järgi oli see hageja enda kohustus) ning andis selle üürile. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal esile tuua ka seda, et hageja väited menetluses on olnud vastuolulised, sest ühest küljest heidab ta kostjale 7
ette korteri üürile andmist, teisest küljest jälle väidab, et kinkelepingust taganemist õigustab hagejal enda ülalpidamiseks piisavate rahaliste vahendite puudumine. Asjas on tõendatud, et ajal, kui korter oli üürile antud kandis kostja igakuiselt hageja arvele üüritasu. Tõendamata on hageja väide, et kostja kavatses üüriraha endale jätta, sest peale korteri üürile andmist on üüriraha laekunud hageja kontole. Hageja eestkostja nõudel lõpetas kostja üürilepingu ning sellele järgnevalt seisis korter tühjana peaaegu aasta aega. Kuna kinkelepingu järgi oli kinkija kohustuseks tasuda kommunaalkulud (kinkelepingu p 6.2.4), siis sisuliselt tekitas hageja eestkostja hagejale varalise kahju. Korter seisis peale hageja eestkostja poolt esitatud nõuet üürileping lõpetada tühjana, üüritasu ei laekunud, kuid kommunaalkulude tasumise kohustus korteriühistu ees säilis. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik kostjale ette heita, et ta soovis hageja majanduslikku olukorda parendada. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks takistanud hagejal eluruumi majutada oma perekonnaliikmeid või isikuid, keda oli vaja tema eest hoolitsemiseks.
puudub vaidlus, et kostja elab püsivalt välisriigis, kuid peale hageja tervisliku seisundi halvenemist ning käesoleva menetluse jooksul on siiski hageja huvides tegutsenud, sh teda külastanud. Hagejale on seatud eestkoste ning eestkostja kohustuseks on hageja igapäevaste vajaduste rahuldamine. Hageja on asjas ise esile toonud, et eestkostja on hageja hooldamiseks sõlminud lepingu ühe füüsilise isikuga. Seega on hageja vajadused hoolduseks tagatud. Menetluskulude jaotus 17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda TsMs § 171 lg 1 alusel. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 500 eurot. See on tasu lepingulisele esindajale 5 töötunni eest, hinnaga 100 eurot tund. Ringkonnakohus leiab, et valitsevat kohtupraktikat arvestades on kostja lepingulise esindaja ajakulu kostja esindamisel ning tasu suurus mõistlik. Kostja taotlusel tuleb tema menetluskulu hagejalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.