Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-2795
Kohtuasi
V.E (V.E) hagi R.D (R.D) ja G.M (R.D) vastu maatükkide vahelise piiri kindlaksmääramiseks, olemasoleva faktilise olukorra kaitseks ning omavoliliste tegude keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.E 06.02.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja V.E (isikukood XXX) Kostja I R.D (isikukood XXX) Kostja II G.M (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.02.2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus V.E kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.V.E (hageja) esitas 05.02.2026 Harju Maakohtule R.D (kostja I) ja G.M (kostja II) vastu hagi, milles palus:
määrata kindlaks kinnistute XXX (katastritunnus XXX) ja XXX (katastritunnus XXX) vaheline piir vastavalt hagiavalduses kirjeldatud faktilisele olukorrale ja olemasolevale piirdeaiale; tuvastada, et vaidlusalune piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni ning olnud pooltele nähtav ja arusaadav orientiir piiri kulgemise osas; keelata kostjatel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha mis tahes ühepoolseid toiminguid, mis on suunatud vaidlusaluse piirdeaia, faktilise piiri või olemasoleva olukorra muutmisele, sh piirdeaia eemaldamisele, ümberpaigutamisele, kahjustamisele või selle kasutamise takistamisele; keelata kostjatel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha ühepoolseid toiminguid, sh nõuete, teadete või ähvarduste esitamine sellisel viisil, mis on suunatud vaidlusaluse piirdeaia või faktilise piiri ühepoolsele muutmisele või hagejale surve avaldamisele väljaspool seaduses ettenähtud kohtumenetlust; kohustada kostjaid taastama vaidlusalune piirdeaed samaväärsel viisil, tagades selle varasema funktsionaalsuse, privaatsuse ja ohutuse, juhul kui kohus peaks leidma, et piirdeaia taastamine on vajalik olemasoleva faktilise olukorra säilitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu XXX ja kostjatele kinnistu XXX. Hageja eesmärk on määrata kindlaks maatükkide XXX ja XXX vaheline piiri asukoht looduses asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 alusel, lähtudes pika aja jooksul eksisteerinud, avalikult tajutavast ning poolte faktilises käitumises tunnustatud piiri kulgemisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 06.02.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis hageja 05.02.2026 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
4.1.Käesolevas asjas puudus põhjendatud vajadus piiri kindlaksmääramiseks, sest kinnisasjade vaheline piir on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel, st kinnisasjade XXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXX (registriosa nr XXXXXX) piirid on katastrinumbritega vastavalt XXX ja XXX määratud. Seega ei olnud praegusel juhul tegemist piirisegadusega.
4.2.Ühtlasi selgus hagis avaldatust ühemõtteliselt, et hageja saab aru, et aed, mis asub XXX kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Hageja ei eita katastripiiri olemasolu kui juriidilist orientiiri, kuid rõhutab, et nimetatud piir ei ole kunagi olnud looduses tähistatud ega poolte poolt faktilises kasutuses arvesse võetud. Hageja avaldused on ka selgelt vastuolulised. Ühelt poolt märgib hageja, et hagi ei ole suunatud omandiõiguse tunnustamisele ühelegi osale kostjale kuuluvast kinnistust ega nõusoleku saamisele maa kasutamiseks. Hageja ei esita nõudeid piirdeaia ümberpaigutamiseks. Teiselt poolt on hageja 2
2-26-2795 hinnangul vaidluse keskmes see, kus piir on pika aja jooksul faktiliselt eksisteerinud ning millest pooled on lähtunud ning mõistliku, stabiilse ja pika aja jooksul väljakujunenud faktilise olukorra säilitamine. Seega kuigi hageja ühelt poolt avaldab, et ta ei soovi valdust kostja kinnistu osale, mis jääb piirdeaiast XXX kinnistu poole, on hagis esitatud nõuded suunatud sellele, et muuta kinnistute tegelikke piire, millised on ühemõtteliselt selged, sellisteks, et need järgiks hoopis kostjate kinnistul kulgeva piirdeaia joont. Tegemist ei ole AÕS § 129 kohaldamisalasse jääva olukorraga. XXX kinnistu omanikul on AÕS § 68 järgi täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus oma kinnistu piires asja vallata, kasutada ja käsutada, see õigus laieneb kõikidele kinnistul asuvatele olulistele osadele, asjadele ja päraldistele.
5.Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jättis maakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud TsMS § 371 kohaldamise diskretsioonipiire, asendades hagi menetlusse võtmise lubatavuse kontrolli sisulise vaidluse eelotsustamisega. Hageja väidete puhul tuleb eeldada, et need on tõesed. Hageja väidetest lähtuvalt ei ole võimalik järeldada, et tema õiguste rikkumine on võimatu. Vastupidi tegemist on klassikalise naabritevahelise piirivaidlusega, mis eeldab sisulist kohtumenetlust. Maakohus on teinud järeldusi põhjendatud vajaduse puudumise ja piiri üheselt määratletavuse kohta, mis on sisulised hinnangud ning kuuluvad hindamisele alles pärast hagi menetlusse võtmist. AÕS § 129 eesmärk on reguleerida olukordi, kus formaalne (katastri)piir ei kattu tegeliku, pikaajalise ja poolte poolt tunnustatud faktilise piiriga. Kui piir on looduses tähistamata ja pooled on aastaid järginud teistsugust, füüsiliselt tajutavat joont (nt piirdeaed), tekibki põhjendatud vajadus, mida AÕS § 129 reguleerib. Maakohtu loogika, et kuna katastris on piir, siis pole mõtet hagi esitada, muudab AÕS § 129 sisutühjaks, kuna enamikel kinnistutel on katastripiir olemas. See ei saa olla seadusandja tahe.
9.Maakohtu määrus on sisuliselt vastuoluline. Ühelt poolt leiab maakohus, et aed, mis asub XXX kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Teisalt järeldab maakohus, et kinnisasjade vaheline piir on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel ja puudub põhjendatud vajadus. Just see, et pikaajaline füüsiline orientiir (aed) ei kattu juriidilise piiriga (kataster) moodustabki vaidluse tuuma.
10.Maakohus jättis täielikult arvestamata ka asjaolud, mis viitavad hea usu põhimõtte rikkumisele kostjate poolt: 18-aastane vaikiv nõusolek faktilisele piirile, millele on hageja oma tegevuse rajanud ja järsk ühepoolne vaidlustamine ähvarduste ja tegevustega. Hageja on põhjendatult lootnud väljakujunenud olukorra püsivusele. Selle ühepoolne muutmine ilma kohtuliku lahenduseta rikub õiguskindluse põhimõtet.
3
2-26-2795 Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Hageja palus hagiavalduses määrata kindlaks aadressidel XXX ja XXX asetsevate maatükkide vahelise piiri asukoha vastavalt olemasolevale piirdeaiale, kuivõrd piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul puudub asjas põhjendatud vajadus piiri kindlaksmääramiseks, sest kinnisasjade vahelist piiri on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel, st kinnisasjade piirid on katastrinumbritega määratud, mistõttu pole tegemist piirisegadusega. Seejuures ei ole maakohus ületanud TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel diskretsioonipiire ning olukorras, kus kinnisasjade piirid on kindlaks määratud, on võimalik ka kolleegiumi hinnangul hageja väidete õigsust eeldades järeldada, et hageja õiguste rikkumine ei ole sellises olukorras võimalik. Hageja ei ole tuginenud sellele, et katastriandmed oleksid ebaõiged. Seega ei ole hageja praegusel juhul esile toonud asjaolusid järeldamaks, et piirid on valesti kaardistatud, mis annaks aluse AÕS § 129 alusel piiri kindlakstegemiseks (vt ka RKTKo 05.12.2012, 3-2-1-143-12, p 15).
14.Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjad ei ole määruskaebemenetluses toiminguid teinud, siis puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
15.TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.