Aktiva Finance Group OÜ hagi P. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1971,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S. R. Kostja: P. B. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P. B. vastu osaliselt.
2.Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja P. B. vahel 6. veebruaril 2022 sõlmitud kliendilepingust ja ning 7. veebruaril 2022 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlg 37,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,41 eurot ning viivis põhivõlalt (37,83 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla (37,83 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.
3.Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja P. B. vahel 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust 2082543 tulenev põhivõlg 881,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,21 eurot ning viivis põhivõlalt (881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud maakohtus 56% ulatuses P. B. kanda ja 44% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 460,32 eurot.
6.Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (413 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 27. augustil 2025 hagi P. B. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja täpsustas hagiavaldust 23. septembril 2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS-i ja kostja vahel
6.veebruaril 2022 sõlmitud kliendilepingust ja 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2082543 tulenev põhivõlg 950,25 eurot, intress 64,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 688,55 eurot. Lisaks viivised alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude (950,25 eurot) täitmiseni lepingus kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS (edaspidi Telia või krediidiandja) järgmised lepingud: -
6.veebruaril 2022 sõlmiti kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.
-
7.veebruaril 2022 sõlmiti järelmaksuleping 2082543 seadmete ostmiseks, mille netohind on 1138,80 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohutus tasuma perioodilise arvega. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 227,76 eurot, seega jäi kostjal maksegraafiku alusel tasuda 930,94 eurot.
-
7.veebruaril 2022 sõlmiti järelmaksuleping 2082543 alusel sõlmisid Telia ja kostja seadmekindlustuse lepingu seadme kindlustamiseks. Kindlustusmakse summa ühes kuus oli 7,90 eurot.
-
7.veebruaril 2022 sõlmiti kokkuleppe teenuse „Telia Leheriiul“ osutamiseks, teenustasuga 4,99 eurot kuus. Kostja sai teenuselt soodustust üheks kuuks soodushinnaga 0 eurot, seega sai kostja teenust kasutada tasuta.
Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1138,80 eurot, intressimäära 21,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20. veebruar 2025, osamaksete arvu 36 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, lepingu haldustasu 0 eurot. Järelmaksulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 25,09% ja krediidi kogukulu 1500,09 eurot. Telia on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Telia tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud. 2
Telia tegi otsuse taotluses esitatud andmete põhjal. Taotluses on kostja oma sissetulekuks märkinud 900 eurot, igakuised kohustused puudusid. Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 225 eurot. Lepingu 2082543 tegelikuks kuumakseks kujunes 35,51 eurot kuus. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostjal järelmaksu taotlemise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet. Pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on võlgnevus kasutatud lisateenuste eest kokku 37,83 eurot, järelmaksulepingust tulenev võlgnevus on 912,42 eurot. Põhivõlg kokku 950,25 eurot. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates teisest maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 834,89 eurot, nagu kajastub arvel nr 07202209258614. Nimetatud summa lisandus juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 142,04 eurot (4×35,51) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 976,93 eurot (834,89+142,04). Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intress 64,51 eurot (16,66+16,30+15,95+15,60). Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega 912,42 eurot (976,93-64,51). Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata osutatud lisateenuste eest 37,83 eurot ning järelmaksulepingust tulenev 912,42 eurot. Kokku on põhivõlg 950,25 eurot (37,83+912,42). Telia saatis kostjale 7. juunil 2022 lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 21. juunil 2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 22. juunil 2022. Telia loovutas 13. novembril 2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 8.1.11 alusel. Hageja sissenõudekulude 40 euro nõue kujuneb järgmiselt: 27. detsembril 2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 6. jaanuaril 2025 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13. veebruaril 2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, s.o nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduse ja üldtingimuste p 10.8.1 alusel kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21. augustist 2022 põhisummalt 950,25 eurolt kuni hagiavalduse esitamiseni 27. augustil 2025. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 688,55 eurot. 3
Hageja palub kohtul lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas. Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et Telia on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus hindab esmalt tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõude põhjendatust (p-id 6-18) ning seejärel teenuste eest tekkinud võlgnevuse põhjendatust (p-id 19-20).
6.Kohus leiab hagiavalduse ja selle lisade põhjal, et hageja nõue tuleneb osaliselt tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
7.veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksuleping 2082543 sisaldab intressi tasumise kokkulepet, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga.
8.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
9.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
4
10.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2022 järelmaksulepingu nr 2082543 (dtl 20-23). Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1138,80 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 25,09% aastas. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Selle kolmekordne määr on 50,85%. Seega ei ületanud lepingus toodud krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1138,80 eurot, intressimäära 21,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20. veebruar 2025, osamaksete arvu 36 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, igakuist lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 4). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
11.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Hageja märkis, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis kontrollis Telia maksehäirete olemasolu ja tuvastas, et järelmaksu taotlemise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud (dtl 83) ning omandas teabe kostja varalise seisundi ja kohustuste kohta taotlusest (dtl 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise raames ei ole Telia kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud.
5
Kohus leiab, et Telia kui krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimisel piisavalt kontrollinud. Hageja ei ole kindlaks teinud kostjal sissetulekute olemasolu ega kohustuste mahtu või struktuuri. Tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ei ole kogutud kostja pangakonto väljavõtteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja laenutaotluses märgitud andmete kontrollimiseks. Eelnevat arvestades ei saanud Telia jõuda kohtu arvates järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
13.Kohus leiab eelneva põhjal, et Telia ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus on eelnevat arvestades tuvastanud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga järelmaksulepingut sõlmides. Krediidiandja on rikkunud enda kohustust võtta arvesse kõiki talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Samuti on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet jättes küsimata pangakonto väljavõtte (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Telia loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 63).
16.Kohus leiab, et kuivõrd järelmaksulepingu maksegraafiku järgsed kõikide osamaksete tasumise tähtajad on praeguseks saabunud, on järelmaksulepingutest tulenevad põhiosamaksed muutunud sissenõutavaks. Kostja sai järelmaksulepingu alusel kauba väärtuses 1138,80 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest ehk 227,76 eurot, seega jäi kostjal tasuda põhiosa 911,04 eurot maksegraafiku alusel (dtl 83). Kostja tasus maksegraafiku alusel esimese osamakse 29,84 eurot ning jäi võlgnevusse järgmiste osamaksetega (dtl 84). Arvestades kogu esimene osamakse järelmaksulepingust tuleneva põhivõla katteks, on kostjal tasumata põhivõlg 881,20 eurot (1138,80 – 227,76 – 29,84). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud ümberarvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingu alusel tagastamata põhivõla 881,20 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja järelmaksulepingust tulenev põhivõla nõue jääb seda ületavas osas rahuldamata.
17.Hagiavalduse kohaselt lepiti järelmaksulepinguga kokku intressimääras 21,9% aastas (dtl 2). Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust. Seetõttu on hageja intressinõue VÕS § 4034 lg 7 kohase arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus jätab selle tervikuna rahuldamata.
18.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise, mille on välja arvutanud hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 27. august 2025, 6
ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 28. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lisaks põhiosale viivis lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21. veebruarist 2025 kuni põhiosa 881,20 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Järelmaksulepingu maksegraafik oli kokku lepitud ajavahemikuks 9. veebruar 2022 kuni 20. veebruar 2025, s.o 36 osamakset (dtl 21-22). Seega viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20. veebruar 2025 ja kostjalt tuleb välja mõista viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st 21. veebruarist 2025. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Järelmaksulepingu alusel nõutav viivisemäär 24% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära. Kuna hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 881,20 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st
21.veebruarist 2025 kuni hagi esitamiseni 27. augustini 2025 summas 49,21 eurot ning edaspidi põhivõlalt (881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue tarbijakrediidilepingute alusel välja mõistetavatelt summadelt rahuldamisele osaliselt. Kohus on arvutuste tegemisel kasutanud viivisekalkulaatorit.
19.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue tasumata teenuse, s.o seadmekindlustuse eest ning võlgnevuselt arvestatud viivise nõudes on põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga seadmekindlustuse eest tasumata 37,83 eurot. Pooled on sõlminud seadmekindlustuse lepingu 7. veebruaril 2022 kindlustusmaksega 7,90 eurot (dtl 26-27). Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kohustus tasuda seadmekindlustuse eest kokku 37,83 eurot. Sama nähtub hagile lisatud arvetest (dtl 50-59). Viimase arve tasumise tähtaeg on 20. august 2022. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Telia poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Kostja ei ole enda võlgnevust likvideerinud. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja nõue selles osas õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Seega mõistab kohus kostjalt 7. veebruari 2022 seadmekindlustuse lepingu ja VÕS § 108 alusel hageja kasuks välja võlgnevuse 37,83 eurot.
20.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista viivise. Hagiavalduse p 1.9. kohaselt arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21. augustist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. augustil 2025 Telia lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punkti 10.8.1 alusel kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav 7
intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 24% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tasumata seadmekindlustusteenuse võlalt on VÕS § 113 lg 1 ja lepingu alusel põhjendatud. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 37,83 eurolt 27,41 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 37,83 eurolt alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla (37,83 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.
21.Hageja on välja toonud, et Telia ja kostja vahel sõlmiti ka kokkulepe teenuse „Telia Leheriiul“ osutamiseks. Hageja ei ole selle alusel kostja vastu nõuet esitanud.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS 113 2 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 8.1.11 alusel. Üldtingimuste p 8.1.11. kohaselt on klient Telia nõudmisel kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. VÕS 1132 lg 2 puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid hüvitiste ülempiiridega. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust kulutusi nõuda, selleks peab olema lepingus kokku lepitud (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj, § 113 2, p 7.3.4). Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud võla sissenõudmiskulu määrades. Kokkulepet ei nähtu Telia Eesti AS-i üldtingimustest ega hagi aluseks olevatest lepingutest. Kokkulepe puudutab üksnes sissenõudmiskulu nõudeõigust, kuid mitte sissenõudmiskulude suuruse kokkulepet seaduses sätestatud piirides. Sellisel juhul saab hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olla võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (VÕS § 115, 127 jj) sätted. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt on hagejal tekkinud 40 euro ulatuses kahju, peavad kulud olema reaalselt kantud ja neid tuleb tõendada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal oleks 27. detsembri 2024, 6. jaanuari 2025 ja 13. veebruari 2025 meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud kahju või muud kulud summas 40 eurot. Kirjade saatmine (dtl 6469) kahju suurust ei tõenda. Eelnevat arvestades jätab kohus sissenõudmiskulude nõude tervikuna rahuldamata.
23.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7. veebruari 2022 seadmekindlustuse lepingust tuleneva võlgnevuse 37,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,41 eurot ning viivise põhivõlalt (37,83 eurot) alates
28.augustist 2025 kuni põhivõla (37,83 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2082543 tuleneva põhivõla 881,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt (881,20 eurot) alates 21. veebruarist 2025 kuni 27. augustini 2025 summas 49,21 eurot ning edaspidi põhivõlalt (881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata intressi ja sissenõudmiskulude nõudes, samuti järelmaksulepingust tuleneva põhivõla nõudes osas, milles see ületab ümberarvestatud nõuet, ja viiviste nõudes osas, milles see ületab seadusjärgset viivisemäära.
24.Arvestades hagihinda 1971,37 eurot, mis arvutati hagi esitamise seisuga, ja seda, et kohus rahuldab hagi 1094,17 euro ulatuses, sh tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised, mis on välja arvutatud ühe aasta eest, rahuldab kohus hagi ca 56% ulatuses. 8
Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
25.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 71, 95), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot ning õigusabikulu 676 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele 2,5 tundi, kohtu 10. septembri 2025 määrusega tutvumisele, seisukoha koostamisele, dokumentide esitamisele 1 tund ning lõpliku seisukoha koostamisele, menetluskulude nimekirja täiendamisele, dokumentide kohtule esitamisele 0,5 tundi. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud eelviidatud toimingute osas osaliselt, s.o 3 tunni ulatuses summas 507 eurot. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, kostja hagile ei vastanud. Hageja esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu määra arvestades võib oodata suuremat professionaalsust ja tõhusamat ajakasutust. Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskulud 822 euro ulatuses (315 + 507). Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 460,32 eurot (737,50 × 56%).
26.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.