Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-26-3500/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 12.03.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1389

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. märts 2026

Tsiviilasja number

2-26-3500

Tsiviilasi

Pärnu notar Kristjan Rohtmetsa kinnistamisasjas nr 93843202550

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. jaanuari 2026. a määrus nr 75542026

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristjan Rohtmetsa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kristjan Rohtmets

kandeavaldus

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kristjan Rohtmetsa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. jaanuari 2026. a määrus nr 75542026 muutmata.

2.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Kristjan Rohtmetsa kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Asjaõigus

4.Avaldaja esitas maakohtu kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub teha kinnistusraamatusse kanded vastavalt esitatud kinnistamisavaldusele. AÕS § 63 lg 1 p 2 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda vastuväite kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (AÕS § 65) tagamiseks. Erialakirjanduses tuuakse välja, et kinnistusraamatusse kantud vastuväite eesmärgiks on mh tuua välja kande võimalik ebaõigsus mingisuguse kinnistusraamatust mittenähtuva õigusliku olukorra (õigusvaidlus vms) tõttu. Vastuväide teeb nähtavaks kande õigsuse küsitavuse. Kinnistamisavalduses oligi välja toodud asjaolu, et kohtutäituri aresti võimaliku kehtivuse või mittekehtivuse tõttu ei ole selge, kas pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu alusel tehtud omanikukande parandused olid tehtud õiguslikul alusel ja kehtivad või on tegemist ebaõigete kannetega AÕS § 65 tähenduses (kinnistusraamat on vale ja sealt on ühisomanike hulgast ära kustutatud isik, kes peaks seal endiselt olema). Seetõttu on avaldaja hinnangul vastuväite näol tegemist põhjendatud ja sobiva instrumendiga eelnimetatud ebaselge õigusliku olukorra välja toomiseks kinnistusraamatus. Avaldaja ei nõustu, et vastuväite kande tegemiseks käesoleva kinnistamisavalduse puhul on vajalik puudutatud isikute nõusolek. Kinnistamisavalduses oli välja toodud viide PärS § 175 lg-le -2, mis on ainus õiguslik võimalus esitada notaril omaalgatuslikult kinnistamisavaldus kande (vastuväite) tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuigi praegu ei ole tegemist pärimistunnistuse ebaõigsusega, on olukord sarnane, mistõttu tuleks kohaldada analoogiat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 järgi. Uute asjaolude ilmnemisel puuduvad notaril pärast tehingu tõestamist notaril hoovad tõestatud tehingu tagajärgedesse sekkumiseks, kuid võimaliku ebaõigsuse nähtavaks tegemiseks ja kahju võimaliku suurenemise (võimalikud edasised käsutused selleks õigustamata isiku poolt) vältimiseks peaks see notaril võimalik olema. Kui kohus peab TsÜS § 4 alusel analoogia kohaldamist põhjendatuks, langeb ära küsimus puudutatud isikute nõusoleku vajadusest, kuna KRS § 341 lg 7 p 4 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist.

8.Avaldaja taotleb kinnistusraamatusse vastuväidete kandmist kaaspärijate kui ühisomanike kande võimaliku ebaõigsuse kohta. Maakohtu kinnistusosakond jättis avaldaja kandeavalduse rahuldamata, leides et vastuväidete kinnistusraamatusse kandmiseks on tulenevalt AÕS § 631 lg-st 4 vajalik kinnisasjade omanike, mille suhtes soovitakse vastuväidet sisse kanda, nõusolek. Avaldaja arvates ei ole vastuväidete kinnistusraamatusse kandmiseks kinnisasjade omanike nõusolek vajalik, kuna analoogia korras tuleb kohaldada PärS § 175 lg-t 2 ja KRS § 341 lg 7 p-i 4. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi tuginenud õigesti AÕS § 63 1 lg-le 4, mille kohaselt kantakse vastuväide kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist seaduselüngaga, mida saaks ületada TsÜS § 4 kohaselt analoogiast lähtudes. PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar PärS § 175 lg 2 kohaselt läbi uue pärimismenetluse ning kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks. Kui notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, ei ole KRS § 34 1 lg 7 p 4 kohaselt puudutatud isiku nõusolek kande tegemiseks nõutav. Ringkonnakohus ei nõustu, et praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga ning notari avalduse alusel peaks olema võimalik kanda kinnistusraamatusse vastuväide ilma kandest puudutatud isikute nõusolekuta. Ka muude tehingute puhul kui pärandvara ühisuse mõttelise osa võõrandamine ei ole notaril pärast tehingu tõestamist võimalik sellisel viisil tõestatud tehingu tagajärgedesse sekkuda. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib esitada hagi ja nõuda AÕS § 65 lg 1 kohaselt ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Koos hagi esitamisega on võimalik taotleda vastuväite kandmist kinnistusraamatusse hagi tagamise korras (AÕS § 631 lg 5). Vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole puudutatud isikute nõusolek nõutav, kui nende suhtes on tehtud hagi tagamise määrus (KRS § 341 lg 7 p 1).